Hageja: K. R., ik xxxx, lepinguline esindaja Raido Reinsalu Kostja: SmartAuto OÜ, rk 11469250, vandeadvokaat Indrek Naur
Viimase kohtuistungi aeg
lepinguline
esindaja
07.12.2022
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt. Rahuldada kostja tasaarvestusnõue osaliselt, ehk 325,54 euro ulatuses.
2.Välja mõista kostjalt SmartAuto OÜ hageja K. R. kasuks võlgnevus summas 1464,46 eurot.
3.Jätta tasutud riigilõiv 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. Välja mõista kostjalt SmartAuto OÜ-lt hageja K. R. kasuks riigilõivu katteks 258,30 eurot. Õigusabikulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.K. R. esitas 27.05.2022 hagiavalduse SmartAuto OÜ vastu võla nõudes.
1.1.Hagi kohaselt sõlmisid hageja K. R. ja kostja SmartAuto OÜ 28.12.2018 omandireservatsiooniga müügilepingu nr 10-18, mille kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle sõiduki Xxxx xxxx tehasetähisega xxxx ning hageja kohustus kostjale tasuma üleantava eseme eest vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule igakuiseid osamakseid kuni sõiduki omandi üleminekuni vastavalt lepingu punktile 5.
1.2.Hageja kasutas sõidukit sihipäraselt isiklikuks tarbeks, hooldades sõidukit regulaarselt margiesinduses ettenähtud hooldusintervallide raames ning tasudes kostjale tähtaegselt graafikujärgseid osamakseid ja lepingu punktis 4.2 kirjeldatud kõrvalkulusid. Novembri alguses 2021 pidi hageja suunduma mõneks kuuks välismaale ja kuna sel perioodil ei olnud hagejal võimalik sõidukit kasutada, lepiti kostjaga kokku, et sõiduk antakse hageja eemalviibimise ajaks autode müügile spetsialiseerunud ettevõtte XXXX (registrikood XXXX) (edaspidi nimetatud XXXX) valdusesse sõidukile parima hinnaga võimaliku ostja leidmiseks. Kostja juhatuse liige on ühtlasi ka XXXX tegevjuht. Arvestades sõiduki jääkväärtust ja kasutatud autode hinnatõusu oli hageja eesmärgiks sõidukit müües teenida kasu.
1.3.11. märtsil 2022 teavitas kostja hagejat e-kirjaga sõiduki võõrandamisest 03.03.2022 kuupäeva seisuga, hinnaga 24 400 eurot. Sõiduki ostjaks osutus XXXX ehk sama ettevõte, kellele hageja oli andnud ülesande sõidukile ostja leidmiseks. Müügihinnast oli maha arvatud XXXX müügipreemia summas 500 eurot. Koos müügitehingust teavitamisega anti hagejale ka teada, et sõiduki müügihinna ja selle lepingulise jääkväärtuse vahena tekkinud müügikasust kavatsetakse teha ulatuslikke kinnipidamisi seoses sõidukile tehtud remonttöödega. Tehtud remonttööde kinnituseks esitati hagejale arved (tlk 19 - 23). Nimetatud pöördumise peale koostas hageja kostjale 16.03.2022 nõudekirja müügikasu hüvitamiseks, milles selgitati, et hageja ei ole ei kostjalt ega XXXXlt tellinud ega andnud ka nõusolekut mingite remonttööde tegemiseks. Hageja nõudis kostjalt müügihinna (24 400 eurot) ja sõiduki maksegraafikujärgse jääkväärtuse (seisuga 10.02.2022 oli see 13 970 eurot) vahena tekkiva müügikasu väljaandmist, millest on maha arvatud hageja poolt kompromissina pakutud uute suverehvide soetusmaksumus summa 579 eurot, seega kokku 9851 euro tasumist (müügihind 24 400 - suverehvid 579 – jääkväärtus 13 970 (seisuga 10.02.2022) = 9851).
1.4.Täiendavalt esitas hageja kostjale 18.03.2022 nõudega seotud täiendava selgituse, milles selgitas kostjale, et vastavalt arvetel kajastuvale on remonttööde tellijaks XXXX mitte kostja ja kes on sõidukile omaalgatuslikult, ilma hagejaga kooskõlastamata ja teda
informeerimata tellinud erinevaid töid ja kes hiljem on kostja enda kinnitusel ka sõiduki ära ostnud. Ühtlasi juhtis hageja kostja tähelepanu seoses sõiduki võimalike puudustega asjaolule, et lähtuvalt hageja poolt sõiduki tehnoülevaatuse teenuse pakkujale tehtud päringule (odomeetri näidu päring, tlk 30) oli sõiduki odomeetri näit vahetult enne sõiduki XXXX-le üleandmist 29.10.2021 kuupäeva seisuga 139640 km, kuid 9.03.2022 kuupäeva seisuga arvel on odomeetri näit juba 140 428 km (tlk 20). Seega on pärast sõiduki üleandmist XXXX-le sõiduki odomeetri näidu kohaselt sõidukiga ilma ostja teadmata ja tema nõusolekuta läbitud 788 kilomeetrit. Eeltoodust tulenevalt võib eeldada, et väidetavad vead, mida ostja teadmata ja nõusolekuta asuti parandama, võisid olla tekkinud just sellel ajavahemikul sõiduki kasutamise käigus. Hageja hinnangul puudus nii XXXX-l kui kostjal igasugune õiguslik alus sõiduki remontimiseks ja selle kasutamiseks. Sõiduki müügiprotsessi ajal oli hagejal sõiduki kasutamiseks sõlmitud leping jõus, sõiduki kasutamise eest tasuti hageja poolt regulaarselt osamakseid ja ainuke, kes oleks saanud anda korraldusi sõidukiga seotud toimingute tegemiseks, oleks olnud hageja ise. Hageja ei ole ei XXXX-le ega müüjale vastavaid korraldusi andnud ega tehtud toiminguid ka tagantjärgi heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt on tekkinud olukord, kus kostja ja temaga seotud ettevõte XXXX on ilma hageja vastava korralduseta ja ilma õigusliku aluseta üritanud hageja kulul sõidukile teostada remonttöid, mille teostamise vajadus on tekkinud hagejast mittetulenevatest asjaoludest, millest tulenevalt vähendati sõiduki müügihinda ja mille tulemusena sai sõidukile remonttöid tellinud isik ise sõiduki omanikuks.
1.5.Kostja rahuldas 25.03.2022 osaliselt hageja nõude, kandes pangaülekandega hageja arveldusarvele 8061 eurot. Arvestades hageja nõude algset summat 9851 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud makse summas 8061, on hageja nõude kogusumma hagiavalduse esitamisel kokku 1790 eurot. Hageja esitas kostjale 14.04.2022 esitatud nõudekirjaga (tlk 31 – nõudekiri maksetähtaja määramiseks) kostjale maksetähtaja 18.04.2022 võlgnevuse tasumata jäänud osa tasumiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ega nõudekirjale vastanud.
1.6.Kostja õigus hagejalt rahaliste kohustuste täitmist nõuda on piiratud lepingus kokkulepitud maksete tasumisega ning sõiduki müügist saadu katab nimetatud kohustused täielikult. Sõiduki müügihinna ja lepingulise jääkväärtuse vahena tekkiv müügikasu tuleb anda välja hagejale, vastasel korral satuks kostja varaliselt paremasse olukorda, kui ta oleks olnud lepingu kehtivuse korral kokkulepitud lepinguperioodi lõpuni. VÕS §-s 1027 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt tuleb õigusliku aluseta omandatu ehk “rikastumine” või “alusetu rikastumine” välja anda isikule, kelle arvel rikastumine toimus. Antud juhul on kostja kohustud õigusliku aluseta saadud müügikasu täies ulatuses andma välja hagejale. Kostja on osaliselt hageja nõuet rahuldades ka vastavat nõuet tunnistanud, jättes siiski põhjendamata, millele tuginedes keeldutakse rahuldamast hageja ülejäänud osa nõudest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostja peab hagejale müügikasu välja andma vaid eelkõige selle üle, kas ja mis ulatuses võib kostja kinni pidada hagejale väljaantavast müügikasust sõidukile tehtud remonttööde kulu. Tulenevalt asjaolust, et leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, sõidukile on remonttöid tellinud omaalgatuslikult XXXX, kes ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu osapooleks ning kostjal puudub õiguslik alus müügikasu kinnipidamiseks, on hageja seisukohal, et sõiduki müügitehinguga enamsaadu tuleb anda hagejale välja täies ulatuses.
