X hagi Q osaühingu vastu kutsehaigusest tingitud varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8.3.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
21 894,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja Q osaühing (registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad Andres Kees ja Elis Vija
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 8.3.2022 otsust otsustusega jätta rahuldamata X viivisenõue ja seetõttu muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni numeratsiooni.
2.Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
3.Harju Maakohtu 8.3.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse seoses nõudest osalise loobumisega otsust tegemata X nõudes Q osaühingu vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise 293,03 euro väljamõistmiseks alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks indekseerimiseks alates 2021. a (resolutsiooni p 2).
4.2.Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses nõudest osalise loobumisega otsust tegemata X nõudes Q osaühingu vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise
2-20-16895 293,03 euro väljamõistmiseks alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks indekseerimiseks alates 2021. a.
4.3.Jätta rahuldamata X nõue Q osaühingu vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks perioodi eest 17.11.2017 kuni 22.11.2020.
4.4.Jätta viivisenõue rahuldamata.
4.5.Rahuldada X hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista Q osaühingult X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot.
4.6.Jätta X menetluskulud 1/3 ulatuses Q osaühingu kanda ja Q osaühingu menetluskulud 2/3 ulatuses X kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
5.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16.11.2020 Harju Maakohtule hagi (muudetud 4.2.2022 avaldusega) Q osaühingu (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu hüvitis 13 912,02 eurot perioodi 17.11.2017–22.11.2020 eest, 4.2.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3428,95 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Algses hagis sisaldus ka nõue igakuise kord aastas indekseeritava saamata jäänud tulu hüvitise väljamõistmiseks, millest hageja 4.2.2022 avaldusega loobus.
1.1.Hagiavalduse kohaselt alustas hageja 1.12.2011 tööd kostja ettevõttes. Esialgu töötas ta protsessioperaatorina komplekteerimisosakonnas ja 2015. aastast laos. Protsessioperaatorina oli hageja ülesanne panna erinevatest maitseainetest kokku ettenähtud maitseainete segud. Laos töötades tõi hageja maitseaineid komplekteerijatele kaalude juurde. Mõlemal ametikohal oli töö väga tolmune, laos sisaldas õhk veel ka masinate heitgaase.
1.2.Töötervishoiuarst tegi 9.11.2017 otsuse, mille kohaselt ei sobinud hageja senisel ametikohal tööd jätkama. Arst leidis, et kokkupuude maitseainete tolmuga tuleb välistada. Hagejale ei sobi töötamine keskkonnas, kus esinevad hingamisteid, nahka või limaskesti
2-20-16895 ärritavad või organismi sensibiliseerivad (ülitundlikuks muutvad) ained ning kus on nõutud hingamisteede kaitsevahendite kasutamine.
1.3.Hagejal diagnoositi 12.11.2019 kutsehaigus (segatüüpi astma) ja tuvastati, et kutsehaiguse põhjustas kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega. Arstid leidsid, et kutsehaigus kujunes välja aastatel 2011–2017, s.o ajal, mil hageja töötas kostja ettevõttes.
1.4.Hagejal tekkinud tervisekahjustus on tingitud töötervishoiualaste kohustuste rikkumisest kostja ettevõttes. Tööinspektsioon tuvastas oma 16.1.2020 uurimiskokkuvõttes puudused kostja töökeskkonna riskianalüüsis, samuti esmase ja perioodilise tervisekontrolli tegemise kohustuse rikkumise. Hageja ei olnud töö ohtlikkusest teadlik. Riskianalüüsi hagejale ei tutvustatud. Hageja juhendamine oli üldine ega andnud piisavalt teadmisi töökeskkonna riskide ja nende vältimise kohta. Töötervishoiu ja -ohutusalaseid protsesse hakati arendama alles 2013. aastal. Samuti tuvastati, et komplekteerimise osakonnas on tolmu kontsentratsioon viis korda üle piirnormi ning ka laos on tolmu ja heitgaaside sisaldus niivõrd suur, et mõjutas hageja tervist ja kutsehaiguse väljakujunemist. Kostja tegevus on olnud õigusvastane ja süüline.
1.5.Kostja ütles töötervishoiuarsti tervisekontrolli 9.11.2017 otsuse alusel hagejaga sõlmitud töölepingu 16.11.2017 teatega erakorraliselt üles alates 18.11.2017. Pärast seda on hageja igakuine sissetulek vähenenud. Töölepingu ülesütlemisele eelnenud kuue kuu alusel arvutatud hageja keskmine ühe kuu sissetulek oli 1243,56 eurot. Hageja keskmist sissetulekut tuleb hüvitise arvutamisel indekseerida vastavalt Statistikaameti avaldatud toiduainetööstuse töötasude muutumise andmetele. Hüvitisest tuleb maha arvata ka saadud töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis ja töötasud. Saamata jäänud tulu perioodil 18.11.2017 kuni 2020. a oktoober on kokku 13 809,80 eurot, millele lisandub 16.11.2020 seisuga arvutatud viivis 2072,39 eurot.
1.6.Lisaks varalisele kahjule on hagejal tekkinud ka mittevaraline kahju. Hagejal on tuvastatud tõsine ja püsiv tervisekahjustus, mis mõjutab oluliselt tema igapäevast elu, sh töötamist ja üldist elutegevust. Astma kui hingamisteede haigus piirab hageja füüsilist võimekust, mis mõjutab elukvaliteeti ja võimalusi edasises (töö)elus hakkamasaamist. Füüsilise pingutuse tagajärjel tekib hagejal rinnus valu ning ta peab regulaarselt tarvitama astmaravimeid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Õige ei ole hageja väide, et kostja ettevõtte töökeskkond ei vastanud nõuetele. Hageja teeb Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest ebaõigeid järeldusi. Uurimiskokkuvõtte mitmed tähelepanekud on ekslikud, samuti on mitmed neist kontekstist välja rebitud. Kostja on töötajate tervise kaitse kohustusi piisavalt täitnud.
