Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-1557
Kohtuasi
Tesman Ehitus OÜ hagi SV Torutööd OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tesman Ehitus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tesman Ehitus OÜ (registrikood 14187812), lepinguline esindaja Jüri Reede Kostja SV Torutööd OÜ (registrikood 11132667), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tesman Ehitus OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus osas, millega maakohus määras SV Torutööd OÜ menetluskulud kindlaks ja mõistis need Tesman Ehitus OÜ-lt välja 765 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta 765 eurot ületavas osas menetluskulud kindlaks määramata. Jätta menetluskulude jaotuse osas maakohtu määrus muutmata. Hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise osas on maakohtu määrus jõustunud.
Võtta vastu Tesman Ehitus OÜ hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1557.
3.2.Jätta menetluskulud Tesman Ehitus OÜ kanda.
3.3.Rahuldada SV Torutööd OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja mõista Tesman Ehitus OÜ-lt SV Torutööd OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 765 eurot.
3.4.Tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (297 eurot 50 senti) Tesman Ehitus OÜ arvelduskontole EE321010220259378227.
4.Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulud Tesman Ehitus OÜ kanda ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud
2-22-1557 menetluskulud poolte enda kanda. SV Torutööd OÜ-l ei ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tesman Ehitus OÜ (hageja) esitas 31. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtule SV Torutööd (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 180/2021/1121 sundtäitmise lubamatuks. 22. veebruaril 2022 esitas hageja hagist loobumise avalduse ning palus menetluse lõpetada.
2.Kostja nõustus menetluse lõpetamisega seoses hagist loobumisega ja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1020 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja nõue on alusetu ja hageja ei loobu hagist seetõttu, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja loobus hagist vahetult enne kostjale hagile vastamiseks antud tähtaja saabumist, mistõttu oli kostja jõudnud kanda märkimisväärses ulatuses menetluskulusid. Hageja oleks saanud kostja menetluskulude tekkimist olulisel määral ära hoida, kui ta oleks hagist varem loobunud. Kostja lepingulised esindajad tegid kostjat esindades tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta) kuue tunni ulatuses järgmisi toiminguid: -
3. veebruar 2022 – suhtlus kliendiga, e-kirja koostamine – 12 minutit (toiming nr 1); 4. veebruar 2022 – materjalide analüüs, e-kirja koostamine – 24 minutit (toiming nr 2); 7. veebruar 2022 – materjalide analüüs, suhtlus seoses täitemenetlusega – 54 minutit (toiming nr 3); 8. veebruar 2022 – suhtlus kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine – 48 minutit (toiming nr 4); 10. veebruar 2022 – õigusliku positsiooni täiendamine seoses täitemenetlusega – 12 minutit (toiming nr 5); 21. veebruar 2022 – telefoninõupidamine kliendiga, e-kirja koostamine – 12 minutit (toiming nr 6); 22. veebruar 2022 – hagivastuse projekti koostamine, e-kirja koostamine kliendile – 2 tundi 48 minutit (toiming nr 7); 28. veebruar 2022 – materjalide analüüs, menetluskulude taotluse koostamine – 30 minutit (toiming nr 8).
2-22-1557
3.Hageja palus jätta menetluskulud poolte enda kanda ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kostja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud, mistõttu oleks nende väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ning need tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Kostja lepinguline esindaja Martin Männik avas maakohtu 3. veebruari 2022. a hagi menetlusse võtmise määruse alles
15.veebruaril 2022 ja hagiavalduse alles 22. veebruaril 2022. Kohtunõude, milles maakohus palus kostja seisukohta hagist loobumise avaldusele, avas Martin Männik 22. veebruaril 2022 kell 10.40. Eelneva tõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja lepingulised esindajad koostasid just
22.veebruari 2022 varahommikul kestusega 2 tundi ja 48 minutit hagivastuse projekti. Hagivastuse projekti meta-andmete järgi on see loodud alles 28. veebruaril 2022. Seetõttu ei saa selle koostamisele kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja seaduslik esindaja avas maakohtu 3. veebruari 2022. a hagi menetlusse võtmise määruse
4.veebruaril 2022 ehk samal päeval, kui kostja sai teada, et hageja rahuldas kõik kostja täitmisele esitatud nõuded koos kohtutäituri tasuga. Arvestades, et kostja kasutab menetluses professionaalset õigusabi, pidi ta aru saama, et hagiavalduse sisust olenemata muutus hagi rahuldamine sellega võimatuks. Seetõttu on kõik kostja lepinguliste esindajate toimingud ebavajalikud ja põhjendamatud. Hagivastuse projekt on koostatud ebamõistlikul ajal ja ebavajalikus mahus. Kostja lepingulised esindajad on suhelnud kostjaga seoses täitemenetluse, mitte siinse menetlusega. Arvestades, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning kostja pidi juba 4. veebruaril 2022 mõistma, et hagi rahuldamine ei ole võimalik, ei saa kostja lepinguliste esindajate ajakulu olla rohkem kui üks tund. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge.