1.7.11.07.2022 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja on asunud seisukohale, et kuna hageja ei täitnud kohustust hoida sõidukit korras ning heakorrastatud seisundis ning hooldada sõidukit tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud ajal ja korras, on ta seeläbi rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu punkte 6.1.1 - 6.1.4. Nimetatud väidete tõendamiseks on kostja esitanud väljavõtted hagejaga peetud vestlusest. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud väidetega lepingus kokkulepitud kohustuste rikkumise osas ja on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõendid (kostja vastuse lisa 1 ja lisa 2 – tlk 54-56) sisaldavad valikulisi fragmente poolte vahel toimunud vestlusest, moonutavad tegelikkust ega tõenda mingil viisil hagejale etteheidetud rikkumisi.
1.8.Kostja väide, justkui oleks sõiduk kaks aastat pesemata ja hageja pole sellele vastu vaielnud on vale, kuivõrd selle sama vestluse jätkuna on näha, et hageja selgitab, et käis korra kuus sõidukile pesu tegemas (väljavõte vestlusest I – tlk 81). Liiatigi on üheselt arusaadav, et tegemist on kostja enda subjektiivse hinnanguga ega saa omada mingit tõenduslikku väärtust ja ilmselgelt oli see mõeldud ka pigem nalja kui tõese etteheitena. Hageja on sõidukit kasutanud isiklikuks tarbeks, hooldades ja puhastades seda regulaarselt. Täpsustusena veel niipalju, et iga kord, kui sõiduk käib margiesinduses hoolduses, tehakse sellele ka enne toiminguid alati pesu, mistõttu arvestades sõiduki hooldusajalugu, mille kohaselt käidi sõidukiga regulaarselt margiesinduses hoolduseid tegemas, ei oleks kostja väite õigsust võimalik ka teoreetiliselt eeldada.
1.9.Kostja väide, justkui oleks sõiduk tähtaegselt hooldamata, on faktiliselt vale ja hageja esitab selle väite ümberlükkamiseks omaltpoolt tõendina margiesinduse poolt väljastatud sõiduki hooldusajaloo väljavõtte (tlk 82-83), millest nähtub, et hageja on sõidukiga viimati hoolduses käinud 09.11.2020, mil fikseeriti sõiduki läbisõiduks 131 262 km. Sõiduki odomeetri näit vahetult enne sõiduki XXXX-le üleandmist 29.10.2021 kuupäeva seisuga oli 139 640 km, seega oli sõidukiga läbitud vahepealsel ajal kokku kõigest 8378 km, mistõttu ei olnud sõiduki müügiks üleandmise hetkeks saanud saabuda iga-aastane hoolduskohustus ei ajaliselt (12 kuud viimasest hooldusest) ega ka läbitud vahemaast tulenevalt (tavapäraselt on see vahemik 15000-20000 km). Seega ei olnud hageja sõidukit 01.11.2021 üle andes rikkunud sõiduki hoolduskohtustust ega saanud ka olla teadlik hooldusaja ületamisest, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud saanud saabuda igaaastane hoolduskohustus. Hoolduskohustust indikeeriva tule osas on 09.11.2021 vestluse käigus hageja selgitanud, et vastav tuli oleks pidanud süttima alles peale 9. novembrit, mil oleks saanud täis aastane periood eelmisest hooldusest ning kostja peab seepeale võimalikuks, et tegemist võib olla Xxxx poolse lisaraha nõudmise süsteemiga. Võimalik, et tegu pole üldse hageja kasutuses olnud sõiduki odomeetri pildiga. Igal juhul tuleks hooldusintervalli arvutamisel lähtuda ametlikult margiesinduse poolt fikseeritud läbisõidust ja hoolduskuupäevadest, mille kohaselt ei olnud sõiduki üleandmise ajaks hagejale vastavat kohustust veel tekkinud, mistõttu ei saanud hageja olla rikkunud ka hoolduskohustust, mida talle ette heidetakse.
1.10.Kostja vastuses mainitud keti klõbinast, mida olevat talle Xxxx esinduses mainitud, on kostja hagejale kirjutanud alles 21.12.2021 ja selgitanud sinna juurde, et sarnast ketiklõbina juttu räägitavat iga Xxxx kohta ja et tema ise ei saa aru, et midagi klõbiseks. Hageja juhib tähelepanu, et kostja on vastuses selgitanud, et lasi Xxxx esinduses sõidukile ülevaatuse teha, mille käigus tuvastas Xxxx esindus 24.11.2021, et sõiduk ei ole heakorrastatud seisundis ja tegi sõiduki remondipakkumise, mille järgi maksaks puuduste
kõrvaldamine 8486,70 eurot. Kostja enda poolt esitatud tõendite (lisa 3 ja lisa 4 – tlk 57 60) kohaselt on lisas 4 toodud remondipakkumine esitatud 24.11.2021 kuupäeval, samas kui lisas 3 toodud ülevaatushooldus on tehtud alles 30.11.2021 kuupäeval, mille osas muuhulgas ei ole märget ühegi tuvastatud puuduse kohta. Eeltoodust tulenevalt jääb eksitav mulje, justkui oleks ülevaatushoolduse käigus tuvastatud rohkelt puudusi, samas kui reaalsus on see, et 24.11.2021 on kostjale väljastatud remondipakkumine, mis ei ole sõiduki võimalike puuduste kontrollakt ega kinnita ühtegi sõiduki puudust, vaid väljendab margiesinduse hinnangut sellele, kui palju kostja poolt kirjeldatud võimalikud tööd või varuosad võiksid maksta, kui neid kostja poolt nimetatud ulatuses tellida. Sõiduki hooldus tehti alles 30.11.2021 ja selle käigus ei ole märkeid puuduste kohta, mida tavapäraselt nende esinemisel hoolduse käigus eraldi välja tuuakse. Kostja poolt esitatud remondipakkumist võib iga sõidukiomanik genereerida igal asjal, esitades vastava soovide nimekirja margiesindusele, kes siis seejärel formuleerib selliste soovide võimaliku maksumuse. See nimekiri võiks praktikas olla ka oluliselt pikem ja ka oluliselt lühem, andmata ülevaadet sõiduki tegelikust olukorrast. Sama loogika kohaldub ka kostja vastuse lisa 5 (tlk 61 - 62) esitatud Forss 04.01.2022 kulukalkulatsioonile, kus on näha tellitud teenuste loetelu ja seejärel töövõtja kulukalkulatsioon selliste tööde teostamisele. Kostja poolt lisas 4 ega lisas 5 esitatud kalkulatsioonid ei tõenda sõiduki puuduseid vaid üksnes seda, kui palju vastava teenuse tellija poolt kirjeldatud tööd võiksid maksta.
