Tsiviilasi nr. 2-22-14989
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
03.02.2023, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-14989
T.-G. M. (M.) hagi Julianus Inkasso OÜ ja Baltic Parking OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: T.-G. M. (xxxx, xxxx)(e-post: xxxx) Kostja 1 : Julianus Inkasso OÜ (10686553, Harju maakond, esindajad Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Weizenbergi tn 20, lepinguline esindaja Anni Kennedy (e-post: [email protected] ) Kostja 2 : Baltic Parking OÜ (14979179, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 27), lepinguline esindaja Andrei Antosijev (e-post: [email protected]) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtuasi
Tsiviilasja hind
500 eurot
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt mittevaraline kahju 1 (üks) euro T.-G. M. (M.) kasuks. Välja mõista Baltic Parking OÜ-lt mittevaraline kahju 1 (üks) euro T.-G. M. (M.) kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue T.-G. M. (hageja) esitas 6.10.2022 kohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja 1) ja Baltic Parking OÜ (kostja 2) vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 28.02.2022 parkimistrahvi parkides Õismäel Haabersti tervisekeskuse juures olevasse parklasse, mille parkimiskorralduse eest vastutas kostja 2. Parkimistrahvi tasumiseks oli aega 14 kalendripäeva, mille hageja tasus õigeaegselt 10.03.2022. Kostja 1 saatis hagejale 29.07.2022 võlateatise, mille kohaselt oli kostja 2 volitanud kostjat 1 sisse nõudma hageja ja kostja 2 vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega, viidates 28.02.2022 parkimistrahvile. Kostja 2 on kostjale 1 esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja tõotanud hageja au. Lisaks teavitas kostja 1 võlateatises, et on avaldanud tasumata võlgnevuse maksehäirete registris TAUST.EE. Hageja leiab, et kostja 1 ja kostja 2 on üldsusele avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning teotanud hageja au. Hageja esitas kostjatele kahju hüvitamist 500 euro suuruses. Poolte vahelises kirjavahetuse tulemusena võttis kostja 1 andmed maksehäirete registrist maha, kuid kahju hüvitanud ei ole. Kostjad on rikkunud hageja õigusi ning hüvitama kahju. Olgugi, et mitterahalise kahju suuruse määramine on keeruline, kuid see on siiski võimalik. Hageja tugines kahju hüvitise suuruse määramisel kohtute varasemast praktikast, tuginedes näiteks Harju Maakohtu lahendile 2-205536. Kostjate vastuväited Kostja 1 vaidleb hagile vastu. Kostja 2 tegi 28.02.2022. a parkimistrahvi nr 10011220228000028021 sõiduki registreerimisnumbriga xxxx parkimise eest parkimistingimuste rikkumise tõttu. Parkimistingimusi rikkunud ja parkimistrahvi saanud sõiduki omanikuks oli hageja. Kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 20.07.2022. a käsunduslepingu, mille alusel kostja 2 Baltic Parking OÜ volitas kostjat 1 Julianus Inkasso OÜ-d, kui käsundisaajat, kõnealuse võlanõude sissenõudmisel esindama. Kostja 1 esitas hagejale 25.07.2022. a e-posti teel võlanõude parkimistrahvi tasumiseks. Võlateatis sisaldas ka teavitust andmete avaldamise kohta maksehäireregistris TAUST.EE. Hageja esitas 08.08.2022. a kostjale 1 maksekorralduse, millest nähtuvalt hageja oli Baltic Parking OÜ-le 10.03.2022. a tasunud leppetrahvi nr 10011220228000028021 summas 30,00 eurot. Makseandmete kontrollimisel sai kostjale 1 teatavaks asjaolu, et kostja 2 oli sissenõudmiseks andnud arvutisüsteemis esinenud vea tõttu hageja poolt tasutud parkimistrahvi. Kostja 2 on kostjale 1 oma eksimust ka kinnitanud. Kostja 1 lõpetas 10.08.2022. a võlamenetluse (võlanõude sissenõudmise) ning andmete avaldamine lõpetati. Maksehäireregistris taust.ee oli hageja võla kohta info kättesaadav üksnes vaid isikutele vastava päringu tegemise korral, kellel selleks IKS § 10 kohaselt õigus on ning oma õigustatud huvi olemasolu kohustub/peab andmeid päriv/vaatav isik kinnitama enne andmetele ligipääsu saamist. Tegelikkuses hageja kohta perioodil 19.07.2022. a – 11.08.2022. a. päringut tehtud ei ole ega hageja andmeid vaadatud ei ole. Kostja 2 vaidleb hagile vastu. Õige on hageja väide, et maksehäireregistris TAUST.EE avaldati