4.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse kätte juba 3. veebruaril 2022 ning alates sellest ajast said kostja lepingulised esindajad kostjaga kohtuasja küsimustes suhelda ning said ka kostja seaduslikult esindajalt asja materjalid. Kõik kostja lepinguliste esindajate kulud on seotud siinse menetlusega, mis on omakorda seotud vaidlusaluse täitemenetlusega. Eluliselt ebausutavaks ei saa pidada seda, et kostja lepinguline esindaja asus 22. veebruaril 2022 pisut enne kella 08.00, s.o paar päeva enne hagile vastamise tähtaega, koostama hagivastuse projekti, ning jõudis seda teha 2 tundi 48 minutit, enne kui ta võttis e-toimikus vastu hagist loobumise avalduse ja kohtunõude. Hagivastuse projekti meta-andmed näitavad üksnes seda, et kostja lepinguline esindaja lõi programmis Word 22. veebruaril 2022. a-l koostatud dokumendist PDF-formaadis dokumendi 28. veebruaril 2022 kell 11.57, et lisada see samal päeval esitatud kohtunõude vastusele. Hagi rahuldamine ei muutunud nõuete täitmisega täitemenetluses võimatuks. Kostja ei saanud ainuüksi seetõttu välistada hagi rahuldamist. Lisaks oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus võttis 29. aprilli 2022. a määrusega hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, rahuldas kostja menetluskulude
2-22-1557 kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1020 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine võtta vastu ja asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada, sest ei esine hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise aluseid. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, sest hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Samuti ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Kostja menetluskulud, s.o lepingulise esindaja kulud 1020 eurot, on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus võttis hagi menetlusse 3. veebruari 2022. a määrusega ja kostja pidi sellele vastama 22. veebruaril 2022. Kostja lepingulised esindajad teavitasid kohut esindusõigusest
7.veebruaril 2022 ning tegid kostja esindamiseks toiminguid ajavahemikul 3.–28. veebruar 2022, seega asja menetluse kestel. Ebavajalikuks või põhjendamatuks ei saa pidada hagivastuse ettevalmistamist ja selle koostamist enne hagile vastamise tähtaja saabumist. Kostjal tuli arvestada hagiavaldusele vastamisega seni, kuni hageja esitas hagist loobumise avalduse. Kostja lepingliste esindajate toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg (kuus tundi) on vaidluse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda, mistõttu ei ole põhjust seda vähendada. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte enda kanda või vähendada kostja hüvitatavate menetluskulude suurust. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Olukorras, kus hageja oli 4. veebruaril 2022 tasunud kostjale kogu täitemenetluses nõutava võla, piisanuks sellest, kui kostja oleks hagile ühe lausega vastanud, et hagi on muutunud täielikult perspektiivituks.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ja jäädes maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus tegi 14. novembril 2022 hagejale ettepaneku täpsustada ja tõendada, millal ta tasus kõik täiteasjas nr 180/2021/1121 täitmisel olnud kostja nõuded koos täitemenetluse kuludega ning millal lõpetati täitemenetlus. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja hageja seisukohale vastamiseks ja palus selgitada, millal kostja nõuete tasumisest teada sai.
10.Hageja vastas, et kandis 4. veebruaril 2022, s.o nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kogu täitmisteates märgitud summa (75 196 eurot 61 senti) kohtutäituri kontole.