1.11.Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja poolt lisas 3 (tlk 57) esitatud arvel kajastub ca kuu peale sõiduki müügiks üleandmist odomeetrinäit 139 865 km, mis on juba 225 km võrra suurem kui vahetult enne müügiks üleandmist fikseeritud odomeetrinäit 139 640 km. 30.12.2021 Forss arvel nr xxxx (tlk 71) on sõiduki läbisõiduks märgitud juba 139 930 km, mis teeb algse näiduga võrreldes läbisõiduks juba 290 km enam kui see oli sõiduki üleandmisel. Samuti nähtub 28.01.2022 Forss arvel nr xxxx sõiduki läbisõiduks 139 989 km, mis teeb 349 km enam algsest läbisõidust. Samuti on 09.03.2022 Forss arvel xxxx sõiduki läbisõiduks märgitud 140 428 km, mis teeb läbisõiduks enam kui 788 km võrreldes algse näiduga. Arvestades kostja poolt hagejale esitatud teavitust müügi kohta (tlk 17), samuti asjaolu, et 09.03.2022 Forss arvel nr xxxx (tlk 20) on tööde tellijana kajastatud XXXX, toimus müügitehing pigem peale 09.03.2022 ja sõiduki omandajaks on hagejale teadaolevalt XXXX ise. Eeltoodust tulenevalt kostja selgitus, et odomeetrinäidu suurenemine on tingitud uuest omanikust, ei saa vastata tõele, kuivõrd odomeetri näit on hakanud progresseeruvalt suurenema alates sõiduki XXXX-le müügiks üleandmisest ja ilmselgelt on sõidukit ilma hageja teadmata ja tema nõusolekuta algusest peale aktiivselt kasutama hakatud ja sellest tingitud puudusi või lihtsalt parendusi on üritatud teostada hageja kulul, esitades vastavad arved ja kalkulatsiooni alles peale müügiteavitust.
1.12.Kostja on selgitanud, et XXXX lasi sõidukiga seotud remondid teostada, kui sõiduki maakler. Kostja on jätnud täpsustamata, millise õigusakti või lepingulise kokkuleppe alusel selliseid tegevusi tehti. Hageja viis sõiduki kostja seadusliku esindaja soovitusel, kes juhtumisi on ka XXXX tegevjuht, ettevõttesse XXXX sellele võimaliku ostja leidmiseks. Asjaolu, et sõidukit on hageja teadmata ja vastava nõusolekuta remonditud ja seda on omaalgatuslikult kasutatud, sai hagejale teatavaks alles peale kostja poolt saadetud sõiduki võõrandamise teavitust üle nelja kuu hiljem sõiduki müüki andmisest. Hageja hinnangul ei ole ta kunagi vastavateks toiminguteks nõusolekut andnud ega sõlminud ka maakleri ega mingit muud lepingut, mis volitaks XXXX-l sõidukit remontida või veelgi vähem seda aktiivselt kasutada.
1.13.Ebaõige on kostja seisukoht, mille kohaselt oleks hageja justkui nõustunud remondipakkumisega ja sellega, et remondihind võetakse müügihinnast maha. Hagejale ei ole müügiprotsessi käigus esitatud ühtegi remondipakkumust ega ole mingil viisil põhjendatud selliste tegevuste vajadust, seega ei saanud ka hageja mingit siduvat nõustumust anda. Peaasjalikult käis jutt siiski müügihinnast, mis algselt oli vastavalt poolte vestlusele (tlk 87) 29 900 eurot ja peale kostja vihjeid huviliste puudusele ja võimalikule ketiklõbinale, oli hageja nõus vähendama 24 900 euroni. Siinjuures tuleb arvestada ka asjaolu, et neid vestlusi peeti ajal, mil hageja ei teadnud, et tema teadmata on asutud sõiduki kasutama ja mis iganes asju kostja pidas vajalikuks remontida ei saanud need olla sellel hetkel enam hagejast tingitud. Sisuliselt on kostja teadmisel ja hageja mitteteadmisel vahetatud sõidukil hulgaliselt juppe, mille tegeliku vahetamise vajadust pole tõendatud, teostatud terve rida parenduslikke toiminguid, värvides sõidukit ja vahetades selle tulesid, mille tulemusena on XXXX saanud omandada sõiduki oluliselt soodsama hinnaga kui hageja seda algselt müüa plaanis ning lisaks sellele soovib kostja, et hageja sellised toimingud ka tagantjärgi rahaliselt hüvitaks. Seejuures oli kogu müügiprotsessi vältel poolte vahel sõlmitud leping endiselt jõus ja hageja tasus igakuiselt sõiduki omandamiseks suunatud osamakseid.
1.14.Kostja vastuse lisas 15 toodud arve (tlk 74) on koostatud pärast seda, kui hageja oli kostjale esitanud kolm nõudekirja tasumata summa osas ja oli selge, et ilmselt tekib sellest õiguslik vaidlus. Tegemist on kostja ja XXXX omavaheliste arveldustega, millega hageja puudub puutumus.
1.15.Kostja on vastuses hagile selgitanud, et kuna hageja rikkus lepingu punkte 6.1.1 – 6.1.4., siis kostja keeldub VÕS § 101 alusel oma võlgnetava kohustuse täitmisest ja nõuab VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Hageja kostja poolt esitatud õigusliku konstruktsiooniga ei nõustu, leides, et selleks on täitmata olulised kriteeriumid ja see eirab asjas tähtsust omavate tõendite valguses tegelikkust. Selleks, et kostja saaks väita, et hageja on rikkunud lepingu punkte 6.1.1.-6.1.4., tuleks seda väidet ka tõendada. Kostja enda poolt naljana mõeldud repliik, et sõiduk on kaks aastat pesemata ja tõendina esitatud pilt sõiduki odomeetrist, mis on otseses vastuolus margiesinduse poolt väljastatud sõiduki hooldusajaloos kajastuvaga, ei anna alust väita, et hageja oleks kuidagi rikkunud sõiduki hoolduskohustust. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et sõidukil oleks selle müümiseks üleandmisel üldse selliseid tehnilisi vigu olnud, mida asuti peale sõiduki omaalgatuslikku kasutamist kõrvaldama.
1.16.VÕS § 115 lg 2 kohaldamise eeldusena oleks kostja kohustatud lisaks rikkumisest hagejale teatamisele andma hagejale ka VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava tähtaja rikutud kohustuse täitmiseks. Midagi sellist tehtud ei ole. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Ilmselgelt läks sõiduki müügiks üleandmisel üle ka sõiduki kahjustumise riisiko ja kuna kostja pole tõendanud sõiduki puudusi ja hageja kohustuste rikkumisi sõiduki üleandmisel ja hiljem selgus, et sõidukit on ka ulatuslikult kasutatud, siis mis iganes puudused või rikkumised kostja avastas, ei saa need olla seotud hageja tegevuse või tegevusetusega.
1.17.VÕS § 197 lg 1 kohaselt võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nõude tasaarvestamine eeldab esmalt sellise nõude olemasolu ja seda, et sellele ei esitata vastuväidet. Hageja vaidleb tasaarvestuse avaldusele vastu leides, et kostjal puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada.
1.18.03.10.2022 seisukohas märgib hageja, et on jätkuvalt seisukohal, et ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu punkte 6.1.1-6.1.4. Hageja on kasutanud sõidukit sihipäraselt, hooldanud seda regulaarselt margiesinduses ettenähtud korras ja tähtaegadel ulatuses, mida margiesindus selleks tarbeks ette nägi ning temale teadaolevalt ei olnud ega saanudki sõidukil olla kostja poolt väidetud puudusi. Ei ole objektiivselt mõistetav sõiduki väidetavate puuduste süüks panemine hagejale olukorras, kus sõiduki üleandmisel neid puudusi ei tuvastatud, sõiduki hooldusajalugu kinnitab sõiduki regulaarset hooldatust ja väidetavaid puudusi hakati tuvastama alles peale sõiduki üleandmist ja selle aktiivset hageja teadmata kasutamist.
