15. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-111970
Tsiviilasi
Maredo Invest OÜ hagiavaldus Ä Mu (M) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
6400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220, aadress Kesk tn 163, 40231 Sillamäe) Lepinguline esindaja R S
Kostja
Ä M (isikukood xxx, aadress Exxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Ä Mult (M, isikukood xxx) Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) kasuks 4215 (neli tuhat kakssada viisteist) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti.
3.Jätta rahuldamata Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) hagiavaldus Ä Mu (M, isikukood xxx) vastu viivise 1526 (üks tuhat viissada kakskümmend kuus) eurot ja 21 (kakskümmend üks) senti tasumise nõudes.
4.Välja mõista Ä Mult (M, isikukood xxx) Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) kasuks viivis 0,9% (null koma üheksa protsenti) päevas põhinõude 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) eurot tasumata osalt alates 16.06.2022.a (kuueteistkümnendast juunist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti.
5.Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta Ä Mu (M, isikukood xxx) kanda 76% (seitsekümmend kuus protsenti) menetluskuludest ning Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) kanda 24% (kakskümmend neli protsenti) menetluskuludest.
7.Välja mõista Ä Mult (M, isikukood xxx) Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) kasuks menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse kulu 15 (viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti,
riigilõiv 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ja lepingulise esindaja kulu 410 (nelisada kümme) eurot ja 40 (nelikümmend) senti.
8.Välja mõista Ä Mult (M, isikukood xxx) Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) kasuks viivis menetluskulude 904 (üheksasada neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Jätta kindlaks määramata ja Ä Mult (M, isikukood xxx) Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 114 (ükssada neliteist) eurot.
10.Jätta Ä Mu (M, isikukood xxx) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Rental Capital OÜ ja kostja sõlmisid 01.04.2016 üürilepingu, mille alusel andis Rental Capital OÜ kostja kasutusse xxx mitteeluruumis asuvad ruumid 8 ja 9 pindalaga kokku 104 m2. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 30-39). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Rental Capital OÜ võõrandas üürilepingu esemeks olevad ruumid 27.03.2019 OSAÜHINGULE xxx. Kohtu hinnangul on 27.03.2019 lepingudokumendis välja toodud korteriomandi võõrandamise toimumine ja selle aeg (dtl 40). Kohus leiab, et OSAÜHINGU 2 (8)
xxx, hageja ja kostja vahel 27.03.2019 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppega on tõendatud Rental Capital OÜ poolt korteriomandi kinnistusraamatu registriosa numbriga xxx ja asukohaga xxx võõrandamine OSAÜHINGULE xxx 05.03.2019, mitte 27.03.2019 (dtl 40). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Rental Capital OÜ ja OSAÜHINGU xxx õigused ja kohustused, mis tulenevad Rental Capital OÜ ja kostja sõlmitud 01.04.2016 üürilepingust, on üle läinud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 sätestab, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kohus leiab, et Rental Capital OÜ üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid VÕS § 291 lg 1 alusel OSAÜHINGULE xxx üle korteriomandi kinnistusraamatu registriosa numbriga xxx ja asukohaga xxx võõrandamisega. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et OSAÜHINGU xxx üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud hagejale. Kohus leiab, et OSAÜHINGU xxx, hageja ja kostja vahel 27.03.2019 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppega on tõendatud OSAÜHINGU xxx poolt oma üürilepingust tulenevate õiguste kohustuste üleandmine hagejale, st lepingu ülevõtmine hageja poolt (dtl 40, p 1). Kohus tuvastab, et Rental Capital OÜ ja kostja sõlmitud 01.04.2016 üürilepingu poolteks üürileandjana on hageja ning üürnikuna kostja. Üürilepingu punkti 2.6 kohaselt oli lepingu tähtaeg kolm aastat (dtl 31, p 2.6). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et tähtaegselt sõlmitud leping muutus pärast 01.04.2019 tähtajatuks. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele üürilepingu tähtajatuks muutumise kohta pärast üürilepingu tähtaja möödumist. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja üürilepingu tähtajatuks muutumine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). VÕS § 310 lg 1 alusel muutus üürileping tähtajatuks.
