13.veebruaril 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-13570
Tsiviilasi
L. M.’a maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik L. M. (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx, e-post xxxx); usaldusisik/pankrotihaldur Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. M.’a maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada L. M.’a pankrot 13. veebruaril 2023. a kell 09.00.
3.Algatada L. M.’a kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 07. märtsil 2023. a algusega kell 16.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-13570.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-22-13570 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.L. M.’ale võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.L. M. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on puuduvat töövõime toetus 503 - 524 eurot. võlgnikul on täitmata kohustusi 11 võlausaldaja ees kokku 28 599.51 eurot. Võlgnik on mitme aasta jooksul võtnud erinevatelt laenuandjatelt kiirlaene ja sõlminud krediidikonto lepinguid. Selle tulemusel on sattunud võlaringi, kus eelmiste laenukohustuste täitmiseks on võtnud juurde uusi laene. Võlgniku käitumine on olnud vastutustundetu. Samal ajal on ta püüdnud igakuiseid kuumakseid tasuda, kuid see käib üle jõu. Hetkeseisuga on kohustuste tagasimaksed kuus ca 1330 eurot Võlgnikul on tervislikud probleemid, talle on määratud puuduv töövõime ja keskmine puue. Tervisega seotud probleemid on alguse saanud juba lapseeas. Ekspertarvamuse kohaselt on võlgnikul kerge vaimne alaareng ilma olulise käitumishäireta. Ta on töötanud, kuid enamikest töökohtadest on lahkunud tervislikel põhjustel. Saab ise aru, et tema puhul on tegemist ületarbimisega. On võtnud laene, et enda majanduslikku olukorda parandada. Võlgnik ei tööta ja sissetulek on puuduva töövõime toetus ja puudetoetus (sotsiaaltoetus), kokku kuni 540 eurot kuus. Laenukohustusi on kokku ca 28 559 eurot. Tegemist ei ole ajutise makseraskusega vaid püsiva maksejõuetusega. Võlgnik ei tule toime igapäevaste eluasemekulude tasumisega, ta pöördus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole ja taotles toimetulekutoetust. Tänaseks on võlgnik maksehäireregistris ja uusi laenukohustusi seetõttu juurde võtta ei saa. Võlgnik on endale aru andnud ja tunnistanud, et on sattunud võlgadesse. Eluasemekulud koos korteriüüriga on ilmselgelt ülejõukäivad. Ta ei ole varasemalt taotlenud toimetulekutoetust
2-22-13570 vaid selle asemel võtnud juurde uusi laenukohustusi ja sellest katnud väljaminekuid. Koos emaga on ta pöördunud abi saamiseks Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja vastuvõtule. Võlgniku ema E. M. on püüdnud tütart toetada ja aidata toime tulla. Võlgnik soovib võlgadest vabaneda läbi kohtumenetluse. Ta saab aru, et laenude võtmine ei ole olnud parim viis enda majanduslike raskusete ületamiseks. Ta on püüdnud võlgu tasuda ja seetõttu sattus võlaringi. Võlgnik soovib eluga edasi minna ja tasuda võlgu seaduslikus korras ning tulevikus vältida võlgadesse sattumist. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 20.10.2022 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Jüri Truutsi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik oma maksejõuetusavalduses selgituses makseraskuste põhjuste kohta toonud välja asjaolu, et on ostude tegemiseks mitme aasta jooksul kergekäeliselt võtnud kiirlaene ja sõlminud krediidikonto lepinguid. Ostude puhul oli ka tegemist ületarbimisega, milleks ei ole piisanud võlgniku sissetulekut. Eelmiste laenukohustuste täitmiseks ei jätkunud raha ja seejärel laenas raha juurde. Samal ajal võlgnik püüdis iga kuu laenumakseid tasuda kuid see käis üle jõu. Laenukohustused kasvasid nii suureks, et vanade laenude refinantseerimiseks võttis võlgnik