1.19.Hageja soovib veelkord rõhutada, et sõiduk anti lepingu alusel hageja ainukasutusse koos õigusega viimase osamakse tasumisel sõiduki omanikuks saada, mis sisuliselt tähendab seda, et kõik sõidukiga seonduvad toimingud peavad ühel või teisel moel olema seotud hageja nõusolekuga ning hageja teadmata ja tema nõusolekuta ei oleks tohtinud sõidukiga üldse mingeid toiminguid teha, veelgi enam selliseid, mille tulemusena võiks hagejal tekkida rahalisi kohustusi. Hageja volitus XXXX-le oli seotud üksnes sõidukile võimaliku ostja leidmiseks, mitte remonttööde või parenduste tegemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et ükski mõistlik isik annaks sõidukite müügiga tegelevale ettevõttele piiramatu volituse lisaks ostja leidmisele ka kõikvõimalike remont- ja parendustööde ilma eelneva kooskõlastuseta teostamiseks ja lisaks veel lubaks ilma tasu või lisakokkuleppeta sõidukit aktiivselt ekspluateerida. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja poolt 31.08.2022 esitatud vastusele lisatud 31.08.2022 kuupäevaga e-kiri (tlk 94), mille kohaselt andis kostja XXXX-le volituse sõidukit määramatus ulatuses remontida. Kostja ja XXXX vahelise lepingu esemeks ei saa olla ese, mis on kostja ja hageja poolt sõlmitud lepingu alusel juba antud hageja ainukasutusse. Sellega kostja sisuliselt möönab lepingu esemega seotud õigustühiste kokkulepete sõlmimist, mille tulemusena on tekkinud olukord, kus hagejale makstavast müügitulust on kinni peetud nõude summa, mille tekkimise aluseks on kostja ja XXXX omavahelised toimingud sõiduki omaalgatuslikul ekspluateerimisel ja sellele parendustööde tegemisel ja mille kujunemisel puudub hagejal igasugune puutumus. Kostja argumentatsioon sõiduki puuduste omaalgatusliku kõrvaldamise osas põhineb ekslikult eeldusele, justkui poolte vahel sõlmitud leping oleks üles öeldud, sellest taganetud või mõnel muul viisil lõpetatud. Reaalsus oli paraku see, et leping oli jõus, selle alusel võetud kohustusi täideti hageja poolt, samal ajal kui sõidukit kasutati ja sellele tehti parendustöid ilma tema teadmata ja nõusolekuta, millest tulenev on kostja ja XXXX vaheliste õigustühiste toimingute tulem. Asjaolu, et sõidukit on hageja teadmata ja vastava nõusolekuta remonditud ja seda on omaalgatuslikult kasutatud sai hagejale teatavaks alles peale kostja poolt saadetud sõiduki võõrandamise teavitust üle nelja kuu hiljem sõiduki müüki suunamisest. Eelnevast tulenevalt puudus hagejal võimalus tema teadmata tehtud töid ja nende eest esitatud arveid vaidlustada enne kui talle nendest peale müügiteavitust teada anti, misjärel on hageja korduvalt vaielnud vastu esitatud arvete õiguspärasusele ja seeläbi ka kostja poolt esitatud tasaarvestusavaldusele.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja leiab oma 16.06.2022 kirjalikus vastuses (tlk 48 – 53), et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.1.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja nõue on alusetu. Hageja on kohtule esitanud ebaõigeid fakte ja moonutanud tegelikku olukorda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) pooled sõlmisid 08.02.2019 omandireservatsiooniga müügilepingu 10-18; 2) pooled lõpetasid müügilepingu ennetähtaegselt ja kostja müüs sõiduki 24 400 euroga; 3) kostjal oli õigus müügihinnast maha arvata suverehvide hind 579 eurot (tlk 73) ja jääkväärtus 13970 eurot.
2.2.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostjal oli õigus sõiduki müügihinnast maha arvata 1790 eurot. Kostja leiab, et tal oli õigus sõiduki müügihinnast maha arvata 1790 eurot müügilepingu punkt 6.1. alusel: müügileping punkt 6.1.1. sätestas, et hageja kohustus kasutama sõidukit hoolikalt, heaperemehelikult ja vastavalt sõiduki sihtotstarbele; müügilepingu punkt 6.1.2. sätestas hageja kohustusena hoida sõiduki korras ning heakorrastatud seisundis; müügilepingu punkt 6.1.3. sätestas hageja kohustused hooldada enda kulul sõidukit vastavalt garantii ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal ja korras; müügilepingu punkt 6.1.4. sätestas hageja kohustuse viivitamata müüjat teavitada sõiduki riketest ja vigastustest; müügilepingu punkt 7.1. alusel lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad pooled käesolevas lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust.
2.3.Hageja ei täitnud kohustust hoida sõiduk korras ning heakorrastatud seisundis ning hooldada sõidukit tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud ajal ja korras ja seetõttu pidas kostja kinni 1790 eurot. Sõiduki hooletut ja mitteheaperemehelikku kasutamist tõendab asjaolu, et autopesula töötajad pidid topelt tööd tegema sõiduki puhtaks saamiseks. Kostja teavitas hagejat, et sõiduk on kaks aastat pesemata (tlk 54) ja hageja ei vaielnud sellele faktile vastu. Lisaks sõiduki pesemata jätmisele tõendab sõiduki hooletut ja mitteheaperemehelikku kasutamist 09.11.2021 tehtud foto sõiduki odomeetrist, mille järgi oleks pidanud sõiduki hooldus olema tehtud 30 päeva tagasi. Foto odomeetrist on saadetud hagejale (tlk 55-56). Sõiduk oli müügis alates 01.11.2021. Hageja oli teadlik hooldusaja ületamisest, millega oli rikkunud lepingu punkti 6.1.3.
2.4.Kuna kostjal tekkis peale hoolduse tegematajätmist kahtlus, et hageja ei ole sõidukit kasutanud hoolikalt, heaperemehelikult ja vastavalt sõiduki otstarbele (lep p 6.1.1.) ega hoidnud sõidukit korras ja heakorrastatud seisundis (lep p 6.1.2.), teavitas kostja hagejat, et Xxxx esindus ütles, et autol miski keti klõbin Xxxx esindusse kontrolli /kohtu märkus-lause on jäänud ebaselgeks/.
2.5.Xxxx esindus Xxxx oü tegi sõidukile ülevaatuse, mille eest tasuti 325,54 eurot (tlk 57). Kontrolli käigus tuvastas Xxxx esindus 24.11.2021, et sõiduk ei ole heakorrastatud seisundis ja tegi sõiduki remondipakkumise, mille järgi maksaks puuduste kõrvaldamine 8486,70 eurot (tlk 58-60). 04.01.2022 teavitas kostja hagejat, et sai osaühingust Forss sõiduki odavama remondipakkumise summas 2455,84 eurot (tlk 61-62). Osaühing Forss tuvastas järgmised hooldusvead: mootori silindriridade vahel õli ja jahutusvedeliku leke, esissilla PAT õõtshoova puksil õli väljas, VAT õõtshoova puks praguline, PT amortisaatori läbilöögipuks katki, raadio helitugevuse nupp katki, armatuurlaua ja nupuvalgustuse reguleernupul ots katki, kõik kõrgusandurid defektsed, kardaanid kinni, esimesed pidurikettad roosteservadega, tagumistel piduriketastel sügavad kulumisrandid, vasakus esitules niiskus.
2.6.Hageja nõustus remondipakkumisega ja sellega, et remondihind võetakse müügihinnast maha (tlk 63-64).
2.7.Uus ostja teavitas müüjat 03.03.2022, et sõiduk ei ole korras ja tuvastatud on varjatud puudused (külmkäivitusel teeb kett häśit) (tlk 65). Kostja /kohtu märkus: õige oleks „hageja“/ nurises kuludele vastu, kuid ei teinud ettepanekuid lahenduse leidmiseks, kuigi lepingu järgi oli tal kohustus sõidukit hooldada ja kasutada heaperemehelikult. Ebaõige on hageja väide hagiavalduses, nagu oleks kostja või sõiduki müüja kasutanud sõidukit ajavahemikul 29.10.2021 – 9.03.2022 (sõitnud 788 kilomeetrit). Sõiduki odomeetri näit 140 428 km oli võetud 9.03.2022, kui sõiduk oli uue omaniku käes olnud 20 päeva. Remondid lasi teostada Xxxx oü, kui sõiduki maakler. Xxxx oü lasi teha värvitööd ja esitulede vahetuse osaühingus Värvaltrans summas 1674 eurot ja sõiduki varjatud puuduste kõrvaldamise osaühingus Forss summas 1578,06 eurot.