3.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja on jätnud hagejale tasumata üüri 1280 eurot 2021.a novembri ja detsembri eest ning üüri 1920 eurot 2022.a jaanuari, veebruari ja märtsi eest (dtl 24). Üürilepingu punkt 3.1 on sõnastatud järgmiselt: „3.1 Rentnik kohustub tasuma Rendileandjale Ruumi kasutamise eest igakuiselt renditasu summas 640 eurot (edaspidi nimetatud Tasu). Summa ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu“ (dtl 31). Kohus leiab, et üürilepingu dokumendiga on tõendatud poolte kokkulepe üüritasu suuruse kohta, milleks oli 640 eurot kuus. Hageja on koostanud 01.12.2021 arve nr 1910 üürisumma 1280 eurot tasumiseks 2021.a novembri ja detsembri eest (dtl 41). Arvest nähtuvalt on 2021.a novembri üüritasu suurus 640 eurot ning 2021.a detsembri üüritasu suurus 640 eurot, millised summad vastavad poolte kokkuleppele üüritasu suuruse kohta. Hageja on koostanud 24.03.2022 arve nr 1967 üürisumma 1920 eurot tasumiseks 2022.a jaanuari, veebruari ja märtsi eest (dtl 42). Arvest nähtuvalt on 2022.a jaanuari üüritasu suurus 640 eurot, 2022.a veebruari üüritasu suurus 640 eurot ning 2022.a märtsi üüritasu suurus 640 eurot, millised summad vastavad poolte kokkuleppele üüritasu suuruse kohta.
4.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Üürilepingu punktid 3.7.1-3.7.3 on sõnastatud järgmiselt: „3.7 Rentnik maksab Tasu alljärgnevalt:
3.7.1.Rentnik maksab Tasu järgmise kuu eest ette; 3.7.2. Rendileandja esitab Rentnikule nõuetekohase arve Tasu eest. Arve mittesaatmine ei vabasta Rentniku Tasu maksmise kohustusest;
3.7.3.Tasu peab olema Rentniku poolt tasutud iga kuu 02.kuupäevaks“ (dtl 31, p 3.7.1). Kohus leiab, et üürilepingu punktide 3.7.1 ja 3.7.3 järgi oli 2021.a novembri üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.11.2021, 2021.a detsembri üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.12.2021, 2022.a jaanuari üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.01.2022, 2022.a veebruari üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.02.2022 ning 2022.a märtsi üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.03.2022. Kostja pidi täima igakuiselt üüri tasumise kohustuse eelnimetatud tähtpäevadel.
3 (8)
Hageja kliendilaekumiste aruandest nähtuvalt on kostja 08.11.2021 tasutud 1137 euro ja 08.12.2021 tasutud 1137 eurot arvel loetud täidetuks 01.04.2021 arvel nr 1559 märgitud kohustused (dtl 126). Kohtu hinnangul on hageja kliendilaekumiste aruanne hageja seletus, mis ei ole antud vande all ega ole seetõttu tõendiks. Samas nähtub kliendilaekumiste aruandest, millised maksed on kostja hageja andmetel teinud ning millised arved on maksete arvel tasutuks loetud. Kostja on leidnud, et temalt nõutava üüri on kostja osaliselt tasunud 08.11.2021 tehtud maksega 1137 eurot ja 08.12.2021 tasutud maksega 1137 eurot. Kohus leiab, et kostjal on koormis tõendada üüri tasumine. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu 01.12.2021 arve nr 1910 ja 24.03.2022 arve nr 1967 tasumist. Kontolt tehtud maksete selgitustes ei ole viidatud arvetele numbritega 1910 ja 1967, samuti arvete kuupäevadele 01.12.2021 ja 24.03.2022. Samuti ei ole maksete selgitustes viidatud 2021.a novembri, 2021.a detsembri, 2022.a jaanuari, 2022.a veebruari või 2022.a märtsi üürile (dtl 90). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ajavahemiku 01.12.2021 kuni 31.03.2022 eest tasumisele kuulunud üüri maksmist hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üüri tasumise kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud, kuid kostja ei ole üüri tasunud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri 3200 eurot tasumise kohustuse täitmist.