uusi laene, samas kohati suurenesid intressid ning kuigi võlgnik tasus oma kohustusi, kasvas laenuvõlg suuremaks. Võlgnik otsustas esitada maksejõuetusavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis usaldusisik järelpärimised ja teate maksejõuetuse menetluse algatamisest riiklikele registritele, Maksu- ja Tolliametile, maksejõuetusavalduses toodud võlausaldajatele, kohtutäituritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Usaldusisik tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta e-kinnistusraamatule, võlgniku osaluste ja juhitavate ühingute kohta e-Äriregistrile. Usaldusisik saatis võlgnikule kirjaliku päringu. Usaldusisiku päringule on vastatud osaliselt, täpsemaid andmeid (nt lepingu numbrid jms tehingute asjaolud) võlausaldajatega sõlmitud lepingute jms kohta ei ole esitatud. Võlgnik elas üürikorteris, hetkel elab lähisugulaste juures. Üürikulu puudub, kommunaalkulude tasumise kohta ei ole võlgnik vastanud. Võlgnik on põhihariduse omandanud xxxx, omandanud kutseharidust xxxx kutsekoolides koka ja toitlustaja erialadel, xxxx laomajanduse erialal. Vastavalt maksejõuetusavalduses ja CV-is toodud infole võlgnik on töötanud xxxx toitlustamisasutustes xxxx, xxxx, xxxx. Viimane töökoht kuni aprill 2022. a oli R AS töötasuga keskmiselt 494 kuni 769 eurot kuus. Ajavahemikul 01.01.2022 kuni 01.09.2022 laekus võlgniku kontole töötukassalt keskmiselt 469 eurot kuus. Võlgnik on töölt lahkunud omal soovil tervislikel põhjustel. Praegu on võlgniku sissetulekuks töötukassa töövõimetoetus keskmiselt 480 eurot kuus. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja keskmine puue, ekspertarvamuse kohaselt on võlgnikul kerge vaimne alaareng ilma olulise käitumishäireta. 07.04.2022 on võlgniku põhikontole laekunud 1 118.51 eurot Rahandusministeeriumilt PRIA toetus. Võlgniku kontole xxxx on laekunud suuremaid summasid 15.09.2021 pärimistunnistuse alusel 2 073.63 eurot ja 13.05.2022 10 000 eurot kinnistu müügi ja 10 000 eurot pärandvara ühisuse osa võõrandamise eest. Võlgnik on kandnud sellest summast 5 715
2-22-13570 eurot ema E. M.’a kontole selgitusega tagasimakse hambad lõppmakse. Võlgniku pangakonto väljavõttest on näha, et võlgnik on tasunud üüri keskmiselt 300 eurot kuus, lisaks igapäevastele kuludele on enamus sissetulekust läinud hulgalistele ostudele, interneti mängudele Google Play kaudu, Wolt toidukulleriteenusele, taksoteenusele, nt ainult Aliexpress ostusid on olnud umbes 50 kuus. Võlgniku vastuste järgi ta on ostnud kaks mobiiltelefoni Iphone ja Sony hinnaga 700 ja 300 eurot. Kus need asuvad ja kas nad on alles võlgnik ei osanud selgelt öelda, võibolla on ära andnud. Võlgniku igakuised kulud ilma võlamakseteta on kokku 435 eurot kuus. Võlgniku xxxx arvelduskontode ja hoiukonto jääk seisuga 13.09.2022 oli kokku 70.37 eurot. Xxxx AS arvelduskonto jääk seisuga 21.10.2022 oli 0.56 eurot. Kuna arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid kasutab võlgnik jooksvate elamiskulude katteks, siis on see saldo muutuv. Teistel arvelduskontodel (xxxx) teadaolevalt rahalised vahendid puuduvad. Pensionikeskuse AS andmetel omab võlgnik pensionikontot xxxx, saldo seisuga 24.10.2022 oli 6 743,313 xxxx osakut, koguväärtusega 7420.41 eurot. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. Täiendava kogumispensioniga ei ole võlgnik liitunud. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi põhjal võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ei kuulu ja ei ole kuulunud. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on ühisomandis kuulunud kuni 13.05.2022 kinnistu nr xxxx, milleks on maatulundusmaa suurusega 6,47 ja 9,47 ha, xxxx. Kinnistu ühisomanikeks olid: L. M. (isikukood xxxx), H. S. (isikukood xxxx), K. M. (isikukood xxxx), L. M. (isikukood xxxx). Ühisomanikud müüsid kinnistu 13.05.2022 OÜ-le D, registrikood xxxx. Praegu on kinnistu uus omanik OÜ A (registrikood xxxx). Võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimalus ilmselt puudub. Võlgnikule on pärandvara ühisuse kaudu kuulunud kuni 13.05.2022 kinnistu nr xxxx, milleks on maatulundusmaa suurusega 8,48 ha, xxxx. Võlgnik võõrandas oma osaluse pärandvara ühisuse müügilepinguga teistele ühisomanikele. Praegu on kinnistu ühisomanikeks H. S. (isikukood xxxx) ja K. M. (isikukood xxxx. Võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimalus ilmselt puudub, tehing on tehtud turuhinnaga või sellele lähedase hinnaga ning raha on laekunud võlgniku arvelduskontole. Võlgniku ütluste järgi kuulub talle vallasvarana 2 mobiiltelefoni iPhone ja Sony. Võlgniku vastused on muutlikud ning praegu ei ole teada, kas need on võlgnikul alles või andis kellelegi ära. Võlgnik elab lähedaste juures ja kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt Täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Väljaselgitatud võlgniku vara mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid on kokku: 70.93 eurot. Usaldusisik on saatnud päringu erinevatest allikatest väljaselgitatud võimalikele võlausaldajatele, milles on palunud saata justiitsministri määrusega kehtestatud võlgniku võlanimekirja kantavad andmed. Usaldusisiku päringutele on vastatud lünklikult, kõiki vajalikke andmeid ja/või neid tuvastada võimaldavaid lisadokumente ei ole esitatud.
2-22-13570 Usaldusisik on koostanud võlanimekirja väljaselgitatud andmete põhjal, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 34 078.48 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku majanduslik olukord ei võimalda läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust, siis tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Täpsemad võlgniku kohustused selguvad pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 34 078.48 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku praegusest sissetulekust ei piisa tema poolt võetud kohustuste tasumiseks ning ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks lähitulevikus leida töökoha, kust saadav sissetulek seda võimaldaks siis võimalikeks võlamakseteks igasugused vahendid puuduvad. Võttes arvesse kohustuste suurust ning võlgniku vähest või puuduvat sissetulekut on usaldusisik arvamusel, et võlgnikule sobib pigem pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus kui võlgade ümberkujundamise menetlus. Vastavalt FiMS § 17 lg 1 p 3 on võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid lisatud hinnangule. FiMS § 17 lg 1 p 3 nõuab ka võlgniku maksekontode viimase kolme aasta väljavõte lisamist usaldusisiku hinnangule. Seoses FiMS äsjase jõustumisega puudub praktika, mida lugeda maksekontoks. Juhul kui seadusandja on mõelnud arvelduskontot, siis selle väljavõtte lisamine (ning kohtu kantseleipoolne väljatrükkimine) ei ole ilmselt menetlusökonoomiliselt otstarbekas. Konkreetsel juhul on panga poolt väljastatud võlgniku arvelduskontode väljavõtted on üle 200 lehekülje ning need sisaldavad põhiosas igapäevaseid kaarditehingute ridasid. Kui kohus siiski peab vajalikuks arvelduskontode väljavõttete esitamist, siis on usaldusisik valmis need kohe kohtule esitama. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna võlgnik ei tööta, talle on määratud kerge puue ja väheusutav, et võlgnik leiab töö, mille sissetulek oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on kergekäeliselt pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud läbimõtlematu ostlemise rahuldamiseks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti eelarve planeerimise oskamatus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul viimase aastate jooksul. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.