2.8.Seoses lepingu rikkumisega tegi sõiduki maakler järgmised kulud: OÜ-st Aalux rehvid 579 eurot; Värvaltrans arve nr 320338 summas 300 eurot; Värvaltrans arve nr 320468 summas 687 eurot; Värvaltrans arve 320995 summas 687 eurot; Forss arve xxxx summas 1193,19 eurot; Forss arve xxxx summas 300,16 eurot; Forss arve xxxx summas 84 eurot; Reval Auto Esindused arve nr 2062134 summas 325,54 eurot. Xxxx oü, kes lasi kõik eelnimetatud tööd teostada, esitas teostatud tööde eest kostjale arve summas 4155,89 eurot.
2.9.Poolte vahel oli sõlmitud müügileping, milles hageja /kohtu märkus: õige oleks „kostja“/ oli müüjaks ja kostja /kohtu märkus: õige oleks „hageja“/ sõiduki ostjaks. VÕS § 217 lg 1 järgi peab müügilepingus kokkulepitud asi vastama lepingutingimustele. Hageja rikkus lepingu punkte 6.1.1 – 6.1.4. VÕS § 186 p 2 alusel lõpeb nõue tasaarvestusega. Nõuete tasaarvestuseks ei pea esitama vastuhagi ja tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Kostja tasaarvestab enda kahju hüvitamise nõude summas 4155,89 eurot hageja rahalise nõudega summas 1790 eurot. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2) (Riigikohtu 05.04.2019 lahend 2-16-16481 p 15).
2.10.31.08.2022 seisukohas märgib kostja, et hageja leiab, et ta pole lepingut rikkunud ja on sõidukit hooldanud nõuetekohaselt. Oma väite tõenduseks esitab hageja hoolduse kinnituse, millest nähtub et 09.11.2020 on sõidukil 131262 km läbisõidul teostatud õlivahetushooldus (paindlik), mille käigus teostati õli vahetust ja lisatööna redutseerija ja pidurivedeliku hooldus. Kui vaadata sellele eelnevat 01.10.2019 kannet, siis oli tegemist hooldusega koos õlivahetusega. Seega 09.11.2020 tehti õlivahetus, mitte sõiduki hooldus ja uus hoolduse aeg saabus peale sõiduki müüki andmist. Vaidlust ei ole, et hoolduskohustust indikeeriv tuli hakkas auto salongis põlema ja kostja teavitas hagejat sellest 09.11.2021 ehk sõiduk vajas hooldust olenemata läbisõidust või kasutamise ajast.
2.11.Ilmselt ei ole vaidlust, et sõiduki hooldus ja sõiduki remont on erinevad mõisted. Sõiduki õigeaegne hooldus tagab sõiduki garantii, mis ei tähenda, et sõiduk ei või remonti vajada ja sellel võivad olla varjatud puudused. Poolte vahelise lepingu punktid 6.1.1 – 6.1.4 hõlmasid asjaolu, et kui ilmneb varjatud puudus, on sõiduki kasutaja kohustatud need kõrvaldama või nende maksumuse hüvitama.
2.12.Kuna kostjal tekkis kahtlus, et sõidukil võivad olla varjatud puudused, tegi Xxxx esindus ülevaatushoolduse (maksumus 81,71 eurot), mille järgi väljastas remonttööde pakkumise 24.11.2021 (tlk 58-60) ja ülevaatushoolduse ajal tehtud pisitööde eest arve 30.11.2021 kokku summas 325,54 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud arvel nr 2062134 (tlk 57) märgitud tööde vajalikkust.
2.13.Kostja pidas sõiduki remondipakkumise hinda kõrgeks ja lasi osaühingul Forss vaadata sõiduk uuesti üle ja teha uus remondipakkumine (tlk 61-62). Oluline on märkida, et odavama remonditööde teostaja valikuga säästis kostja hageja raha.
2.14.Osaühing Forss tuvastatud hooldusvead olid: mootori silindriridade vahel õli ja jahutusvedeliku leke, esisilla PAT õõtshoova puksil õli väljas, VAT õõtshoova puks praguline, PT amortisaatori läbilöögipuks katki, raadio helitugevuse nupp katki, armatuurlaua ja nupuvalgustuse reguleernupul ots katki, kõik kõrgusandurid defektsed, kardaanid kinni, esimesed pidurikettad roosteservadega, tagumistel piduriketastel sügavad kulumisrandid, vasakus esitules niiskus. Ebaõige ja otsitud on hageja väide, et hagiavalduse vastuse lisas 4 ja 5 märgitud puudused tõendavad vaid seda kui palju vastava teenuse tellija poolt kirjeldatud tööd võiksid maksta. Hageja ei vaidlustanud neid ja nõustus remondipakkumisega ja sellega, et remondihind võetakse müügihinnast maha.
2.15.Sõiduki ülevaatuse ja pisiremondi kulu summas 325,54 eurot, mille teostas Xxxx esindus oli vajalik kulu ja selle tegemise kohustus vastavalt lepingu punktile 6.1.2 oli hageja kohustus. Sõiduki müügiga tegeles Xxxx oü, kellel on autosalong Xxxx oü https://www.XXXX24.ee/. Sõiduki müügiga tegelevat isikut saab nimetada VÕS § 658 tähenduses maakleriks, kellel VÕS § 664 tähenduses on õigus saada maakleritasu. Lisaks oli maakleril õigus nõuda kulude hüvitamist, sest kostja nõustus varjatud puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamisega. Kostja hüvitas maaklerile sõiduki töökorda seadmise kulusid kokku 4155,89 eurot (tlk 74). Kuna kõik kulud on seotud hageja kasutuses olnud sõiduki varjatud puuduste kõrvaldamisega, siis on kostjal hageja vastu nõue, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on arvestanud lahendi tegemisel tekstisiseselt viidatud dokumentaalseid tõendeid.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti K. R. ja SmartAuto OÜ vahel 28.12.2018 omandireservatsiooniga müügileping nr 10-18 (edaspidi leping või müügileping, tlk 7-16) , mille kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle sõiduki Xxxx xxxx tehasetähisega xxxx (edaspidi sõiduk) ning hageja kohustus kostjale tasuma üleantava eseme eest vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule igakuiseid osamakseid kuni sõiduki omandi üleminekuni. Hageja sõiduki ostjana on lepingu allkirjastanud 08.02.2019. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingu dokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingu dokumendid või kirjad. Seega loeb kohus lepingu sõlmimise ajaks 08.02.2019 kui hageja viimasena lepingu allkirjastas.
6.VÕS § 233 kohaselt, kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud.
7.Pooled on 08.02.2019 müügilepingu punktis 5.2. kokku leppinud, et käsitlevad lepingut tingimusliku käsutustehinguna, milles lepitakse kokku omandiõiguse automaatne üleminek pärast lepingu punktis 4.1. nimetatud kohustuste täitmist. Seega on pooled sõlminud omandireservatsiooniga järelmaksuga müügilepingu ehk hageja ostjana omandas sõiduki valduse saamisega asjaõigusliku ooteõiguse vallasomandile. TsÜS § 105 lg 1 toimel läheb tingimuse saabudes (ostja poolt ostuhinna või vastavalt kokkulepitule selle viimase osamakse tasumise hetkel) omand automaatselt üle omandajale, kuivõrd vallasomandi ülemineku eeldused (käsutustehingu sõlmimine ning valduse üleandmine) on eelnevalt juba täidetud. Omandi reserveerimisele suunatud kokkulepete puhul ei ole tingimuslik TsÜS § 102 mõttes mitte võõrandamise aluseks olev võlaõiguslik müügileping, vaid edasilükkava tingimusega seotakse just asjaõiguskokkuleppe õiguslike tagajärgede saabumine.
