Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Kokkuleppe tingimuste punkti 2.2 kohaselt, kui kostja täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused ja peab võlgnevuse tasumisel kinni võlatunnistuse lisaks olevast maksegraafikust ei nõua hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist muus osas, kui maksegraafikus kajastatu. Tingimuste 2.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et võlatunnistus ja selle juurde kuuluv maksegraafik ei kujuta endast hageja ja kostja vahelist kokkulepet maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust võlgnevuse osaks olevalt põhivõla jäägilt. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe nr xxxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1768,10 eurot, millest: põhivõlg 1510 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, muud kulud 218,10 eurot, s.h. ühekordne lepingutasu 40 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe punkti 1.3 kohaselt on viivise määr 0.065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja teostas makseid summas 10 eurot põhisumma katteks. Tuleneval eeltoodust on põhivõlg summas 1758,10 (1768,10 - 10) eurot, millest põhisumma on 1500 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja muud kulud 218,10 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt 1500 eurolt alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast s.o 26.03.2020 kuni hagi esitamiseni 13.09.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 879,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Kokkuleppe nr xxxx kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1214,72 eurot, millest: põhivõlg 807,46 eurot, viivis 265,45 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, muud kulud 111,81 eurot, s.h. ühekordne lepingutasu 20 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe punkti 1.3 kohaselt on viivise määr 0.065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja teostas makseid summas 30 eurot põhisumma katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1184,72 (1214,72 - 30) eurot, millest põhisumma on 777,46 eurot, viivis 265,45 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja muud kulud 111,81 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt 777,46 eurolt alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast s.o 11.04.2020 kuni hagi esitamiseni 13.09.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 447,74 eurot.. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 24.11.2022 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o. hiljemalt 08.12.2022, nõuetekohast kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on

järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 24.11.2022 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 08.12.2022. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 kohaldamisel ei pea kohus hindama, kas võlatunnistuse andnud isik oli võlatunnistuse saajale tegelikult võlgu võlatunnistuses märgitud rahasumma (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04, p 29). Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-146-11 (p.10) märkinud, et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks. Üksnes võlatunnistuse nimetamine konstitutiivseks võlatunnistusele sellist sisu ei anna. Tahet luua iseseisev kohustus peab tõendama pool, kes võlatunnistuse konstitutiivsusele tugineb (Riigikohus 3-2-1-125-15 p.13). Vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Kohtu hinnangul on pooled käesoleval juhul sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja Aktiva Finants OÜ ja kostja K.V. vahel 21.02.2020 sõlmitud võlatunnistusest nr. xxxx ja 25.03.2020 sõlmitud võlatunnistusest nr xxxx ning poolte vahel sõlmitud maksekokkulepetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele: 1) võlatunnistusest nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 1500 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, muud kulud 218,10 eurot (lepingutasu ja intress); 2) võlatunnistusest nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 777,46 eurot, võlatunnistuses kokkulepitud tasumata viivis 265,45 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja muud kulud 111,81 eurot (lepingutasu ja intress). Hageja palub kostjalt välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,065% päevas ehk 23,73 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni järgmiselt: 1) võlatunnistusest nr. xxxx tulenev viivis põhivõlgnevuselt 1500 eurolt perioodil 26.03.2020 kuni 13.09.2022 summas 879,45 eurot ja

2) võlatunnistusest nr xxxx tulenev viivis põhivõlgnevuselt 777,46 eurolt perioodil 11.04.2020 kuni 13.09.2022 summas 447,74 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt on hageja esitanud taotluse ka edaspidise viivise väljamõistmiseks, tuleb kohtul kõigepealt arvestada täiendavad viivised otsuse tegemise seisuga 0,065% päevas põhivõlgnevustelt. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja edaspidise viivise nõude osaliselt. Viivis põhivõlgnevuselt 1500 eurolt alates 14.09.2022 kuni otsuse tegemiseni 07.02.2023 (k.a) 147 päeva eest moodustab 143,32 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega peab kohus põhjendatuks ja mõistab kostjalt välja võlatunnistusest nr. xxxx tulenevad sissenõutavaks muutunud viivised otsuse tegemise seisuga kokku summas 1022,77 eurot (879,45 +143,32). Juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka alates 08.02.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude 1500 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 477,23 eurot (1500 – 1022,77). Kohus peab põhjendatuks rahuldada võlatunnistusest nr. xxxx tulenev edaspidise viivise nõue osaliselt. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei mõista kohus üldjuhul kõrvalnõudeid välja põhinõuet ületavas osas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-2-1-162-12, p 20; 26.10.2012 otsus nr 3-2-1-8710, p 12). Selliseid põhjendusi hagiavaldusest ei nähtu. Eeltoodud põhjusel piirab kohus ka käesolevas asjas viivisenõuet põhinõude suurusega (kõik viivised kokku on välja mõistetavad mitte suuremas summas kui põhinõue). Arvestades viivist põhivõlgnevuselt 777,46 eurolt alates 14.09.2022 kuni otsuse tegemiseni 07.02.2023 (k.a) 147 päeva eest, on viivise suuruseks 74,29 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kuivõrd võlatunnistuses kokkulepitud viivis on summas 265,45 eurot ja viivis perioodil 11.04.2020 kuni 13.09.2022 summas 447,74 eurot, siis peab kohus põhjendatuks edaspidise viivise nõuet alates 14.09.2022 üksnes summas 64,27 eurot (777,46 – 265,45 – 447,74) ehk kohus jätab rahuldamata hageja täiendava viivise nõude põhinõuet ületavas osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus jättis rahuldamata hageja täiendava viivise nõude põhinõuet ületavas osas, siis arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust (07.02.2023 seisuga jäi rahuldamata 10,02 eurot), peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 560 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 460 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3,8 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3,8 tunni ulatuses, sh täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule.Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada / teha õiged arvestused ka nn esimesel korral. Seega leiab kohus, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Eeltoodut hinnates peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks esindamisel hagimenetluses kokku 2 tundi. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks saab seega pidada 200 eurot. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 780 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 200 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.