2.2.Alates 2013. aastast hakati kostja ettevõttes pöörama töökeskkonna nõuete täitmisele rohkem tähelepanu kui õigusaktid ette näevad, kuid nõudeid täideti ka enne seda. Kostja ettevõttes tehti riskianalüüsid aastatel 2007, 2009, 2013 ja 2015 ning sellest oli ka hageja teadlik, kuna ta on kinnitanud, et töötajatele tutvustati riskianalüüse. Sellest, et 2009. a riskianalüüsi kokkuvõtte tabelis on jäänud komplekteerijate real riskina märkimata tolm, ei järeldu, et see risk oleks ettevõttes teadvustamata ja asjakohaselt maandamata. 2007., 2013. ja 2015. a riskianalüüsides on kõnealune risk välja toodud. Sellest, et tolmu kontsentratsioon ületab piirnormi, ei järeldu, et tööohutusabinõusid pole rakendatud.
2-20-16895 Riski maandati isikukaitsevahendite kasutamise kohustusega, mis oli sätestatud kostja kehtestatud tööohutusjuhendis juba enne seda, kui hageja kostja juures tööle asus.
2.3.Tööle asuvaid töötajaid teavitati terviseriskidest ja kaitsemaskide kasutamise kohustusest. Kõikidele maitseainetega kokkupuutuvatele töötajatele jagati kätte kaitsemaskid ja selgitati nende kasutamist. Iga kasutatava aine anuma juures on infokaart olulise teabega, mida on vaja teada selle ainega kokkupuutumisel, sh teabega kaitsemaski kasutamise vajaduse kohta. Ohtlike kemikaalide kasutamise juhendis on kirjas üldnõuded, kemikaalide ohtlikkuse kategooriad ja meetmed riskide maandamiseks. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte kohaselt on ohutusjuhendites välja toodud, et töötaja on kohustatud kandma ettenähtud isikukaitsevahendeid. Uurimiskokkuvõte kinnitab, et hageja oli teadlik vajadusest kanda teatud töölõikude puhul tolmumaski. Uurimiskokkuvõttes on ka välja toodud, et hoones on üld- ja kohtventilatsioon ning töötajatel on võimalus kasutada poolmaski (tolmu- ja kemikaalifiltritega). Hageja allkirjastas töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi, millega kinnitas, et 12.12.2011 on talle mh tutvustatud sissejuhatavat tööohutusjuhendit, mis paneb töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise kohustuse ja käsitleb sellekohaseid töötajate õigusi. Uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et kuigi kostja on ohutusega seotud kohustusi pidevalt meelde tuletanud, eiras hageja isikukaitsevahendite kasutamise kohustust. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja ei juhendanud hagejat ega teavitanud teda töökeskkonna ohuteguritest. Hageja jättis teadlikult kaitsevahendid kasutamata.
2.4.2013. ja 2015. a tervisekontrollide põhjal oli hageja tervis korras ja ta võis töötada talle määratud ametikohal. Kuigi 2011. aastal hageja tervisekontrolli ei läbinud, võib hiljem läbitud tervisekontrollide tulemustest järeldada, et hageja tervis oli ilmselt korras ka tööle asumise ajal. Kuna 2015. a detsembris tehtud tervisekontrollis ei tuvastatud hagejal terviseprobleeme ega vastunäidustusi tema ametikohal töötamiseks, ei ole tähtsust ka sellel, et hageja korduv tervisekontroll toimus 2014. a mai asemel 2015. a detsembris. Kuna mitmes tervisekontrollis ei tuvastatud hagejal terviseprobleeme, ei oleks ka tervisekontrollide varasema või tihedama korraldamise korral tuvastatud, et hagejale töö ei sobi. Tööinspektori järeldus, et kuna töötaja tervis halvenes, oli järelikult ka töö laos tolmune, on kaudne. Terviseameti 2016. a tehtud töökeskkonna õhu kvaliteedi mõõtmise käigus laos tolmu olemasolu ei tuvastatud. Hageja tervis võis muutuda muude asjaolude tõttu. Samuti on võimalik, et hageja varjas kostja eest oma tervislikku seisundit. Tööinspektsioon ei tuvastanud uurimise tulemusel seost kostja tegevuse ja hagejal tervisekahju tekkimise vahel.
2.5.Hageja ei ole põhjendanud, miks ja kuidas takistab tema kutsehaigus töötamist ja sissetuleku teenimist. Kutsehaigus ei takista hagejal leida samaväärset või paremat tööd. Hagejal tuvastati kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus vaid 20% ulatuses perioodiks 22.11.2018–21.11.2020. Tõendamata on töövõime kaotus alates 22.11.2020. Isegi kui hageja nõue on põhjendatud, tuleb rahalisi nõudeid vähendada 80% võrra. Kostja ei pea hüvitama hagejale saamata jäänud töötasu perioodil 17.11.2017–31.10.2020. Kostja pidi töölepingu 18.11.2017 üles ütlema, kuna tehtav töö oli hagejale vastunäidustatud. Arvestada tuleb ka seda, kui palju on hageja ise kahju tekkimises süüdi ning kui palju teenis ta tulu ajal, mil ta enam kostja ettevõttes ei töötanud. Hageja tegutseb enda ainuosalusega äriühingus Y OÜ, mille müügitulu kasvas 2018. a-l rohkem kui kahekordseks ja puhaskasum suurenes 9267 euro võrra. Y OÜ keskmine kasum on 11 751,70 eurot kuus. Hageja maksab endale töötasu 1000 eurot.
2.6.Hageja ei ole oma tervisekahjustuse raskust tõendanud ja tema mittevaralise kahju suurus ei ole seega määratletav.
