I. G. hagi O. A. vastu laenulepingust tulenevate kõrvalnõuete nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: I. G. (isikukood XXX), lepinguline
esindajad
esindaja Sulev Mander Kostja: O. A. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja I. G. 04.11.2025 avaldus hagi tagasivõtmiseks.
Jätta hageja I. G. hagiavaldus läbi vaatamata osas, milles hageja nõuab kostjalt O. A.lt viivist summas 21,55 eurot.
Jätta poolte menetluskulud kostja O. A. kanda.
Mõista kostjalt O. A.lt hageja I. G. kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1130,33 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Toimetada määrus pooltele kätte.
2-25-11205
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on I. G. (hageja) hagi O. A. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hageja vähendas 09.09.2025 esitatud menetlusdokumendis nõuet ning viitas punktis 3.5 nõudest loobumisele, kuna kostja on põhivõlgnevuse 1000 eurot menetluse kestel tasunud. Kohus lõpetas menetluse põhivõlgnevuse osas 12.09.2025 määrusega (dtl 56-60).
Kostja on vastuses hagile väitnud, et ta oli valmis täitma kohustuse tähtaegselt sularahas. Kohustuse täitmiseks proovis kostja saada hagejaga ühendust, mis ei olnud hageja tõttu võimalik (dtl 25-26). Kostja tasus põhinõude 29.08.2025 ning oli kompromissi raames nõus hüvitama hagejale 50% tasutud riigilõivust ja 100 eurot kantud õigusabikuludest (dtl 29-30).
Hageja on 04.11.2025 esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 94-99). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid vaidles vastu kõigi menetluskulude tema kanda jätmisele (dtl 103104).
Kohtumääruse põhjendused
Kohus jätab tsiviilasja nr 2-25-11205 menetlusse jäänud viivisenõude summas 21,55 eurot tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 punkti 2 alusel läbi vaatamata, seoses hagiavalduse tagasivõtmisega.
TsMS § 426 lõike 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
TsMS § 427 lõike 1 järgi võib hagi läbivaatamata jätmise peale esitada määruskaebuse.
10.Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (TsMS § 173 lg 1).
11.Kohus on menetluse osaliselt lõpetanud hagist loobumise tõttu ja ülejäänud osas jätab hagiavalduse hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Kohus jätab TsMS § 168 lõike 5 alusel menetluskulud kostja kanda.
12.Kohus on pooltele menetluskulude jaotamisega seonduvat 12.09.2025 määruses selgitanud ning viidanud TsMS § 162 lõike 4 kohaldamise võimalusele (p 15; dtl 59). Kohus on enda seiskohta korranud 27.10.2025 kirjas viitega varasemale määrusele (dtl 92).
13.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sealhulgas TsMS § 162 lõiget 4.
14.Üldreegli järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta kostja menetluskulud (TsMS § 168 lg-d 2 ja 4). See ei kehti aga juhul, kui hageja loobub hagist või 2/7
2-25-11205
võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lõike 5 kohaselt kannab sellises olukorras hageja menetluskulud kostja.
15.Praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 168 lõikes 6 käsitletud olukorraga. Kostja ei ole vastuses hagile sõnaselgelt hagiavaldust õigeks võtnud TsMS § 440 lõike 1 mõttes ning on sealjuures kõrvalnõudele vastu vaielnud. Kuigi kostja ei ole hageja põhinõudele vastu vaielnud ja on väljendanud valmisolekut oma kohustus täita, ei võtnud ta seda sõnaselgelt omaks. Kohus arvestab ka seda, et kostjat ei ole menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 punktis 1 või 2 nimetatud lepinguline esindaja. Sõltumata eeltoodust, kohus oli hagiavalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et hagiavalduse õigeks võtmisega on võimalik hageja menetluskulude kandmist vältida (p 6; dtl 20).