andmed hageja tasumata võlgnevuse osas, mis osutusid ebaõigeteks. Kostja 2 selgitab, et vastab tõele, et hageja tasus pangaülekandega ja õigeaegselt temale väljastatud parkimistrahvi. Kostja 2 on siiski kindlal seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu. Kostja 2 sai teadlikuks 29.07.2022 kostja 1 poolt saadetud teatisest, et hageja andmeid olid alates 20.07.2022 sisestatud maksehäireregistrisse. Hageja teatas kostjale tekkinud ebatäpsusest maksehäireregistris ning kostja 1 kustutas koheselt ebaõiged andmed süsteemist. Seega valeandmete avalikustamine ning nende kohene kustutamine maksehäireregistrist, lähtudes hageja taotlusest oli ajaliselt piiratud, teiste sõnadega valeandmete mõju ei saa pidada oluliseks või intensiivseks. Samuti juhib kostja 2 tähelepanu sellele, et maksehäireregister TAUST.EE on spetsialiseeritud veebiressurss kuhu poole pöörduvad reeglina krediidiasutused selleks, et hinnata isiku maksevõimetuse riski. Andmete avaldamine maksehäireregistris ei ole võimalik võrrelda postitusega sotsiaalmeedias või artikliga ajakirjanduses. Maksehäireregistri vaatajaskonna ulatus on väga piiratud. Sellega tutvumine on võimalik ainult sisselogimise korral. Tsiviilasjas nr 2-20-5536 kostja (inkassofirma) keeldus valeandemete kustutamisest vaatamata sellele, et kostja (võlgnik) viitas nõude aegumisele ning korduvalt pöördus vastavasisulise palvega kostja (inkassofirma) poole, seega ei ole kaasused võrreldavad. Kostjale 2 jääb arusaamatuks, millisel alusel hageja nõuab topelt hüvitist ühe ja sama rikkumise eest nii kostjalt 1 kui ka kostjalt Topelt kahjuhüvitise väljamõistmine kujutab pigem endast alusetut rikastumist. Juhul kui kohus tuvastab, et siiski esineb mittevaraline kahju, siis hüvitis suuruses 500 eurot (või isegi 250) on ebamõistlik suur ja ebaproportsionaalne rikkumise hüpoteetilise mõjuga – maksehäireregistrisse kantud summa on väheoluline – 50,87 eurot ning valeandmete avaldamise hüpoteetiline mõju oli mitteintensiivne. Puudub vaidlus, et kostja vabandas hageja ees ja eemaldas valeandmed kohe pärast hagejalt teate saamist ning kostja ei pannud rikkumist toime tahtlikult. Kostja 2 hinnangul on vabandus piisav ja proportsionaalne õiguskaitsevahend olukorras, kus hagejal puudub kahju. Kostja 2 põhitegevus on parkimiskorraldus, mitte maksehäireregistris andmete avaldamine, millel on üksnes eesmärk inimesi mõjutada. Leppetrahvide info töötlemisel võrreldakse internetipanga ja parkimissüsteemis Carsleep’is sisalduvaid andmeid parkimistrahvide kohta. Tarkvara vea tõttu ei lugenud parkimissüsteem Carsleep hageja andmeid väljavõttest internetipangast osas, et hageja on trahvi tasunud. Seega märkis parkimissüsteem Carsleep trahvi automaatselt tasumata. Rike oli põhjustatud digitaalsest sisust, tarkvarast või süsteemide värskendustest, sealhulgas tarkvaraviiruse või mõne muu tarkvara/digitaalsest rikkest või on sellega seotud oleks sajaprotsendiliselt välditav tänapäeval. Menetluse käik Kohus tegi pooltele 30.11.2022 kompromissettepaneku, millega kostjad nõustusid, kuid hageja ei nõustunud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Pooled ei vaidle kohtuasjas faktiliste asjaolude üle. Hageja sai 28.02.2022 leppetrahvina parkimistrahvi nr 10011220228000028021 parkides Õismäel Haabersti tervisekeskuse juures olevasse parklasse, mille parkimiskorralduse eest vastutas kostja 2. Parkimistrahvi tasumiseks oli aega 14 kalendripäeva, mille hageja tasus õigeaegselt (hagi lisa 1, 10.03.2022 maksekorraldus). Kostja 1 saatis hagejale 29.07.2022 võlateatise (hagi lisa 2), mille kohaselt oli kostja 2 volitanud kostjat 1 sisse nõudma hageja ja kostja 2 vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega, viidates 28.02.2022 leppetrahvina määratud parkimistrahvile.