2-20-16895 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 8.3.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot. Varalise kahju hüvitise nõude perioodi 17.11.2017–22.11.2020 eest jättis maakohus rahuldamata ning lõpetas loobumise tõttu menetluse saamata jäänud tulu igakuise hüvitise nõude (alates 23.11.2020) osas. Maakohus jättis hageja menetluskulud 1/3 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mille raames hageja puutus kokku ainetega, mis võivad kaitsevahendite mittekasutamisel põhjustada tervisekahjustusi; hageja töötas perioodil 2011–2015 komplekteerimisosakonnas protsessioperaatorina ja perioodil 2015–2017 laotöölisena; hagejal diagnoositi 7.11.2017 kutsehaigusena segatüüpi astma kokkupuute tõttu hingamisteid ärritavate ainetega, mille kohta vormistati 12.11.2017 teatis nr 7.3-2/748-1; hageja kutsehaigus kujunes välja põhjusel, et töökeskkonnas esinesid hingamisteid ärritavad ained; töötervishoiuarsti 9.11.2017 otsuse kohaselt ei tohi hageja jätkata tööd senisel ametikohal ja tema kokkupuuted maitseainete tolmuga tuleb täielikult välistada; kostja lõpetas 18.11.2017 hagejaga töösuhe töölepingu ülesütlemisega töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel tema terviseseisundi tõttu.
3.2.Hageja ei ole toonud esile lepingu rikkumisele viitavaid asjaolusid, mistõttu hindab kohus hageja nõuet kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kutsehaigus kujunes välja kostja õigusvastase teo tõttu. Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele võtmiseks peab kohus tuvastama, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid.
3.3.Õige on hageja väide, et 2009. a riskianalüüs ei sisalda komplekteerijate töös kasutatavate keemilisi ja hingamisteid ärritavate ainete mõju hinnangut töötajate tervisele. Kostja on aga tõendanud, et tolm kui risk oli hoolimata sellest tema ettevõttes teadvustatud. Toorainete tolm on komplekteerija ametikohal tuvastatud keskmise taseme riskina juba 2007. a riskianalüüsis ning ka 2013. ja 2015. a riskianalüüsides on komplekteerijate ametikohal nimetatud ühe ohutegurina toorainete tolmu. Analüüside kohaselt on komplekteerimises tolmu kontsentratsioon viis korda üle piirnormi. Rakendatud ohutusmeetmetena on märgitud olemasolevad üld- ja kohtventilatsioon ning võimalus kasutada tolmu- ja kemikaalifiltriga poolmaski. Tervisemõjuna on välja toodud hingamisraskused, hingamisteede ärritus, maitse- ja haistmismeele häired, köha. Ennetusmeetme ja tegevustena on välja toodud ventilatsiooni efektiivsuse hindamine. Hingamisteede kaitse kasutamine on analüüside kohaselt kohustuslik.
3.4.Kostja on tõendanud, et ta on töötajaid teavitanud eelnevalt nimetatud riskidest ja ohutusabinõudest ning töötajate õigustest ja kohustustest. 4.1.2010 sissejuhatavas tööohutusjuhendis on kirjeldatud töökeskkonnas esinevaid riske ja ohutegureid (sh tolm) ning asjakohaseid abinõusid nende maandamiseks. Juhendi järgi on töötajatel kohustus vajadusel (kui ohutust pole võimalik teisiti tagada) kasutada isikukaitsevahendeid ning õigus keelduda töö tegemisest, kui töö seab ohtu isiku tervise. Hageja andis 12.12.2011 tööle asumisel allkirja töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile selle kohta, et talle tutvustati mh nimetatud sissejuhatavat tööohutusjuhendit. Seega ei ole õige hageja väide, et tal
2-20-16895 puudus tööle asumisel selge arusaam, millised terviseriskid kostja ettevõttes esinevad. Teadlikkust sellest, et osades töölõikudes peab kandma tolmumaski, kinnitas hageja ka tööinspektorile. Samuti kinnitas hageja, et ta oli kõikide riskianalüüside tulemustest teadlik, sest neid tutvustati pidevalt. Kostja on tõendanud, et ta korraldas 28.11.2012 töötajatele isikukaitsevahendite koolituse, millel osales ka hageja. Hageja ei ole täpsustanud, millises osas oli tema juhendamine puudulik ning millised täiendavad teadmised oleksid aidanud tervisekahju vältida.
3.5.2009. a riskianalüüsi kohaselt oli komplekteerija ametikohal õhuvahetus hea. 2013. a riskianalüüsi järgi oli hoones üldventilatsioon ja iga töölaua kohal kohtventilatsioon ning töötajatel oli võimalus kasutada poolmaski tolmu- ja kemikaalifiltriga. Uurimiskokkuvõtte kohaselt väljastatakse kõikidele komplekteerijatele poolmask SR 90-3 ja tolmufilter P3 SR 510. Kostja on esitanud 2011. a aktid ventilatsioonitorustike seespidise kuivpuhastuse tegemise kohta, kuid need ei kinnita 2013. ja 2015. a riskianalüüsides ette nähtud ventilatsioonisüsteemi efektiivsuse hindamist ja selle nõuetele vastavust pärast seda, kui hageja kostja juures tööle asus. Seejuures on ka kostja 2013. ja 2015. a sisekontrollide käigus tuvastatud, et ventilatsioon ei toimi. Kostja ei ole esitanud tõendeid ventilatsioonisüsteemi parandamise ja selle efektiivsuse kontrollimise kohta. Nõuetekohase ventilatsiooni olemasolu ajal, mil hageja kostja juures töötas, ei kinnita see, et tööinspektor veendus 2020. a külastusel, et tolm tõusis ventilatsiooni. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks täitnud kohustuse tagada tolmuga seotud riskide maandamiseks toimiv ja efektiivne ventilatsioonisüsteem, kuigi kostja enda riskianalüüs ja sisekontroll viitasid korduvalt probleemide olemasolule.
3.6.Laoruumide riskianalüüsides ei ole arvestatud laotöötajate terviseriskidega seoses hingamisteid ärritava tolmuga. Küll aga on märgitud laos esineva ohutegurina aure, gaasi ja suitsu, mis on mürgised. Seega puutus hageja hingamisteid ärritavate ainetega kokku ka laos töötades. Hageja viited Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrusele nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on asjakohatud, sest pole tuvastatav, et hageja puutus kostja juures töötades kokku mõne ohtliku kemikaaliga nimetatud määruse tähenduses.