8.Kuigi pooled on kohtumenetluses viidanud, et omandireservatsiooniga müügileping on sarnane liisinglepinguga, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada liisingulepingu sätteid. Järelmaksuga müügileping võib küll väliselt sarnaneda kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga, kuivõrd sellega kaasneb samuti omandireservatsiooni kokkulepe, kuid liisingulepingu puhul on tegemist kolmnurksuhtega, kus liisinguese omandatakse liisinguvõtja juhiste järgi müüjalt. Käesoleval juhul oli lepingu ese juba lepingu sõlmimise ajal müüja omandis ning sellisel juhul kohaldub müügilepingu regulatsioon, samuti on erinev riskijaotus – liisingulepingu puhul kannab puudustega seotud riske liisinguvõtja ning liisinguandja nende eest ei vastuta.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis sõiduki müüja nõusolekul 01.11.2021 müüki XXXX müügiplatsile ning kostja müüs 03.03.2022 sõiduki 24 400 euroga XXXX-le (edaspidi XXXX, tlk 18), millest arvati maha suverehvide hind 579 eurot (tlk 23) ja sõiduki lepingust tulenev jääkväärtus 13970 eurot. Kostja tasus hagejale müüdud sõiduki eest 25.03.2022 8061 eurot.
10.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: • Kas sõiduki müüki andmisel andis hageja kostjale või XXXX-le nõusoleku sõidukile tehtud remondi- ja parendustööde tegemiseks ja kulutuste hüvitamiseks;
•
Kas kostja on alusetult rikastunud kui jättis hagejale sõiduki müügihinnast üle kandmata 1790 eurot või rikkus hageja müügilepingu punktis 6.1. nimetatud kohustusi ning see andis kostjale õiguse arvestada müügihinnast maha täiendavalt, s.h. varjatud puuduste kõrvaldamise eest, 1790 eurot.
11.Omandireservatsiooni kokkulepe ei vabasta ostjat VÕS § 208 lõikes 1 sätestatud müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse, so ostuhinna tasumise, täitmisest. Hageja kinnitusel tasus ta ka peale sõiduki müügiplatsile andes lepingujärgseid osamakseid. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja müüjana ei ole lepingust taganenud. Seega kehtis leping kuni müügihinna lõpliku tasumiseni. Sõiduki müügiplatsile andes sai hagejast sõiduki kaudne valdaja, kuivõrd otsene valdus läks XXXX-le.
12.Hageja märgib 07.12.2022 istungil (tlk 105 pöördel), et andis sõiduki müügitegevust organiseerivale ettevõttele ehk XXXX suulise käsund leida sõidukile ostja. Seda põhjusel, et XXXX tegevjuht ja kostja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik. Hageja kinnitab, et ühtegi remondipakkumist talle ei saadetud ja talle ei olnud ka teada remonttööde maksumus. Kostja leiab, et sõiduki müügiga tegelevat isikut saab nimetada VÕS § 658 tähenduses maakleriks, kellel VÕS § 664 tähenduses on õigus saada maakleritasu ning kostja lasi XXXX-l sõidukiga seotud remondid teostada, kui sõiduki maakleril. Kostja jääb seisukohale, et messengeri vestlustes on hageja andud nõusoleku remondikulude kandmiseks.
13.VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Maaklerileping on oma olemuselt käsunduslepingu alaliik (VÕS § 658 lg 2). Kuigi maaklerileping on üldjuhul vormivaba, mistõttu ei ole keelatud ka suulise lepingu sõlmimine, eitab hageja suulise maaklerilepingu sõlmimist. Arvestades VÕS §-s 663 sätestatud dokumenteerimise kohustusega, on maaklerilepingu kirjaliku vormi eesmärgiks tõendamisfunktsioon, kaitstes vaidluste puhuks lepingu mõlemat poolt (vt. Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-17-10488 p. 11.2).
14.Kohtu hinnangul ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada hageja ja XXXX vahel justnimelt maaklerlepingu sõlmimist. Nii käsunduslepingu kui ka maaklerilepingu puhul on käsundisaajal/maakleril õigus saada tasu. Hagile lisatud 11.03.2022 kostja kirja kohaselt (tlk 17) arvati müügihinnast (24900 eurost) maha 500 eurot XXXX-le. Kostja ei ole nimetatud kirjas osundanud, et tegemist oleks maakleritasuga. Pigem on viidatud, et tegemist on Xxxx kuludega. Hageja ei ole XXXX-le tasu maksmise osas vastuväiteid esitanud, nimetades seda hagis müügipreemiaks. Kostja vastuväidete kohaselt oli XXXX-l maaklerina õigus nõuda kulude hüvitamist. VÕS § 667 võimaldab maakleril lisaks maakeritasule nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-16-08 asunud seisukohale, et kui puudub kulutuste hüvitamise kokkulepe, puudub ka VÕS § 667 lg 2 järgi kulude hüvitamise kohustus. Sellise võimaliku käsundiandja ja maakleri vahel sõlmitud eraldi kokkuleppe kohta ei ole samuti ühtegi tõendit esitatud.
15.Kostja poolt tõendina esitatud 31.08.2022 XXXX kirjast (tlk 94) tuleneb hoopis, et XXXX arvates sõlmis ta lepingu sõiduki müümiseks kostjaga ning sõiduki omanikuga sõlmiti kokkulepe kõigi varjatud puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise kulude hüvitamiseks. Kohus peab vajalikuks osundada, et TsÜS § 106 kohaselt muutuvad hõljumisajal tehtud käsutused tühiseks niipea kui saabub tehingus ettenähtud tingimus (ostja tasub ostuhinna), seega ei saa
ka võõrandaja ise kehtivalt lepingu eset käsutada. Kuivõrd üksnes ostjal oli sõiduki (nii otsese kui kaudse) valdajana lepingu kehtivuse ajal asja käsutusõigus, siis said hõljumisajal mistahes käsunduslepingu (s.h maaklerilepingu) poolteks olla vaid hageja ja XXXX, mitte kostja ja
XXXX.
16.TsÜS § 114 kohaselt on õigustamata isiku tehtud käsutus kehtiv, kui see on tehtud õigustatud isiku eelneval nõusolekul või kui õigustatud isik selle eelnevalt heaks kiidab. Ühtegi eelnevat nõusolekut või heakskiitu kostjale hageja poolt antuna XXXX-ga mistahes käsunduslepingu sõlmimiseks tõendatud ei ole. Kuivõrd mõlemad pooled on esile toonud, et XXXX ülesanne oli siiski leida sõidukile ostja ning tõendamata on poolte tahe maaklerilepingu sõlmimiseks, peab kohus võimalikuks, et XXXX ja hageja sõlmisid suulise käsunduslepingu sõidukile ostja leidmiseks.
17.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on kohustus hüvitada peale sõiduki müüki panemist sõidukil avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused. Nimetatud remonttööde/parenduste kohta on esitatud järgmised arved: 1) Xxxx oü 30.11.2021 arve nr. 2062134 summas 325,54 eurot, arve saaja XXXX (tlk 57); 2) Forss OÜ 30.12.2021 arve nr. xxxx summas 84 eurot, arve saaja XXXX (tlk 71); 2) Forss OÜ 28.01.2022 arve nr. xxxx summas 1193,19 eurot, arve saaja XXXX (tlk 19); 3) Värvaltrans OÜ 07.02.2022 arve nr. 320338 summas 300 eurot, arve saaja XXXX (tlk 21); 4) Värvaltrans OÜ 17.02.2022 arve nr. 320468 summas 687 eurot, arve saaja XXXX (tlk 22); 5) Aalux Trading OÜ, 03.03.2022 arve nr. 7732/P summas 579 eurot suverehvide eest, arve saaja XXXX (tlk 23); 6) Forss OÜ 09.03.2022 arve nr. xxxx summas 300,16 eurot, arve saaja XXXX (tlk 20). Vaidlust ei ole, et kostja sõiduki omanikuna on XXXX-le eelmärgitud kulud hüvitanud.