16.Kostja on välja toonud asjaolud, millest võib järeldada, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on vastuses hagile väitnud, et ta püüdis laenu tagastamise tähtpäeval võtta hagejaga ühendust selleks, et täita kohustus sularahas (dtl 26). Hageja on ka ise hagiavalduses väitnud, et ta ei vastanud kostja kõnedele (p 1.5; dtl 3). Hageja on esitanud ka kaks kuvatõmmist, mis kostja väiteid kinnitavad. Ühe kuvatõmmise järgi on 9. ja 10. juunil ning „eile“ hageja väitel kostja talle helistanud, kuid need kõned on blokeeritud (dtl 10, tõlge dtl 80). Kuvatõmmise metaandmetest nähtub, et kuvatõmmis on tehtud 15.06.2025 kell
19.34.Järelikult oli „eile“ kuvatõmmise järgi 14.06.2025. Teise kuvatõmmise kohaselt on O. A. nime all salvestatud numbrilt helistatud „täna“ kell 17.50 ja 17.51 (dtl 11; tõlge dtl 81). Kuvatõmmise metaandmetest nähtub, et kuvatõmmis on tehtud 15.06.2025 kell 19.34. Järelikult oli „täna“ kuvatõmmise järgi 15.06.2025. Need väited on kooskõlas kostja väidete ja esitatud kuvatõmmisega, mille järgi kostja helistas hagejale 15.06.2025 kell 17.50 (dtl 32). Kohus tuvastab eeltoodust, et kostja üritas laenu tagastamise tähtpäeval ehk 15.06.2025 hagejaga ühendust saada.
17.Kohus ei pea nõustumisväärseks hageja väidet, et telefonikõnede blokeerimine oleks tõendamata (p 2.5; dtl 50 ja p 2.10; dtl 97). Hageja on ise kohtule esitanud tõendid, mille järgi ta on kostja kõned blokeerinud (dtl 10-11; tõlked dtl 81-82) ning kinnitanud, et ta kostja kõnedele ei vasta (p 1.5; dtl 3).
18.Kohus jätab TsMS § 238 lõike 5 alusel arvestamata kostja poolt esitatud D. K. allkirjastatud dokumendiga (dtl 89-90) ja kostja väidetega. Kohus ei pea selles dokumendis esitatud väiteid usaldusväärseteks. Kostja on 07.08.2025 kohtule saadetud e-kirjas väitnud, et D. G. olevat rääkinud kostjale sarnast juttu nagu D. K. enda allkirjastatud dokumendis kinnitanud (dtl 22). Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis ei saanud kohtus täpsustada, kas kostja pidas silmas sama isikut ning tegemist oli kirjaveaga. Kui kohus palus tunnistaja D-na märgitud isiku andmeid täpsustada, esitas kostja D. K. allkirjastatud dokumendi. Igal juhul ei pea kohus dokumenti usaldusväärseks ega menetluskulude jaotamisel arvestatavaks dokumendiks, sest hageja olevat juba enne 07.08.2025 e-kirja saatmist selliseid seisukohti avaldanud, kuid D. K. dokumendis on hageja väidetavalt avaldanud neid väiteid 2025. aasta septembris (dtl 89-90).
19.Ebaõige on ka hageja seisukoht, et hageja ei pidanud täitmist sularahas vastu võtma (p 2.5; dtl 50 ja p 2.10; dtl 97). VÕS § 91 lõike 1 järgi võib rahalise kohustuse alati täita sularahas. Pooled ei ole väitnud, et nad olid kokku leppinud, et kohustuse kohane täitmine saab toimuda üksnes sularahas. Kuigi kohus ei lahenda asja sisuliselt, siis võis hageja käitumine olla 3/7
2-25-11205
käsitatav vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lõike 1 mõttes. Samal ajal nõustub kohus hageja väidetega, et kostjal oleks olnud võimalik enda kohustus täita ülekandega hageja arvelduskontole. Sealjuures andis hageja ka laenu pangaülekandega ja hageja arvelduskonto number oli kostjale teada. Järelikult ei välistanud kostja numbri blokeerimine laenu tagastamise kohustuse õigeaegset täitmist.