3.7.Kostja on esitanud tõendid tolmumaskide soetamise kohta 2011. aastal ning töötajatele, sh hagejale 2012. a oktoobris ja 2014. a kevadel poolmaskide SR 90-3 ja tolmufiltrite P3 SR 510 jagamise kohta. Kostja valitud isikukaitsevahendid on kohtule esitatud tõendite kohaselt sobivad maitseainetolmust tingitud ohutegurite maandamiseks, kuna need on ette nähtud igat liiki osakeste filtreerimiseks õhust. Samas ei ole tõendatud, et isikukaitsevahendid olid hagejale tagatud terve vaidlusaluse perioodi jooksul, sh hageja tööle asumise ajal 2011. aastal. Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks jaganud hagejale maskiga koos kasutamiseks ette nähtud tolmufiltreid sellises koguses, et neid oleks olnud võimalik vahetada ettenähtud sagedusega (iga 2–4 nädala järel). Maskide kasutusjuhendi järgi vajas üks töötaja ühe aasta jooksul minimaalselt 12 tolmufiltrit. Filtrite jagamine on aga märgitud üksnes 12.10.2012 kuupäeva kandval arvestuslehel. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks saanud tolmufiltreid pärast nimetatud kuupäeva. Isegi kui filter anti koos maskiga 2014. a kevadel, ei nähtu, et neid oleks jagatud ka pärast seda.
3.8.Sotsiaalministri määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 7 kohaselt pidi kostja korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Määruse nr 74 § 5 lg 2 kohaselt tehakse esmane tervisekontroll tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Hageja esimene tervisekontroll toimus 4.12.2013 ning järgmine
2-20-16895 tervisekontroll, mille ajaks määras töötervishoiuarst 2014. a mai, toimus alles 4.12.2015. Seega ei ole kostja tervisekontrollide korraldamisel järginud seaduses sätestatud nõudeid. Töötervishoiuarst leidis 4.12.2013 tervisekontrollis, et hageja võib töötada, aga talle ei sobi töö otseses kontaktis ärritavate ja sensibiliseerivate ainetega. Seega pidi kostjale juba 2013. aastal olema teada, et hagejale ei sobi töö ametikohal, kus on kokkupuude selliste ainetega. Kui tervisekontroll oleks tehtud õigeaegselt, oleks arst võinud probleemi varem tuvastada. Samas töötas hageja hoolimata töötervishoiuarsti soovitustest edasi ametikohal, kus oli kokkupuude maitseainetolmu kõrge kontsentratsiooniga, veel vähemalt kuni 2015. aastani. Asjaolu, et 4.12.2015 toimunud tervisekontrollis tööd kontaktis ärritavate ja sensibiliseerivate ainetega sõnaselgelt ei välistanud, ei muuda asjaolu, et kostja ei täitnud 4.12.2013 antud töötervishoiuarsti soovitusi. Tervisekontrolli korraldamise kohustuse rikkumine võis olla oluline hagejal kutsehaiguse väljakujunemisel.
3.9.Kostja ei taganud hageja ametikohal esinevate ohutegurite maandamiseks nõuetekohaselt kontrollitud ja toimivat ventilatsiooni, piisavate isikukaitsevahendite olemasolu kogu vaidlusaluse perioodi jooksul ning tervisekontrollide korraldamist ja töötervishoiuarsti juhiste järgimist. Kostja on sellega rikkunud käibes vajalikku hoolt ja kohustust tagada hagejale töö tema terviseseisundile vastavates tingimustes. Need rikkumised on olulised, kuna on ette nähtud mh tolmuga seotud ohutegurite vähendamiseks ja sellega seotud tervisekahju ärahoidmiseks. Seega on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses.
3.10.Kostja kohustuste rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kutsehaigusega. 9.11.2017 töötaja tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hageja jätkama tööd senisel ametikohal, välistada tuleb hageja kokkupuude maitseainete tolmuga, sh ainetega, mis ärritavad või sensibiliseerivad hingamisteid, nahka või limaskesti. Töötervishoiuarsti kutsehaiguse diagnoosimise teatise kohaselt diagnoositi hagejal segatüüpi astma. Kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurina on märgitud kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega. Tõendatud on nii hagejal kutsehaiguse tekkimine kui ka selle seos tema töökohal esinenud ohuteguriga.
3.11.Arvestades, et hageja tööleping lõppes alates 18.11.2017 ning tema osalise töövõime kaotuse periood lõppes 21.11.2020, saab hageja kostjalt nõuda osalisest töövõime kaotusest tekkinud sissetuleku vähenemise ja majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju hüvitamist perioodi 18.11.2017–21.11.2020 (k.a) eest. Tulenevalt VÕS §-s 127 sätestatud põhimõtetest saab hagejale olla kahju tekkinud siis, kui ta ei ole kutsehaiguse tõttu ka tegelikult võimeline sissetulekut teenima, mitte igas olukorras, kus tal on diagnoositud kutsehaigus ja kindlaks määratud töövõimetuse ulatus ning tal puudub või on väiksem sissetulek muude asjaolude tõttu (vt Riigikohtu 27.4.2018 otsus nr 2-16-16328, p 11.2). Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole kutsehaiguse tõttu võimeline sissetulekut teenima. Hageja ei ole välja toonud, et ta on omandanud toiduainetööstusega seotud eriala, mille tõttu võiks tal olla eriline huvi töötada komplekteerija või laotöölisena just toiduainetetööstuses. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks on piiratud tema võimalused töötada samadel ametikohtadel ettevõtetes, kus ei ole kokkupuudet hingamisteid ärritavate ainetega. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja lasi end pärast kostja juures töö lõpetamist töötuna arvele võtta ning talle maksti 2017. a detsembrist kuni 2018. a septembrini töötuskindlustushüvitist. Alates 2019. a jaanuarist on hagejale maksnud töötasu Y OÜ (asutatud 14.1.2011), mille ainus juhatuse liige ja töötaja ning tegelik kasusaaja on hageja. Väljamakstava töötasu suuruse otsustas seega hageja ise. Pärast 18.11.2017 on Y OÜ müügitulu ja kasum peaaegu kahekordistunud. Hageja ettevõtte teenis 2018. a-l tulu keskmiselt 1901,25 eurot kuus. Y OÜ on hagejale maksnud töötasu 1000 eurot kuus (neto). Koos töövõimetuspensioni ja töövõimetoetusega on hageja töine tulu alates 2019. a jaanuarist olnud vahemikus 1218,40–1283,13 eurot, mis vastab hageja viimasele keskmisele
2-20-16895 töötasule kostja juures (1243,56 eurot kuus). Seega ei ole hageja sissetulek kutsehaiguse tõttu vähenenud.