5.Kostja on vaielnud hagile vastu ning leidnud, et hageja lukustas kostja kasutusse antud ruumid 13.04.2022 ning kostja oli sunnitud üürilepingu lõpetama 13.04.2022 (dtl 107, p 3). Kohus on seisukohal, et kostja lepingu lõppemise vastuväide ei puuduta ajavahemikku 01.12.2021 kuni 31.03.2022. Eeltoodust tulenevalt puudub pooltel vaidlus selle üle, et hageja nõuab kostjalt üüri tasumist aja eest, millal oli üürileping kehtiv ning kostjal oli võimalik tema kasutusse antud ruume kasutada.
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja on teostanud kostja kasutuses olnud ruumides asunud kostja vallasasjade koguväärtusega 8570 eurot suhtes pandiõigust (dtl 110). Hageja on kostja vastuväitele vastu vaielnud ning leidnud, et kostja avaldatud varanimekirjas asuvaid asju ruumides ei olnud ning ruumidesse jäetud mõned asjad on väheväärtuslikud. Hageja on avaldanud, et ta ei soovi ega plaani pandiõigust realiseerida, sealhulgas pandipidaja müügiõigust kasutada (dtl-d 123-124). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, millised kostja vallasasjad jäid ruumidesse. Kohtu hinnangul ei ole kostja enda koostatud varanimekiri tõendiks TsMS § 229 lg-de 1 ja 2 mõistes. Lisaks ei sisalda varanimekiri teavet selle kohta, kas ja kelle valduses on selles märgitud asjad. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja on varanimekirjas märgitud asjad asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 292-294 sätestatud korras müünud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on hageja nõue AÕS § 295 lg 1 järgi vallasasjade müügist saadud raha arvel lõppenud. Kostja ei ole esitanud hagejale nõuet kostjale kuuluvate asjade tagastamiseks. Kostja ei ole oma kohustuse täitmisest keeldunud VÕS § 111 lg 1 mõistes. Kostja ei ole tõendanud hageja nõude lõppemist pandiõiguse teostamise tulemusel. Samuti ei ole kostja keeldunud üüri tasumisest seni, kuni hageja tagastab kostjale ruumidesse jäänud kostja asjad. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväited kostjale õigust keelduda üüri tasumise kohustuse täitmisest.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 2541,44 eurot ning alates 16.06.2022 protsendina 0,9% päevas põhinõudelt 1920 eurot viivise tasumist (dtl 28, p-d 5.3-5.4). Üürilepingu punkt 5.2 sisaldab järgmist tingimust: „5.2. Rentniku poolt Lepingus sätestatud maksekohustuse täitmisega viivitamise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult viivist null koma üheksa protsenti (0,9 %) tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest“ (dtl 34). Kohus leiab, et lepingupooled on kokku leppinud kostja kohustuses tasuda üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, mille määr on oluliselt suurem VÕS § 113 lg 1 ls 2 nimetatud määrast. Kostja ei ole põhjendanud vastuväiteid hagile viivisekokkuleppe tühisusega. Üürileping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kuivõrd üürileping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, ei saa viivisekokkulepet vaatamata ülikõrgele 4 (8)
viivisemäärale (0,9% päevas ehk 328,5% aastas) lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 mõistes heade kommetega vastuolus olevaks. Lepingupoolte avaldatud asjaoludest ei nähtu üürilepingu sõlmimist kostja poolt tulenevalt tema erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Seetõttu ei ole viivisekokkulepe tühine ka TsÜS § 86 lg 2 järgi. Pooled ei ole väitnud ega tõendanud, et üürileping on sõlmitud tüüptingimustel, mistõttu ei ole viivisekokkulepe tühine ka VÕS § 42 lg 1 järgi. Eeltoodut arvestades ei ole poolte avaldatud ja kohtu tuvastatud asjaolude põhjal viivisekokkulepe tühine. Kohus tuvastas eelnevalt, et üürilepingu punktide 3.7.1 ja 3.7.3 järgi oli 2021.a novembri üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.11.2021, 2021.a detsembri üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.12.2021, 2022.a jaanuari üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.01.2022, 2022.a veebruari üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.02.2022 ning 2022.a märtsi üüritasu 640 eurot tasumise tähtpäev 02.03.2022. Kostja pidi täitma igakuiselt üüri tasumise kohustused eelnimetatud tähtpäevadel, mistõttu sattus kostja üüri tasumise kohustuste täitmisega viivitusse pärast üüri tasumise tähtpäeva möödumist ning ühtlasi tekkis hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Hageja ei nõua kostjalt viivise tasumist alates üürilepingu punktides 3.7.1 ja 3.7.3 märgitud üüri tasumise tähtpäeva möödumisest, vaid alates arvetele märgitud tasumise tähtpäevade möödumisest. 