20.Hageja ei ole väitnud, et ta oleks üritanud pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ise või esindaja kaudu kostja poole kohtuväliselt pöörduda. Hageja on ise välja toonud, et kostja ei ole pärast laenu tagastamise tähtpäeva kohustuse täitmisest keeldunud (p 2.12.2; dtl 98). Hageja väidab, et kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas kostja, kuigi tal oli võimalik seda vältida (p 2.13; dtl 98). Arvestades ainuüksi hageja enda väiteid ja tema poolt esitatud tõendeid, jääb kohtule arusaamatuks, kuidas oleks kostja saanudki hageja poole pöörduda (p 2.4; dtl 35), kui hageja sõnaselgelt on öelnud, et ta ei vastanud kostja kõnedele (p 1.5; dtl 3), ning ta on esitanud kuvatõmmised, mille järgi ta on kostja kõned blokeerinud (dtl 10-11; tõlked dtl 81-82). Kohtu jaoks ei ole ka vähetähtis asjaolu, et kuvatõmmised on tehtud 15.06.2025 kell 19.34 ehk hageja ei saanud blokeeritud kõnedest teada vahetult enne hagiavalduse koostamist, vaid talle oli laenu tagastamise tähtpäeval teada, et kostja soovis temaga muu hulgas laenu tagastamise tähtpäeval suhelda.
21.Kuigi kohus peab eluliselt usutavaks kostja väiteid, et ta ei andnud hagi esitamiseks põhjust, oleks kostja pidanud hagiavalduse vähemalt põhinõude osas õigeks võtma, et kohus saaks kohaldada TsMS § 168 lõiget 6.
22.Sellele vaatamata ei ole kostja väited paljasõnalised ega meelevaldsed ning võivad anda alust TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks. TsMS § 162 lõike 4 standard on kõrgem sellest, et kostja ei andnud põhjust hagiavalduse esitamiseks. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab menetluskulude väljamõistmine teiselt poolelt olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007/36, p 15).
23.Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud heas usus (TsÜS § 138 lg 1). Hageja on teadlikult eiranud kostjat kohustuse täitmise tähtpäeval, millele viitab üheselt blokeeritud kõnedest teadmine ja kuvatõmmise tegemine. Hageja ei pöördunud kostja poole enne hagi esitamist muu hulgas selleks, et välja selgitada täitmise tähtpäeval tehtud kõnede põhjus. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kostjalt kohtuväliselt VÕS § 108 lõike 1 alusel nõudnud rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodule vaatamata ei ole hageja käitumine käsitatav TsMS § 162 lõike 4 mõttes sellisena, et oleks täidetud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole välja toonud teisi jõupingutusi kohustuse kohaseks täitmiseks, kui kohustuse täitmise tähtpäeval helistamine. Hageja pahauskne käitumine ja võimalik vastuvõtuviivitus ei võta temalt täitmisnõude esitamise õigust. Hagejal oli seega formaalne õigus kohtusse pöörduda ning kohtusse pöördumise eelduseks ei ole võlgniku teavitamine. Äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse välistab käesoleval juhul muu hulgas see, et kostja ei võtnud kohe hagi kas või osaliselt õigeks, mis oleks võimaldanud tugineda hageja pahausksele käitumisele.
24.Kostja on ka väitnud, et palub kohtul menetluskulude jaotamisel arvestada enda majanduslikku olukorda. Kostja on piirdunud üldsõnaliste väidetega. Kostja ei ole esitanud 4/7
2-25-11205
konkreetseid väiteid ega tõendeid enda majandusliku olukorra kohta. Kohus ei saa seega nende väidetega menetluskulude jaotamisel arvestada.
25.Arvestades eeltoodut tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 168 lõikest 5. Kohus jätab TsMS § 168 lõike 5 alusel hageja menetluskulud kostja kanda.
26.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki 5. jao erisusi.
27.Hageja on 04.11.2025 esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 10 tunni ja 20 minuti eest summas 1805,44 eurot koos käibemaksuga (dtl 98-99). Samuti on hageja tasunud ka riigilõivu hagi esitamise eest summas 280 eurot. Hageja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane.
28.TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord ega teise menetlusosalise tegevusala (RKTKm 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 14).
29.Kohus leiab, et hageja 11.07.2025, 21.07.2025 ja 08.08.2025 toimingud olid kahtlemata põhjendatud ja vajalikud. Samuti oli põhjendatud ka 26.08.2025 ettepanek kostjale asja kompromissiga lahendamiseks. Kohus lähtub kaalutlusotsuse tegemisel muu hulgas sellest, et hea usu põhimõttega on kooskõlas pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist põhjendatud professionaalse õigusabi kasutamine muu hulgas kompromissi saavutamise huvides. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lõike 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28). Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 28). Järelikult oleksid hageja õigusabikulud olnud põhjendatud ka juhul, kui ta oleks pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist pöördunud kohtuväliselt kostja poole, kasutades selleks professionaalset õigusabi.