3.12.Hageja ei ole sisustanud oma väiteid, et kutsehaigus mõjutab tema igapäevast elu, sh töötamist ja üldist elutegevust ning elukvaliteeti ja võimalusi elus hakkama saada, ning tema füüsiline võimekus on piiratud ja ta kannatab valu. Seda, et astmasümptomitega elu ei ole täisväärtuslik, ei saa lugeda üldteada asjaoluks. Ka hageja raviloo väljavõtetest ei nähtu, et tema kutsehaigus oleks kestev. 13.1.2017 epikriisi kohaselt tundis hageja ennast paremini juba alates sellest, kui ta alustas tööd laos. 2017. a juunis kinnitas hageja neuroloogile, et tunneb ennast hästi ja ravimeid ei tarvita. Hageja ei olnud ravimeid ka välja ostnud. Hagejal diagnoositi hiljem küll kutsehaigusena astma, kuid arstlikud dokumendid kinnitavad, et hageja seisund ei olnud raske ega kestev ning tema haigussümptomid hakkasid tolmuvabas keskkonnas taanduma. Kaitsemaski kasutamise kohustuse rikkumisega aitas hageja ise kaasa tervisekahju tekkimisele või kahjustuse süvenemisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda, ning teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 13 861,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3615,60 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas, mis ületab 100 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohtu järeldus, et hagejale ei ole kutsehaiguse tõttu varalist kahju tekkinud, on vastuolus VÕS § 127 lg-s 4 sätestatuga. Kohtupraktikast tuleneb, et kui kannatanul on diagnoositud tööga seotud tervisekahjustus ning selle tõttu ei saa kannatanu tööd teha või saab seda teha piiratult, tuleb põhjuslikku seost kutsehaiguse ning sissetuleku vähenemise vahel eeldada (nt Riigikohtu 22.5.2003 otsus nr 3-2-1-50-03; 4.10.2003 otsus nr 3-2-1-92-03; 6.10.2010 otsus nr 3-2-1-68-10). Hagejal on diagnoositud kutsehaigus, mis on tingitud kostja ettevõttes töötamisel kokkupuutest hingamisteid ärritavate ainetega. Kuna töötervishoiuarst välistas hagejal tööd, kus tuleb kanda hingamisteede kaitsevahendeid ja kus võib esineda kokkupuude hingamisteid, nahka, limaskesti või organismi ärritavate ainetega, ütles kostja töölepingu hagejaga üles. Selle tulemusel vähenes hageja sissetulek.
4.2.Töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu (Riigikohtu 2.12.2015 otsus nr 3-2-1-132-15, p 11). VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st hageja tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud. Hagejale tekkinud kahju on tema keskmise töötasu (1243,56 eurot) ja töölepingu lõppemise järgselt saadud sissetulekute vahe. Hüvitise arvestamisel on hageja keskmist töötasu indekseerinud toiduainete tootmise tegevusala brutopalga muutumist kajastava indeksiga. Perioodil 18.11.2017–21.11.2020 oli hageja sissetulek 13 861,58 euro võrra väiksem võrreldes sellega, mida hageja oleks teeninud kostja juures edasi töötades.
4.3.Maakohus on Y OÜ kasumit ekslikult käsitanud hageja sissetulekuna. Maakohus ei arvestanud hageja selgitust, et Y OÜ investeeris kasumi, soetades kaupu. Aruandeaasta kasumit ei saa käsitada ettevõtte vabade rahaliste vahenditena. Y OÜ-l ei olnud kohustust hagejale suuremat töötasu või dividendi maksta.
2-20-16895
4.4.Asja lahendamisel tuleb arvestada mh sellega, et erinevalt enamikest kutsehaigusvaidlustest nõuab hageja kahjuhüvitist ainult kolme aasta eest. Kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et hüvitada hagejale tema ettevõttes töötamise ajal välja kujunenud kutsehaiguse põhjustamisega tekitatud kahju.
4.5.Kohus on jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse ja pannud hagejale ekslikult negatiivse asjaolu tõendamise kohustuse. Hagejale ei saa panna kohustust tõendada, et ta ei ole tervisekahjustuse tõttu võimeline tööd tegema. Riigikohus on leidnud, et tööandja vabaneb kahju hüvitamisest üksnes siis, kui ta tõendab, et töötaja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks tööandja süül töövõimet osaliselt kaotanud (vt Riigikohtu 2.12.2015 otsus nr 3-2-1-132-15, p 11). Seega tuli kostjal tõendada, et hagejal kahju ei tekkinud või see on nõutavast väiksem või hageja ei töötaks endisel ametikohal sõltumata kutsehaigusest. Kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud. 16.11.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise teade, 9.11.2017 tervisekontrolli otsus, 12.11.2019 teatis kutsehaiguse diagnoosimise kohta ning Eesti Töötukassa otsus hagejal osalise töövõime kaotuse kohta kinnitavad, et kutsehaigus piirab hagejal töö tegemist, sh võimalust valida vabalt töökohta. Töö otsimist ja tööpakkumistest loobumist ning haiguse kestust ja mõju puudutavate asjaolude kohta ei ole hagejal võimalik dokumentaalseid tõendeid esitada, kuid ta saab selle kohta anda vande all ütlusi, nagu ta ka maakohtule selgitas. Maakohus oleks saanud hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2681 alusel omal algatusel üle kuulata.