01.12.2021 arve nr 1910 tasumise tähtpäev arve kohaselt oli 17.12.2021 (dtl 41). Hageja nõuab kostjalt põhinõude 1280 eurot ulatuses viivise tasumist ajavahemiku 18.12.2021 kuni 15.06.2022. Kohus leiab, et kuivõrd 2021.a novembri ja detsembri üüri tasumise kohustused olid muutunud sissenõutavaks vastavalt 02.11.2021 ja 02.12.2021, oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. 01.12.2021 arvel nr 1910 märgitud üürilt 1280 eurot määraga 0,9% päevas ajavahemiku 18.12.2021 kuni 15.06.2022 (180 päeva) eest arvestatud viivise summa on 2073,60 eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise 1280 eurot tasumist 01.12.2021 arvel nr 1910 märgitud üüri tasumisega viivitamise eest. 24.03.2022 arve nr 1967 tasumise tähtpäev arve kohaselt oli 02.04.2022 (dtl 42). Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 1920 eurot ajavahemikus 04.04.2022 kuni 15.06.2022 arvestatud viivist 1261,44 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd 2022.a jaanuari, veebruari ja märtsi üüri tasumise kohustused olid muutunud sissenõutavaks vastavalt 02.01.2022, 02.02.2022 ja 02.03.2022, oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. 24.03.2022 arve nr 1967 märgitud üürilt 1920 eurot määraga 0,9% päevas ajavahemiku 04.04.2022 kuni 15.06.2022 (73 päeva) eest arvestatud viivise summa on 1261,44 eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise 1261,44 eurot tasumist 24.03.2022 arve nr 1967 märgitud üüri tasumisega viivitamise eest.
8.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud kohtul viivis ära jätta. Kostja on põhjendanud taotlust alaealiste ülalpeetavatega (dtl 103). Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud viivise vähendamise avalduse VÕS § 113 lg 8 mõistes. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 2541,44 eurot tasumist. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal kaks alaealist last, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus (dtl 132). Kostja ei tegutse enam füüsilisest isikust ettevõtjana (dtl 122, p 1.2). Hageja pööras täiteasjas nr 022/2022/3805 nõude kostja varale. Kostja varale sundtäitmine ei toonud kaasa nõude rahuldamist kostja vara arvel, kuid hageja nõude rahuldas kolmas isik (dtl 131). Kostja pangakontod olid arestitud (dtl 132). Eeltoodu viitab kostja majandusliku seisundile, mis ei võimalda nõuetekohaselt võlausaldajate ees kohustusi täita. Hageja ei ole põhistanud enda majanduslikku seisundit, mida arvestades ei oleks viivise vähendamine põhjendatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et viivise vähendamise taotlus tuleb rahuldada ning viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kohus leiab, et viivise mõistlikuks suuruseks on viivis, mida on arvestatud määra järgi 100% aastas, milline määr on piisav tagamaks kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamiseks. 5 (8)
01.12.2021 arvel nr 1910 märgitud üürilt 1280 eurot määraga 100% aastas ajavahemiku 18.12.2021 kuni 15.06.2022 (180 päeva) eest arvestatud viivise summa on 631,23 eurot. Hageja nõudis arvel märgitud üürilt sissenõutavaks muutunud viivise 1280 eurot tasumist. Kohus vähendab viivisenõuet 648,77 euro võrra 631,23 euroni. 24.03.2022 arve nr 1967 märgitud üürilt 1920 eurot määraga 100% aastas ajavahemiku 04.04.2022 kuni 15.06.2022 (73 päeva) eest arvestatud viivise summa on 384 eurot. Hageja nõudis arvel märgitud üürilt sissenõutavaks muutunud viivise 1261,44 eurot tasumist. Kohus vähendab viivisenõuet 877,44 euro võrra 384 euroni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt pärast viivise vähendamist sissenõutavaks muutunud viivise 1015,23 eurot tasumist.