Maksehäireregistris taust.ee olid hageja kohta perioodil 19.07.2022. a – 11.08.2022 ülevad andmed võlgnevuse kohta. Hageja loetleb hagiavalduses ebaõiged faktiväited, mis on tema kohta avaldatud, nimelt: - Hageja on võlgu; - Võlgnevuse tasumist nõudis kostja 1; - Nõude kuupäev (28.02.2022, mitte 20.07.2022). Kohtu hinnangul ei saa käsitleda hageja kohta taust.ee maksehäireregistris andmete avaldamist käsitleda nii, et hageja kohta on avaldatud kolm või neli erinevat faktiväidet. Hageja kohta avaldati, et temal esineb maksehäire, mida saab käsitleda ühe faktikogumina ja väitena. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et hageja hagiavalduses väljatoodud väidetavad ebaõiged faktiväited, et kostja on 1 on võlausaldaja ja kohustuse täitmise tähtaeg, ei ole faktiväited, mis käivad hageja kohta. Kostja 1 õigusliku positsiooni hinnang puudutab kostjat 1, mitte hagejat ja nõude kuupäev ei puuduta samuti hageja isikut. Hagejat puudutab üksnes faktiväide, et tal esineb maksehäire e võlgnevus. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et andmete avaldamine võlgnevuse olemasolu kohta oli ebaõige. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 1 järgi ei ole lubatud avaldada isiku kohta ebaõigeid andmeid. Tõendmaikoormus lasub VÕS § 1047 lg 3 järgi kostjatel, seega on kostjatel kohustus tõendada, et nad on piisava hoolsusega kontrollinud andmete õigsust ehk nad ei ole süüdi ebaõigete andmete avaldamises. Kostjad on välja toonud, et viga andmetes tekkis arvutisüsteemi veast. Kohtu hinnangul ei saa kostjad vabandada end asjaoluga, et nende töötaja, töös kasutatav infosüsteem või ka riistvara ei olnud töökorras, näiteks arvutit oli tabanud viirus, töötaja oli hooletu või kogenematu, infosüsteemid ei ühildunud või nende töös esines rike. Kostjatel, kui andmetöötlejatel ja andmete avaldajatel on igal ajal kohustus tagada oma tegevuse õiguspärasus sh õigusliku aluse olemasolu andmete avaldamiseks ja andmete õigsuse kontroll. Kohtu hinnangul ei ole andmete töötlemine, mis puudutab andmete avaldamist maksehäireregistris käesoleval juhul ka lubatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 mõttes, sest hagejal ja kostjal 2 puudus võlasuhe. Kostja 2 poolt oma lepingupartnerile andmete edastamine õigusteenuse saamiseks ei ole kohtu hinnangul avaldamine VÕS § 1047 lg mõttes. Kostjad on kaasvastutavad andmetöötlejad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 26.1 mõttes, seega kohtu hinnangul ka solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 järgi. Kostjate tegevuses ei ole võimalik eristada andmete avaldamisel kostja 1 ja kostja 2 tahet või rolle, sest mõlemad on andmeid avaldades lähtunud eesmärgist nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on kostjad tegutsenud õigusvastaselt, nende otsese tegevuse tulemusena on avaldatud hageja kohta ebaõigeid andeid ning kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, et nad pole süüdi andmete avaldamises. Kohus selgitas oma kompromissettepanekus, et hageja võiks kirjeldada, milles tema mittevaraline kahju seisnes. Hageja seda teinud ei ole, hageja vastuses kompromissile toob hageja selgelt välja, et ta ei kavatse tõendada ega selgitada kahju tekkimist. VÕS § 134 lg 1 järgi ei pea mittevaralise kahju tekkimist, kui sellist, tõendama, kuid mittevaralise kahju kirjeldamine annab VÕS § 134 lg 5 järgi võimaluse kohtul täpsemalt hinnata hageja hingeliste üleelamiste laadi ja ulatust. VÕS § 127 lg 1 järgi ei tohi kahju hüvitamine olla rikastumise aluseks ja kahju hüvitamine peab panema isiku positsiooni, mis tal oli enne kahju tekkimist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mittevaralise kahju hindamine ja hüvitamine rahas peab olema põhjendatud rikkumise raskuse ja mittevaralise kahju laadiga.