4.6.Maakohus on mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkunud oluliselt VÕS § 128 lg-st 5 ning § 134 lg-test 2 ja 5 tulenevaid diskretsiooni piire. Praeguses asjas on põhjendatud määrata keskmisest suurem mittevaralise kahju hüvitis, sest hagejal on suhteliselt noores eas (39-aastasena) diagnoositud püsiv tervisekahjustus (segatüüpi astma), mis piirab hageja füüsilist võimekust, piirab töökoha vaba valikut ning halvendab igapäevaselt ja suure tõenäosusega kuni surmani hageja üldist elukvaliteeti võrreldes sellega, kui hagejale ei oleks tervisekahjustust tekkinud. Väide, et tervisekahjustus on paranenud, ei põhine tõenditel. Kohtu määratud summa ei kompenseeri ligilähedaseltki hageja üleelamisi ja elukvaliteedi langust.
4.7.Maakohus ei ole viivise nõuet otsuses lahendanud.
4.8.Ebaõiglane on jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda, arvestades, et kostja on oma õigusvastase tegevusega põhjustanud hagejale tervisekahjustuse, millega hageja peab elama tõenäoliselt kogu oma ülejäänud elu. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus ei tuvastanud põhjuslikku seost kutsehaiguse ja hagejal sissetuleku vähenemise vahel, kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud, et ta ei saa tervisekahjustuse tõttu tööd teha võib saab seda teha vaid piiratult. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks soovis ta töötada just toiduainetöötlejast ettevõttes komplekteerijana ja miks talle ei sobinud ükski teine töökoht tolmuvabas keskkonnas. Hageja tervise seisukohalt sobiva töökoha otsimata jätmine oli tema teadlik valik, kuna kolmanda isiku heaks töötamise asemel sai hageja panustada tööga oma ainuosalusega ettevõttesse. Hageja väited Y OÜ investeerimisvajaduse kohta on asjakohatud, kuna kõik äriühingud teenivad kokkuvõttes füüsilistest isikutest lõplike kasusaajate huve, kelleks Y OÜ puhul on hageja. Äriühingu kasumit saab ainuosaniku otsuse alusel dividendidena välja maksta. Seega on äriühingu kasum käsitatav sisuliselt ainuosaniku tuluna. Y OÜ
2-20-16895 majandusaasta aruannetest nähtub, et ettevõtte kasumit ei investeeritud laojäägi suurendamisse. Ei esinenud ühtegi objektiivset põhjust, miks hageja ei saanud maksta endale õiglast töötasu, juhatuse liikme tasu või dividende.
5.2.Kostja poolt hagejale töötasu väljamaksmise lõpetamine ei võrdu hagejal sissetuleku kaotusega. Y OÜ-l käibe ja kasumi suurenemine 2018. a-l näitab seda, et hageja oli võimeline tegema tööd ning teenima varasema töötasuga võrreldavas suuruses sissetulekut. Enda tööpanusele vastava tasu määramisega oleks hageja saanud kahju tekkimist vähendada. Tasu maksmist oma ettevõttest võis hagejalt mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 2 järgi tuleb sellises olukorras kahjuhüvitist vähendada.
5.3.Maakohus ei jaganud tõendamiskoormust ebaõigesti. Isiku tervislikku seisundit ja töösuhteid puudutavaid asjaolusid saab üldjuhul tõendada vaid tema ise. Kostja esitas tõendid selle kohta, et hageja sai ja saab ka praegu teha tööd Y OÜ-s. Hageja ainus võimalus sissetulekut teenida ei ole seega tolmuses keskkonnas töötamine.
5.4.Selleks, et tõendada oma väiteid tervisekahjustuse püsiva iseloomu kohta, oleks hageja saanud arstilt tervisetõendi küsida. Toimikus olevast raviloo väljavõttest nähtuvalt on perearst leidnud 24.10.2017, et astmat puudutavas osas on hageja tervis paranenud. Senise kohtupraktika järgi on kutsehaigusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 1000 eurot 40% töövõime kaotuse puhul. Arvestades, et hagejale määrati töövõime kaotuseks 20%, tegemist oli lühiajalise töövõime kaotusega, arstide esitatud dokumentide järgi algas hageja tervenemine juba pärast tema teisele tööle üleviimist, mittevaralise kahju tekkimist ja selle ulatust ei ole hageja millegagi põhjendanud ning hageja põhjustas kaitsemaski kasutamata jätmisega endale ise tervisekahjustuse tekkimise, ei ole kostja hagejal tervisekahjustuse tekkimise eest vastutav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täiendada otsustusega jätta rahuldamata hageja viivisenõue. Seetõttu tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni numeratsiooni. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse seoses nõudest osalise loobumisega otsust tegemata hageja nõudes kostja vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise 293,03 euro väljamõistmiseks alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks indekseerimiseks alates 2021. a (resolutsiooni p 2). Selles osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). (I) Apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud
8.Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele toonud uute asjaoludena välja andmed Y OÜ 2019. ja 2020. a majandusaasta aruannetest ning hageja on 10.1.2023 menetlusdokumendis esitanud andmed kostja majandusnäitajate kohta aastatel 2012–2021. Ringkonnakohus tagastas 12.1.2023 määrusega kostja esitatud majandusaasta aruanded. Uued asjaolud jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuivõrd menetlusosalised oleksid võinud need asjaolud juba maakohtule esitada ning TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluseid ei esine.
2-20-16895 (II) Kutsehaiguse põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise üldised eeldused
9.Maakohus lahendas kahju hüvitamise nõude lepinguvälisel alusel (VÕS § 1043), kuna hageja ei tuginenud töölepingu rikkumisele. Sarnaselt muu deliktilise kahjuga tuleb ka kutsehaigusest tingitud kahju puhul kindlaks teha kahju (VÕS § 130 lg 1, § 127 lg 1) ning põhjuslik seos teo ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Tööandja tegevus on õigusvastane juhul, kui töötaja sai tööandja juures töötamise ajal kutsehaiguse ning tööandja rikkus oma kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Eelkõige tähendab see, et tööandja rikkus töökaitse norme, sh TTOS sätteid. Põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse vahel on tegemist, kui tööandja tegevus (või tegevusetus), millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks (nt Riigikohtu 20.4.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p-d 22 jj).