2-22-13570 Vastavalt täitemenetluse registrile ei ole võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi. Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja L. M.’a pankrot ja määrata pankrotihalduriks Jüri Truuts. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgniku ei tööta, tema sissetulekuks on puuduva töövõime toetus ja puudetoetus kokku kuni 540 eurot kuus ja 70.93 eurot pangakontol, võlgnik kasutab kontol olevaid rahalisi vahendeid jooksvate elamiskulude katteks, mistõttu on see saldo muutuv. Pensionikeskuse AS andmetel on võlgnikul pensionikontot xxxx, saldo seisuga 24.10.2022 oli 6 743,313 xxxx
2-22-13570 osakut, koguväärtusega 7420.41 eurot, kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. Täiendava kogumispensioniga ei ole võlgnik liitunud. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgniku ütluste kohaselt võib talle kuuluda vallasvarana 2 mobiiltelefoni iPhone ja Sony, samas on võlgniku ütlused muutlikud ja ei ole teada, kas need on ära antud. Võlgnik elab lähedaste juures ja kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, millele ei saa täitemenetluse seadustiku § 66 kohaselt pöörata sissenõuet, mistõttu ei saa võlgniku kodune vara olla pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Väljaselgitatud võlgniku vara mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid on kokku 70.93 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 34 078.48 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku praegusest sissetulekust ei piisa tema poolt võetud kohustuste tasumiseks ja ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks lähitulevikus leida töökoha, kust saadav sissetulek võimaldaks kohustusi täita, siis puuduvad võlgnikul kohustuste täitmiseks igasugused vahendid. Võttes arvesse kohustuste suurust ning võlgniku vähest või puuduvat sissetulekut on usaldusisik arvamusel, et võlgnikule sobib pigem pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus kui võlgade ümberkujundamise menetlus. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei võimalda võlgniku sissetulek täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik on oma aruandes välja toonud, et võlgnikule on ühisomandis kuulunud kuni 13.05.2022 kinnistu nr xxxx, milleks on maatulundusmaa suurusega 6,47 ja 9,47 ha, xxxx. Kinnistu ühisomanikeks olid: L. M. (isikukood xxxx), H. S. (isikukood xxxx), K. M. (isikukood xxxx), L. M. (isikukood xxxx). Ühisomanikud müüsid kinnistu 13.05.2022 OÜ-le D, registrikood xxxx. Praegu on kinnistu uus omanik OÜ A (registrikood xxxx). Võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimalus ilmselt puudub. Võlgnikule on pärandvara ühisuse kaudu kuulunud kuni 13.05.2022 kinnistu nr xxxx, milleks on maatulundusmaa suurusega 8,48 ha, xxxx. Võlgnik võõrandas oma osaluse pärandvara ühisuse müügilepinguga teistele ühisomanikele. Praegu on kinnistu ühisomanikeks H. S. (isikukood xxxx) ja K. M. (isikukood xxxx. Võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimalus ilmselt puudub, tehing on tehtud turuhinnaga või sellele lähedase hinnaga ning raha on laekunud võlgniku arvelduskontole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks.
2-22-13570
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on ta mitme aasta jooksul võtnud erinevatelt laenuandjatelt kiirlaene ja sõlminud krediidikonto lepinguid ning sattunud selle tulemusel võlaringi, kus ta
2-22-13570 eelmiste laenukohustuste täitmiseks võtnud juurde uusi laene. Võlgnikul käib kohustuste täitmine üle jõu. Võlgnikul on tervislikud probleemid, talle on määratud puuduv töövõime ja keskmine puue, mis takistab tal püsiva töökoha leidmist. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks kergekäeliselt ja pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud läbimõtlematu ostmistungi rahuldamiseks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, samuti ka eelarve planeerimise oskamatus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul viimase aastate jooksul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab L. M.ale, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. L. M.al tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.