2-22-1557
11.Kostja vastas, et sai täitmisel olnud nõuete rahuldamisest teada 4. veebruaril 2022, kuid jääb selle juurde, et sellega ei muutunud hagi rahuldamine võimatuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise 765 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulude hüvitise 765 eurot ületavas osas hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. Muus osas ei anna hageja väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas muuta.
13.Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis menetluskulud tema kanda ning mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
14.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus menetluskulud põhjendatult hageja kanda.
14.1.Kolleegium selgitab, et TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama sätte lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotust menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu reguleerivad erinormina TsMS § 168 lg-d 4 ja 5. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 võimaldab erandina kalduda seaduses ette nähtud menetluskulude jaotusest kõrvale ning jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. Selle kohaldamiseks ei piisa aga üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007, p 15; 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).
14.2.Ülaltoodut arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel õigesti hageja kanda, sest hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja kanda või TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks võtnud hagi tagasi või loobunud sellest põhjusel, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas
31.jaanuaril 2022 kostja vastu hagi, milles palus tunnistada tema vastu alustatud sundtäitmise lubamatuks, ning tasus ise pärast hagi esitamist 4. veebruaril 2022 täitemenetluses kostjale võla. Seega ei ole kostja kuidagi põhjustanud hagist loobumist.
2-22-1557 Samuti ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Hageja esitas 31. jaanuaril 2022 kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid tasus 4. veebruaril 2022 täitmisel olnud võla. Seejuures ei loobunud hageja kohe hagist. Hageja loobus hagist kostja vastu alles 22. veebruaril 2022. Seega on hageja ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kostjal võisid tekkida hagimenetluses kulud, ja võtnud selle riski. See, et kostja sai 4. veebruaril 2022 teada nii sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisest tema vastu kui ka täitemenetluses võla tasumisest, ei anna alust järeldada, et kuni hagist loobumiseni ei oleks kostja võinud asuda tegema enda õiguste ja huvide kaitseks vajalikke toiminguid ning et kostjal tekkinud menetluskulude hüvitamine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus leidis õigesti, et kuni hagist loobumiseni tuli kostjal arvestada kohustusega hagile vastata. Seetõttu ei saa ka kuni hagist loobumiseni kostjal tekkinud menetluskulude hageja kanda jätmist pidada hageja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Seejuures ei saa kohus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulusid poolte enda kanda põhjusel, et menetluskulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud, nagu leiab hageja. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hindab kohus TsMS § 174 lg 1 I lause ja § 175 lg 1 I lause alusel menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte menetluskulude jaotamisel.
15.Kuigi ülaltoodu kohaselt jättis maakohus õigesti menetluskulud hageja kanda, on maakohus ekslikult leidnud, et kostja menetluskulud olid kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
15.1.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
15.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud kaalumispiiride vastu, kui leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda.
15.3.Siiski on maakohus eksinud kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja neile kulunud aega hinnates, kuid hageja määruskaebuse väited ei anna alust pidada hagivastuse koostamiseks tehtud kostja toiminguid kogu ulatuses ebavajalikuks.
15.3.1.Esmalt märgib kolleegium, et kostja esindaja tehtud toiminguid ei saa pidada ebavajalikuks või põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et kostja sai tema vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist teada saamise järel samal päeval teada ka sellest, et hageja on sama täitemenetluse raames täitmisel olnud võla tasunud. Iseenesest on õige hageja arusaam, et kujunenud olukorras pidi kostjat esindanud vandeadvokaat mõistma, et võla tasumise tõttu muutus kostja vastu esitatud hagi õiguslik perspektiiv. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus võlgnik tasub nõude rahuldamiseks