10.Maakohus leidis, et kostja on rikkunud kohustust tagada hageja töökohal ohuteguri (tolm) maandamiseks nõuetekohaselt kontrollitud ja toimiv ventilatsioon (TTOS1 § 4 lg 3), ei ole taganud hagejale piisavate isikukaitsevahendite olemasolu (TTOS § 13 lg 1 p 11; Vabariigi Valitsuse 11.1.2000 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“) ning ei ole järginud tervisekontrolli korraldamise kohustust (TTOS § 13 lg 1 p 7 ja määrus nr 742) ega töötervishoiuarsti juhiseid (TTOS § 4 lg 2; määruse nr 74 § 5 lg-d 2 ja 7). Arvestades, et rikutud kohustuste eesmärk on vältida muu hulgas tervisekahju tekkimist, pidas maakohus kostja tegevust (tegevusetust) õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohtu hinnangul on olemas põhjuslik seos kostja rikkumiste ning hagejal kutsehaiguse tekkimise ja sellest tulenevalt hagejal 20% ulatuses töövõime vähenemise vahel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 28–72) ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. (III) Varalise kahju hüvitis
11.Apellatsioonkaebuses on hageja saamata jäänud tulu hüvitise perioodi korrigeerinud ning nõuab perioodi 18.11.2017–21.11.2020 eest hüvitist 13 861,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 3615,60 eurot. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud järgmisest asjaoludest: -
hagejal on kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 20% ja kokku 40%;
-
hagejale maksti vahemikus 18.11.2017–21.11.2020 töövõimetoetust ning 2017. a detsembrist kuni 2018. a septembrini töötuskindlustushüvitist;
-
hageja sai alates 2019. a jaanuarist kuni 2020. a novembrini töötasu 1000 eurot (bruto) kuus (novembri 21 päeva kohta 733,33 eurot). Perioodil 18.11.2017–31.12.2018 hagejale töötasu väljamakseid ei tehtud.
12.Hageja välja toodud andmetel vähenes tema sissetulek pärast töölepingu ülesütlemist. Samas ei saa üksnes asjaolust, et hagejale ei makstud töötasu või ta sai seda varasemast vähem, järeldada, et hagejale on tekkinud kutsehaiguse tõttu varaline kahju. Hagejale on kahju tekkinud siis, kui ta ei ole võimeline enam sissetulekut teenima, mitte aga igas olukorras, kus tal on diagnoositud kutsehaigus ja kindlaks määratud töövõimetuse ulatus ning tal puudub sissetulek, sest ta on otsustanud mitte töötada (vt Riigikohtu 27.4.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16328,
Siin ja edaspidi viidatud kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonile. 1.6.2015 kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioon.
2-20-16895 p 11.2). Kahju olemasolu ja suuruse peab tõendama hageja. Kostja vabaneb kahju hüvitamisest, kui tõendab, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet osaliselt kaotanud (Riigikohtu 2.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-15, p 11). Hageja kasuks kehtib eeldus, et esineb põhjuslik seos kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale osalise töövõime kaotuse. Kostja saab aga tõendada, et kutsehaigus ei suurendanud hageja töövõime kaotuse määra üldhaigestumise tagajärjel ja et hageja oleks üldhaigestumise tagajärjel töövõime kaotuse tõttu kaotanud oma sissetuleku sama suures ulatuses, nagu ta väitis end olevat kaotanud kutsehaiguse tõttu (Riigikohtu 7.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11, p 12).
13.Kostja ütles töölepingu hagejaga üles tema terviseseisundi tõttu ning vaidlust ei ole kutsehaiguse ja töö kaotamise vahelise seose olemasolus. Sellest ei saa aga tingimata järeldada, et kutsehaiguse tõttu ei saa hageja üldse töötada ega sissetulekut teenida. Maakohus on hagejale õigesti selgitanud, et tal tuleb põhjendada, miks ta ei saa tervisekahjustuse tõttu tööd teha või saab seda teha üksnes piiratult. Hageja avaldustest see ei selgu. Hageja üldine töövõime kaotus oli 40%. Sellise töövõime kaotuse ulatuse puhul ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et isik ei ole kindlasti võimeline töötama. Seejuures tuleb arvestada, et kostja on vastutav hageja sissetuleku vähenemise eest kutsehaigusest tingitud töövõime kaotusele vastavas määras. Töötervishoiuarsti 12.11.2019 nr 7.3-2/7408-1 teatise (I kd, tl 12) kohaselt ei sobi hageja täitma tööülesandeid kontaktis hingamisteid ärritavate ainetega. Hageja kutsehaiguse iseloomu arvestades ei saa välistada, et hageja oli või oleks muust asjaolust põhjustatud töövõime kaotust arvestamata olnud võimeline töötama ka täistööajaga sellisel töökohal, kus ei ole kokkupuudet hingamisteid ärritavate ainetega ning ei ole vajadust kanda kaitsemaski. Hageja on väitnud tööle kandideerimist aastatel 2019–2021 ehk alates ajast, mil ta teenis Y OÜ-st palgatulu. Hageja võeti 22.11.2017 töötuna arvele (III kd, tl 163) ning väidetavalt otsis hageja Eesti Töötukassa abil uut tööd, kuid tööle kandideerimise kohta vahemikus 18.11.2017–31.12.2018 ei ole hageja esitanud täpsemaid selgitusi ega tõendeid.