9.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri 3200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1015,23 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri 3200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1015,23 eurot. Hageja nõudis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 2541,44 eurot tasumist, millist nõuet kohus vähendas 1526,21 euro võrra. Kohus jätab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 1526,21 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
10.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 1920 eurot viivise 0,9% päevas tasumist alates 16.06.2022, kuid mitte rohkem kui 658,56 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepinguga kokkulepitud viivisemääras protsendina. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,9% päevas põhinõude 1920 eurot tasumata osalt alates 16.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 658,56 eurot.
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
12.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind hagiavalduse esitamisel oli 6400 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi arvestatud hagihind on 4873,79 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse seega 76% ulatuses (4873,79 6400-st on 76%). Kohus jätab seetõttu menetluskuludest hageja kanda 24% ja kostja kanda 76%.
14.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 630 eurot kindlaksmääramist. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 6400 eurot tasumisele riigilõiv 630 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 630 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 478,80 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja (76% 630st on 478,80).
6 (8)
15.Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. TsMS § 4842 järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks maksekäsus või maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu. TsMS § 172 lg 9 ls 2 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tulenevalt TsMS §-dest 4842 ja 172 lg 9 ls 2 ei saa nõuda menetluskulude hüvitise 20 eurot tasumist maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitisena. Kui hagejal tekkis maksekäsu kiirmenetluses lepingulise esindaja kulusid, hüvitatakse need hagimenetluses menetluskulude kindlaksmääramise sätete järgi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud 20 eurot on vastavuses õigusabi mahuga, mis on vajalik võlausaldaja õiguste teostamiseks maksekäsu kiiremenetluses. Seetõttu tuleb menetluskulu 20 eurot lugeda põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu suuruseks 15,20 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja (76% 20-st on 15,20). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja 13.06.2022 toimingu, milleks oli konsultatsioon kliendiga, õigusülesande püstitamine ja materjalidega tutvumine ajakuluga 1 tund 30 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja 14.06.2022 toimingu, milleks oli hagiavalduse koostamine ajakuluga 4 tundi (dtl 151). Kohus on seisukohal, et kliendi konsulteerimine, õigusülesande püstitamine, materjalidega tutvumine on vajalikud toimingud, sest nende tegemine on eelduseks seaduse nõuetele vastava hagiavalduse koostamisele. Kohtu hinnangul tuleb neid toiminguid seetõttu lugeda üheks osaks hagiavalduse koostamisest. Hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine. Asja vähest mahtu ja keerukusastet on hageja esindajal toimingute tegemiseks kulunud aega rohkem, kui on vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on asja vähest keerukusastet ja väikest mahtu arvestades põhjendatud ajakulu sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga, 4 tundi 25 minutit. Kohus loeb põhjendamatuks ajakulu 1 tund ja 5 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja toimingu, milleks oli menetluskulude nimekirja koostamine 15.06.2022 ajakuluga 10 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on TsMS § 176 lg-s 2 nimetatud menetlustoiminguna vajalik hageja menetlusõiguste teostamiseks. Nimekirja koostamise aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja 30.12.2022 toimingu, milleks oli kostja seisukohtadega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine ajakuluga 2 tundi. Kohus leiab, et toiming oli vajalik hageja TsMS §-s 199 sätestatud menetlusõiguste teostamiseks. Kohus leiab, et toimingu tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingu mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas menetlusdokumendi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 25 minutit. Kohus loeb põhjendamatuks ajakulu 35 minutit. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 6 tunni ulatuses. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäär 90 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulude jaotuse eelseks põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 540 eurot (6 tundi x 90 eurot = 540 eurot). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 410,40 eurot (76% 540-st on 410,40) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõudis lepingulise esindaja kulu 690 eurot kindlaksmääramist, menetluskulude jaotust arvestades 524,40 euro kindlaksmääramist. Kohus jätab menetluskulude jaotust arvestades lepingulise esindaja kulud 114 eurot kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata (524,40410,40=114). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab 7 (8)
avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 904,40 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
16.TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja menetlusdokumentidest nähtuvalt osales kostja menetluses isiklikult, mistõttu ei tekkinud kostjale lepingulise esindaja kulu. Kostja ei teinud toiminguid, millest nähtuks talle kohtukulude tekkimine. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostja menetluskulusid. Kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.