Hageja on viidanud ühele maakohtu lahendile, kuid kohtupraktika aluseks ei saa olla üks lahend. Kostjate väitele ei ole ebaõigete andmete veebilehel avaldamise ajal neid kordagi vaadatud ning hageja ei ole seda ka vaidlustanud. Asjaolu, et andmeid ei ole vaadatud, ei saa õigustada andmete avaldamist, kuid seda saab kohus arvestada mittevaralise kahju rahalise suuruse määramisel. Kohtu hinnangul ei saanud hagejal tekkida suuri üleelamisi andmete avaldamisest. Hageja ei ole seda ise suutnud kirjeldada, andmed olid avalikustatud lühikest aega, neid tegelikkuses ei vaadatud ning sellest järeldab kohus, et hageja mittevaraline kahju ei ole oluline ega ka ulatuslik. Kostjate õigusvastasest käitumisest ei ole tekkinud hagejale ühiskondlikku halvakspanu, hingelisi üleelamisi, elukvaliteedi muutust ega ka liigset asjaajamist, mida peaks olulise rahalise hüvitisega korvama. Hageja märkused selle kohta, et hüvitise suurus peab arvestama inflatsiooni, on kohatud, sest hüvitist ei saa käsitleda sissetulekuna. Kõiki asjaolusid kokku võttes leiab kohus, et hageja on õigustatud saama sümboolse hüvitise mõlemalt kostjalt ühe euro suuruses summas. Tsiviilasja hinna määramine Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 kohaselt nõutava rahasummaga, seega on hagihind 500 eurot, olenemata sellest, et hageja nõuab rahasummat mittevaralise kahjuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 ja lg 2 järgi on kohtul õigus jätta menetluskulud poolte kanda, kui hagi kuulub rahuldamisele osaliselt või poole kand, kes keeldub kohtu pakutud kompromissist. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning sarnases ulatuses, mille pakkus välja kompromissina. Hageja vastusest kompromissile võib järeldada, et hageja on huvitatud vaidluse jätkamisest üksnes kohtupraktika kujundamise huvides. Kohtu hinnangul ei pea kohtupraktika kujundamine toimuma kostjate arvelt. TsMS § 4 lg 4 järgi on kohtul kohustus suunata pooli kompromissile. Kompromissi soodustamine ja õigusrahu võimalikult kiire taastamine on üks tsiviilkohtumenetluse põhilisi eesmärke, sest riik tagab õiguskaitse vaid jätkuva õiguskonflikti korral. Kompromissi soodustamisele on suunatud ka menetluskulude jaotisusel TsMS § 163 lg 2 järgi kohtule antud kaalutlusõigus. Kohus arvestab kaalumisel vaidluse asjaolusid, eelkõige seda, et kostjad on oma õigust rikkuvast tegevusest aru saanud, rikkumise hageja nõudmisel kõrvaldanud ja ka olnud valmis vaidlust lõpetama selliselt, et hagejal ei tekiks kulusid oma õiguste kaitsmisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.