18.Suverehvide hinna mahaarvamisega on hageja nõustunud ja seega ei vaidle pooled 03.03.2022 Aalux Trading OÜ arve müügihinnast mahaarvamise üle.
19.Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas arvestada ka sõidukile tehtud kulutusi, mis nähtuvad Forss OÜ 09.03.2022 arvelt nr. xxxx summas 300,16 eurot, kuivõrd arve esitamise ajal oli sõidukil juba uus omanik ehk sõiduki käsutusõigus ja omandiõigus oli üle läinud arve saajale. Seega on vaidluse all sõidukile lepingu kehtivuse ajal tehtud erinevad remonttööd/parendused kokku summas 2589,73 eurot, mille tellijaks oli sõiduki müügiga tegelenud XXXX ning milliste kulude hüvitamise kohustus on kostja hinnangul 08.02.2019 müügilepingu kohaselt hagejal. Samas on kostja varjatud puudustena oma vastustes esile toonud üksnes Forss OÜ 04.01.2022 kulukalkulatsioonis märgitud vead (tlk 61-62), sisustamata, miks on tehtud sõidukile näiteks värviparandustöid või lukksepatöid.
20.Kostja leiab, et hageja rikkus müügilepingu punktis 6.1. ettenähtud kohustusi: müügileping punkt 6.1.1. sätestas et hageja kohustus kasutama sõidukit hoolikalt, heaperemehelikult ja vastavalt sõiduki sihtotstarbele; müügilepingu punkt 6.1.2. sätestas hageja kohustuse hoida sõiduk korras ning heakorrastatud seisundis; müügilepingu punkt 6.1.3. sätestas hageja kohustuse hooldada enda kulul sõidukit vastavalt garantii ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajale ja korras; müügilepingu punkt 6.1.4. sätestas hageja kohustuse viivitamata müüjat teavitada sõiduki riketest ja vigastustest.
21.Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja ei täitnud kohustust hoida sõiduk korras ning heakorrastatud seisundis ning hooldada sõidukit tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud ajal ja korras. Vaidlust ei ole, et hoolduskohustust indikeeriv tuli hakkas auto salongis põlema ja kostja teavitas sellest hagejat. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu, märkides, et tegemist on kostja enda subjektiivse hinnanguga ega saa omada mingit tõenduslikku väärtust. Hageja on sõidukit kasutanud isiklikuks tarbeks, hooldades ja puhastades seda regulaarselt. Väide, et sõiduk on tähtaegselt hooldamata on faktiliselt vale. Sõiduki viimane hooldus oli 09.11.2020, mil fikseeriti sõiduki läbisõiduks 131 262 km. Sõiduki odomeetri näit vahetult enne sõiduki XXXX-le üleandmist 29.10.2021 kuupäeva seisuga oli 139 640 km, seega oli sõidukiga läbitud vahepealsel ajal kokku kõigest 8378 km, mistõttu ei olnud sõiduki müügiks üleandmise hetkeks saanud saabuda igaaastane hoolduskohustus ei ajaliselt (12 kuud viimasest hooldusest) ega ka läbitud vahemaast tulenevalt (tavapäraselt on see vahemik 15000-20000 km).
22.Kohus leiab, et kostja esitatud messengeri vestlus ei tõenda, et hageja jättis sõiduki heakorrastamata või ei kasutanud sõidukit hoolikalt, heaperemehelikult ja vastavalt sõiduki sihtotstarbele. Sõlmitud leping ei näe ette kui tihti peaks sõidukit pesema. Hageja kinnitusel kasutas ta sõidukit isiklikuks otstarbeks ehk vastavalt sihtotstarbele. Hageja esitatud sõiduki hooldusajaloo väljavõte (tlk 82 – 83) tõendab ka sõidukiga Xxxx esinduses hooldustes käimist. Kohus peab tõenäoliseks, et margiesindus on piisavalt pädev, et määrata millise sisuga ja millist hooldust tuleb vastaval ajal teostada. Samas nõustub kohus kostjaga, et ajal kui hageja oli müüjaga kokkuleppel andnud sõiduki müügiplatsile müüki, saabus uus hoolduse tähtaeg. Kuivõrd lepingu punktist 6.1.3. tuleneb hageja kui sõiduki ostja kohustus hooldada enda kulul sõidukit vastavalt garantii ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajale ja korras, siis ei vabanenud hageja nimetatud kohustusest sõiduki müüki andmisel, sest leping oli jätkuvalt kehtiv.
23.VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 628 lg 2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohtu hinnangul olukorras, kus käsundisaaja poolt on teostatud kohustuslik (garantii)hooldus sõidukile, on käsundisaaja toiminud hageja huvidest lähtuvalt, sest nimetatud kohustus oleks hagejal olnud ka käsunduslepingut sõlmimata.
24.Kostja märgib 07.12.2022 istungil, et 30.11.2021 Xxxx oü arve nr. 2062134 kohaselt tehti sõidukile ülevaatus, mitte korraline hooldus (tlk 110). Hageja märgib, et sõiduki tehnoülevaatus sai tehtud vahetult enne sõiduki müüki panekut. Kohus osundab, et Xxxx oü kui Xxxxde korralisi hooldusi teostava ettevõtte arvel märgitud toiminguid „ülevaatushooldust“ ja „üldkontrolli“ võib pidada korralise hoolduse teostamiseks, sest arvelt nähtuvad lisaks tavapärased garantiihoolduse toimingud (filtrite vahetused, klaasipesu, AdBlue ja jahutusvedeliku kontroll ja täitmine). Hageja ei ole vastu vaielnud teostatud tööde vajalikkusele vaid üksnes nõusoleku andmisele. 07.12.2022 istungil hageja esindaja möönab, et kompromissi korras on ta valmis nimetatud kulu täiendavalt müügihinnast maha arvama. Kohus leiab, et sõiduki kohustuslikku hooldust ei saa lugeda käsundist välja jäävaks remonttööks või parenduseks. Kostja väitel hüvitas ta eelmärgitud kulu XXXX-le. Seega oli kostjal omakorda õigus nõuda- tasaarveldusena- lepingu punkti 6.1.3. alusel
hagejalt eelmärgitud kulu hüvitamist summas 325,54 eurot, mistõttu ei ole hageja nõue nimetatud summas põhjendatud.
25.Samas ei nõustu kohus kostja käsitlusega, et lepingu punktid 6.1.1 – 6.1.4. hõlmasid ka varjatud puuduste ilmnemisel ostja kohustuse need enda kulul kõrvaldada või nende maksumuse hüvitada. Kohus nimetatud kohustust poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 6.1.1 – 6.1.4. välja ei loe. Kohus möönab, et hageja, sõiduki tulevase omanikuna, oleks sõiduki kasutamise ajal varjatud puuduste ilmnemisel tõenäoliselt tellinud vajalikud tööd ja nende eest ka tasunud, omades vastavat otsustusõigust. Erinevalt kostja arusaamast ei tulene müügilepingust sõiduki müüja õigust nende tööde teostamise üle otsustada ainuisikuliselt olukorras, kus sõiduki valdus oli lepingu sõlmimisel üle antud hagejale.
26.Kehtiva käsutuse saab teha isik, kellel on käsutusõigus. Kuivõrd omandireservatsiooniga müügi puhul omab ostja sõiduki valdajana õigust asja käsutada, siis kehtis hageja kui ostja käsutusõigus sõiduki suhtes kuni lepingu lõppemiseni asja müümisel uuele omanikule. Ilma müügilepingut lõpetamata jääb ostjale seaduslik alus asja vallata ning seda nimelt müügilepingu alusel.