2-22-1557 vajaliku raha kohtutäiturile, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 3 järgi täitemenetluse. Kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada, st see muutub õiguslikult perspektiivituks (vt ka Riigikohtu 15. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9975, p 11). Praeguses asjas rahuldas hageja 4. veebruaril 2022, s.o vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täiteasjas nr 180/2021/1121 täitmisel olnud nõuded koos täitekuludega, tasudes kohtutäituri pangakontole kolme ülekandega kokku 75 196 eurot 61 senti (dtl 3–5 ja 119–121). Kostja kinnitusel sai kostja sellest samal päeval teada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja seaduslik esindaja avas kohtuasja materjalid (sh hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) e-toimikus 4. veebruaril 2022 ja kinnitas samal päeval e-toimiku kaudu ka menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja suhtles 7. veebruaril 2022 kostjaga seoses täitemenetlusega. Seega oli kostja lepinguline esindaja täitemenetluses toimuvast hiljemalt 7. veebruaril 2022 teadlik ning pidi kostja õigusi ja huve kaitstes arvestama mh asjaolu, et pärast hagi esitamist on tekkinud alus vaidlusaluse täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poolt, mistõttu võib hagi olla muutunud perspektiivituks. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kostja lepinguline esindaja ei oleks pidanud kostja õiguste ja huvide kaitseks asuma siinses hagimenetluses kostja õiguslikku positsiooni kujundama ja toiminguid üldse tegema. Samuti ei saa kostjale ette heita seda, et olukorras, kus tema vastu oli esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid täitemenetlust ei olnud veel tema vastu lõpetatud, ei oleks kostja võinud esitada hagile sisulisi vastuväiteid ning oleks pidanud piirduma üksnes hagi läbi vaatamata jätmise taotlusega selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab, mis tähendab mh seda, et kostja pidi hagile vastates esitama kohtu määratud tähtajaks kõik oma vastuväited. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et sellise sisuga vastuse koostamine ei olnud selles menetlusetapis vajalik või muutus tarbetuks ainuüksi seetõttu, et hageja oli täitemenetluses võla tasunud.
15.3.2.Küll aga viitab osade toimingute tegemise aeg ja sisu sellele, et need ei ole olnud seotud siinse kohtumenetlusega või on ülemäärased. Esmalt märgib kolleegium, et kostja esindaja sai siinse menetluse raames asuda toiminguid tegema alates 4. veebruarist 2022 ning enne seda tehtud toiminguid ei saa pidada asjaga seotuks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja seaduslik esindaja avas asja materjalid (sh hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) e-toimikus 4. veebruaril 2022 ja kinnitas samal päeval e-toimiku kaudu ka menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Tähtsust ei ole sellel, millal avas asja materjalid e-toimikus esimest korda kostja lepinguline esindaja, sest kostja lepingulisel esindajal oli võimalik asja materjalidega tutvuda ka kostja vahendusel. Sellest tulenevalt ei ole kostja lepingulise esindaja toiming nr 1 (suhtlus kliendiga, e-kirja koostamine – 12 minutit) seostatav siinse menetlusega, sest kostja ei olnud 3. veebruaril 2022 veel menetlusest teadlik. Edasi märgib ringkonnakohus, et arvestades hagiavalduse sisu, mahtu, selles tõstatatud küsimusi ning sellele lisatud tõendeid, aga ka kostja 28. veebruaril 2022 kohtule edastatud vastuse projekti sisu ja mahtu, ei ole kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu olnud kogu ulatuses põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirja järgi kulus tema lepingulisel esindajal kostjaga suhtlemiseks, materjalide analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks
2-22-1557 koos vastuse projekti ettevalmistamisega kokku 5 tundi 18 minutit (toimingud nr 2–7). Kogenud vandeadvokaadil võis sarnase hagivastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kuluda ringkonnakohtu hinnangul kokku pool ööpäeva, s.o 4 tundi. Lisaks on kostja lepinguline esindaja esitanud kohtu nõudmisel 28. veebruaril 2022 seisukoha hagist loobumise avalduse kohta (toiming nr 8). Selle menetlusdokumendi koostamist ja selleks kulunud aega (30 minutit) saab selle dokumendi sisu ja mahtu arvestades pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja väiteid hagivastuse projekti koostamisele asumise usutavuse kohta on maakohus hinnanud ning kolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga ega korda seda. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu seega 4 tundi 30 minutit ning kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 765 eurot (3,5×170).
16.Ülaltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Küll aga tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks ja mõistis need hagejalt välja 765 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab seda ületavas osas menetluskulude hüvitise välja mõistmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna määruskaebus jääb menetluskulude jaotust puudutavas osas rahuldamata, jäävad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulusid. Arvestades seda, et kostja esitas määruskaebemenetluses vastuväiteid üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise, mitte menetluskulude jaotuse kohta, ei tule hagejal kostjale määruskaebemenetluse kulusid hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.