30.Hageja on 11.07.2025 tegelenud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisega 3 tunni ja 5 minuti ulatuses, 21.07.2025 tegelenud menetlusse võtmise määrusega tutvumisega ja selgitanud seda kliendile 10 minuti ulatuses, 08.08.2025 kohtu kirja analüüsinud ja selgitanud seda kliendile 15 minuti ulatuses ning 26.08.2025 dokumente analüüsinud ja koostanud kompromissettepaneku. Kokku on nende toimingute tegemise ajakulu 4 tundi ja 25 minutit. Kohus peab seda nende toimingute tegemiseks põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks.
31.Kohus ei leia, et ülejäänud tegevusi ja toiminguid saab tervikuna põhjendatuks pidada. Alates 08.08.2025 kohtu kirja saamisest on hageja olnud teadlik põhjustest, miks kostja tähtaegselt 5/7
2-25-11205
võlgnevust ei tasunud, ning sellest, et ta ei vaidle põhivõlgnevusele vastu. Hageja oleks võinud sellises olukorras esindaja vahendamiseta kostjaga ühendust võtta ja erimeelsuste puudumisel kohtumenetluse võimalikult väikeste kuludega lõpetada. Kostja tasus põhivõla 29.08.2025 (dtl 31), lisaks oli valmis kompromissi raames nõus hüvitama hagejale 50% tasutud riigilõivust ja 100 eurot kantud õigusabikuludest (dtl 29-30).
32.Kuigi kostja tasus põhivõla ja hageja sai enda põhinõude rahuldatud, jätkas hageja 21,55 euro suuruse viivise nõudmist. Pärast põhinõude rahuldamist 29.08.2025 on hageja esindaja töömaht olnud 5 tundi ja 55 minutit (10 minutit + 10 minutit + 1 tund 35 minutit + 1 tund 40 minutit + 50 minutit + 10 minutit + 1 tund 20 minutit). Nende toimingute maht on suurem varasemate toimingute ajakulu (4 tundi ja 25 minutit) kokku, mille järel saavutas hageja enda põhieesmärgi ehk põhivõla täieliku tasumise. Hagejal ei olnud seejärel kohustust enda hagist kõrvalnõuete osas loobuda, kuid ta oli ise 26.08.2025 olnud kompromissina valmis viivisenõudest loobuma (dtl 39). Kohtu hinnangul ei ole põhivõla tasumise järel tehtud menetlustoimingud sellises mahus põhjendatud ja vajalikud. Kohus loeb need toimingud vajalikeks ja põhjendatuks ühe tunni ulatuses.
33.Kohtu hinnangul saab praegusel juhul hagejale osutatud õigusteenuse keskmist tunnitasu suurust – 140 eurot ilma käibemaksuta – pidada tavapäraseks ja põhjendatuks ning vastab kohtuvaidluse olemusele.
34.Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks põhjendatuks ja vajalikuks ajakululuks 5 tundi ja 25 minutit tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta ehk kokku koos käibemaksuga 940,33 eurot (5 tundi 25 minutit x 140 eurot/tund x 24%= 940,33 eurot).
35.Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 280 eurot. Hageja loobus hagist 1000 euro ulatuses. Pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Pärast hagist loobumist oli TsMS § 133 lõike 2 järgi hagihind 21,55 eurot ehk riigilõivuseaduse § 59 lõike 1 ja lisa 1 tuli sellise hinnaga hagi esitamisel maksta riigilõivu 100 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda 100 eurot ületavast riigilõivust poole ehk 90 euro ((280 – 100) / 2 = 90) tagastamist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem (RKTKm 16.10.2012, 3-2-1-119-12, p 21). Järelikult on hagejal õigus esitada 90 euro ulatuses riigilõivu tagastamiseks taotlus ning 90 euro ulatuses ei ole põhjendatud riigilõivu hageja kanda jätta. Seega on hageja põhjendatult tasunud riigilõivu 190 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
36.Kokkuvõttes peab kostja hüvitama menetluskulud summas 1130,33 eurot, millest 940,33 eurot on lepingulisele esindajale makstud tasu ja 190 eurot tasutud riigilõiv.
37.Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4, märgib kohus määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
38.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
6/7
2-25-11205
39.Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.