27.Kuigi hageja ja M. S.’i vestlusest nähtub, et räägitakse sõiduki remondist (tlk 63, 64), ei mainita vestlustes kordagi remondikulu suurust ega selgu, millisest remondist pooled räägivad. Ainuke sõiduki puudus, mida vestlustest mainitakse on „keti klõbin“, kuid hageja pärimisel, kas siis oli midagi, vastab Xxxx, et tema küll aru ei saa. Hageja kinnitab, et ühtegi remondipakkumist talle ei saadetud ja talle ei olnud ka teada remonttööde maksumus. Hageja ei ole XXXX-le korraldusi andnud ega tehtud toiminguid ka tagantjärgi heaks kiitnud.
28.Kostja ei ole tõendanud eeltoodule vastupidist, mistõttu on kohtul põhjust järeldada, et hagejaga ei olegi lahendi punktis 16 nimetatud remonttööde/parenduste tegemist enne tööde teostamist läbi arutatud. Kui kostja 11.03.2022 kirjas (tlk 17) peale sõiduki müüki kirjutab „Saadan Xxxx kulud”, „Myygihind 24900.- 500.- XXXX le”, „jääki pean vaatama“, siis nimetatud kirjas ei mainita samuti Xxxx kuluna tehtud remonttöid.
29.Hageja väitel pandi sõiduk müüki hinnaga 29 900 eurot, hiljem alandati hinda 24 900 euroni (tlk 79) ehk hinda alandati 5000 eurot. Hinna alandamise vajadus tulenes kostja sõnade kohaselt huviliste puudusest. Seda arvestades on kohtu jaoks kummastav, et ostjaks osutus tegelikkuses sama sõiduki müügiga neli kuud tegelenud ja sõidukile erinevaid remonttöid/parendusi tellinud ettevõte XXXX, kes sai sealjuures ka tasu sõidukile ostja leidmise eest. Eeltoodut arvestades peab kohus tõenäoliseks ka võimalust, et hinna alandamine kompenseeris sõiduki uue ostja/tööde tellija jaoks tehtud kulutusi. Hilisemalt, vaidluse tekkides, muudeti aga oma seisukohta.
30.Lisaks kooskõlastamata remontöödele kahtleb hageja, kas kõik parandatud varjatud puudused said tekkida hageja poolt sõiduki tavapärasel kasutamisel, kuivõrd hageja väitel on sõidukit ilma tema teadmata ja nõusolekuta kasutatud ajal, kui see oli antud müüki 01.11.2021, ning sellega oli läbitud 788 kilomeetrit. Kohtule esitatud tõendite valguses on see kinnitust leidnud.
Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 29.10.2021 seisuga oli sõiduki odomeetri näit 139640 (tlk 30), 30.11.2021 seisuga 139865 (tlk 57), 30.12.2021 seisuga 139930 (tlk 71), 28.01.2022 seisuga 139989 (tlk 19) ning 09.03.2022 seisuga 140428 (tlk 20). Seega on sõiduki odomeetri näitude kohaselt sõidukit kasutatud, nt. esimesel kuul 225 km, teisel kuul 65 km, kolmandal kuul 59 km ning perioodil 29.01.2022 -09.03.2022 on sõidukiga läbitud 439 km. Kohus möönab, et 09.03.2022 seisuga märgitud odomeetri näit ei pruugi näidata läbitud kilomeetreid lepingu lõppemise seisuga, kuid meelevaldne on kostja vastuväide, et 09.03.2022 seisuga oli sõiduk uue omaniku käes olnud 20 päeva. Kui sõiduk müüdi 03.03.2022, siis oli sõiduk uue omaniku valduses olnud vaid 6 päeva.
31.Kohus ei nõustu kostja poolt 07.12.2022 istungil väljendatuga, et läbisõit ei oma tähtsust, sest omanik võib sõita oma sõidukiga (tlk 108 pöördel). Kohus peab vajalikuks kostjale meelde tuletada, et VÕS § 233 kohaselt on omanikul sõiduki enda valdusesse nõudmise õigus üksnes müügilepingu lõpetamisel. Seega ilma lepingut lõpetamata ei olnud müüjal õigus sõiduki valdust üle võtta ehk seda kasutada. Hageja poolset nõusolekut sõiduki kasutamiseks, mis väljus tavapärasest sõiduki müügiks vajalikest proovisõitudest, ei ole kostja tõendanud.
32.Kuivõrd tuvastamist ei leidnud hageja kui käsundiandja nõustumus sõiduki müüki andmisel erinevate remonttööde ja parenduste tegemiseks, puudub vajadus hakata eraldi detailselt hindama milliseid eelpool kajastamata ning lahendi punktis 16 nimetatud vaidlusalustel arvetel olevaid toiminguid saab pidada varjatud puudusteks, mille kõrvaldamine oli oluline käsundi täitmiseks.
33.Kokkuvõttes, hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu punktidest 6.1.1 – 6.1.4. ei tulene sõiduki ostja kohustust kõrvaldada või hüvitada sõiduki müüjale sõiduki varjatud puuduste kõrvaldamise maksumus. Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks lepingu kehtivuse ajal jätnud sõiduki heakorrastamata või ei kasutanud sõidukit hoolikalt, heaperemehelikult ja vastavalt sõiduki sihtotstarbele. Kohus nõustus üksnes sellega, et hageja ei vabanenud sõiduki müüki andmisel müügilepingu punktis 6.1.3. nimetatud sõiduki hooldamise kohustusest. Tuvastamist ei leidnud ka hageja eelnev nõusolek suulise käsunduslepingu alusel XXXX-ga varjatud puuduste kõrvaldamise ja muude parendustööde tellimiseks kolmandatelt isikutelt ning hageja poolseks hüvitamiseks. Ainetu on kostja väide, et kuna hageja ei vaidlustanud remondipakkumisi, siis nõustus ta remonttöödega, olukorras, kus tegelikkuses pakkumisi hagejale edasi ei saadetud ja hagejal puudus võimalus oma seisukohta sõidukile teostatud tööde osas kujundada. Kostjal puudus aga omandireservatsiooniga müügilepingu alusel lepingu eseme suhtes käsutusõigus. Kuivõrd kostja on teinud vaidlustatud käsutused ajal, mil lepingulised suhted ei olnud veel lõppenud, siis alusetu rikastumise regulatsioon ei kohaldu ja pooltevaheline suhe tuleb lahendada lepingulisel alusel kahju hüvitamise nõudena VÕS § 128 lg 4 alusel. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele saamata jäänud tulu 1464,46 eurot ning lahendi punktist 34 tulenevalt jätab kohus seoses kostja tasaarvestusnõude osalise rahuldamisega rahuldamata hageja nõude summas 325,54 eurot.
34.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja tasaarvestusnõude osas märgib kohus, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või on lõppenud). Hageja on vaielnud vastu kostja tasaarvestusele, leides, et kostjal puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Käesoleval juhul kohus tuvastas (vt. lahendi p. 24), et kostjal on õigus nõuda – tasaarveldusena - lepingu punkti 6.1.3. alusel hagejalt eelmärgitud kulu hüvitamist summas 325,54 eurot. Seega on kostjal nõue, mida saab tasaarvestada ning kohus rahuldab kostja tasaarvestusnõude osaliselt summas 325,54 eurot. Tasaarvestuse tulemina on kostja kohustatud hagejale tasuma 1464,46 eurot.
MENETLUSKULUD
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, siis on põhjendatud jätta riigilõiv 82% ulatuses ehk summas 258,30 eurot kostja kanda ja 18% ulatuses ehk summas 56,70 eurot hageja kanda. Õigusabikulud jätta täielikult poolte endi kanda.
37.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.