14.Hageja viitas 4.2.2022 menetlusdokumendis, et pöördus laotöötaja, kauba vastuvõtja, -väljastaja, -käitleja või komplekteerija ametikohal töö saamiseks üheksal korral kokku kaheksa erineva tööandja poole. Hageja ei ole tõendanud, et ta on omandanud konkreetse eriala toiduainetööstuses protsessioperaatori või muul sarnasel ametikohal töötamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et erinevatele ametikohtadele kandideerimisest, kusjuures tegemist ei olnud ainult toiduainetööstuses tegutsevate ettevõtetega (nt Tamro, Smarten Logistics, Magnum), saab järeldada, et puuduvad ka muud asjaolud, mille tõttu võiks eeldada hageja erilist huvi töötada komplekteerija või laotöölisena just toiduainetööstuses või üldse ametikohal, kus on kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega.
15.Hageja väitis 4.2.2022 menetlusdokumendis, et kuna suhtlus potentsiaalsete tööandjatega toimus peamiselt telefoni teel või füüsilistel kohtumistel, saab hageja tööle kandideerimist puudutavaid asjaolusid tõendada vande all ütlusi andes. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 2681 alusel võib kohus poole omal algatusel üle kuulata, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus saab menetlusosalise vande all üle kuulata vaid juba väidetud asjaolu kohta. Maakohus ei heitnud hagejale ette seda, et ta pole tõendanud väiteid tööle kandideerimise kohta, vaid seda, et hageja pole selgitanud, mis põhjusel ta nimetatud ametikohtadel tööle ei asunud, s.o selle asjaolu kohta pole esitatud väidet, mille tõepärasuses seisukoha kujundamiseks oleks maakohus saanud hageja üle kuulata. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja selgitanud, mis põhjusel ta nendele ametikohtadele, millele ta kandideeris, tööle ei asunud.
2-20-16895
16.Kostja on välja toonud, et hageja ettevõtte Y OÜ müügitulu kasvas aastal 2018 võrreldes eelneva aastaga enam kui kahekordseks ja puhaskasum suurenes 9267 euro võrra, 13 548 eurolt 22 815 eurole. Kuivõrd Y OÜ-l ei olnud sel ajal registreeritud töötajaid, on müügitulu ja kasumi suurenemine eelduslikult hageja kui Y OÜ ainsa juhatuse liikme ja osaniku tegevuse tulemus. Hageja ei ole väitnud, et töö tegi(d) muu(d) isik(ud). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest omakorda teha järelduse, et hageja oli võimeline vahemikus 18.11.2017–31.12.2018 töötama ning uue töökoha mitteotsimine sellel ajal oli tema vaba valik, kuna hageja tegeles Y OÜ igapäevase majandustegevusega. Y OÜ põhitegevusala on rauakaupade ja tööriistade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Selle tegevusala puhul ei ole põhjust eeldada kokkupuudet hingamisteid ärritavate ainetega ning vajadust kanda kaitsemaski. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et hageja ei teeninud 18.11.2017–31.12.2018 palgatulu just kutsehaigusest tingitud vähenenud töövõime tõttu. Maakohus ei ole lugenud Y OÜ kasumit hageja sissetulekuks, vaid on välja toonud ettevõtte 2018. aastal teenitud tulu, millest maakohus on põhjendatult järeldanud, et hageja töötas sel ajal Y OÜ huvides, ehkki talle töötasu ega juhatuse liikme tasu enne 2019. aastat ei makstud.
17.Hagejal varalise kahju tekkimise hindamisel ei ole oluline see, kas Y OÜ oleks saanud nimetatud perioodil teha hagejale töötasu või dividendi väljamakseid ning mis põhjusel neid ei tehtud. Seega pole tähtsust sellel, milleks kasutati Y OÜ kasumit, sh kas see investeeriti laojäägi suurendamisse. Väljamaksete tegemist ei saa iseenesest pidada toiminguks, millega oleks saanud hagejal kahju tekkimist vähendada (VÕS § 139 lg 2). Kuivõrd jaotamata kasumit saab kasutada ettevõtte majandustegevuses, suurendades seeläbi kasumit, mida on võimalik hiljem dividendina välja maksta, ei saa teatud perioodil väljamaksete tegemata jätmisest järeldada kokkuvõttes hageja varalise seisu halvenemist.
18.Eeltoodut arvestades ei saa ka perioodil 1.1.2019–21.11.2020 jaatada hagejal varalise kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks maakohtu arutluskäiku, mis puudutab hageja igakuise tulu suurust 2019. aastal (maakohtu otsuse p 79) ning jätab need põhjendused maakohtu otsusest välja. Hagejal varalise kahju tekkimise seisukohast ei ole määrav see, kui palju hageja Y OÜ kaudu endale töötasu maksis või kui suurt töötasu oleks äriühing hagejale saanud ettevõtte majandusnäitajaid arvestades maksta. Asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et hageja sissetulek oli hageja endise töövaldkonna indekseeritud keskmisest töötasust madalam just kutsehaiguse tõttu, arvestades ka seda, et pooles ulatuses oli hageja töövõime vähenemise põhjuseks muu asjaolu. (IV) Mittevaralise kahju hüvitis
19.Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma (vt ka nt Riigikohtu 15.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19). Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu 1.2.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kooskõlas VÕS § 127 lg 6 esimeses lauses, VÕS § 134 lg-s 5 ja TsMS § 233 lg-s 1 sätestatuga kohus, arvestades kõiki asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks tuua kaasa ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu 15.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19; 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust“ (Riigikohtu 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 13; 9.4.2008 otsus
2-20-16895 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14). Hagejal on kohtupraktika järgi õigus vaidlustada maakohtu otsus hüvitise ebaõiglasele suurusele tuginedes juhul, kui kohus on hüvitise määramisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh näiteks juhul, kui kohus on selgelt rikkunud diskretsiooni piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise (Riigikohtu 26.6.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22).
20.Hagejal on kutsehaigusena diagnoositud segatüüpi astma, mille ohuteguriks on kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega. Hageja raviloo väljavõttest kuupäevaga 5.12.2016 nähtub, et hageja kaebas õhupuudust ja pigistustunnet rinnus; diagnoosiks on märgitud täpsustamata astma (II kd, tl 46). 18.4.2017 perearsti sissekande järgi tekkis hagejal sageli just tööl viibides õhupuudus ja hingamisraskused ning tolmuses keskkonnas ka köha; hagejale kirjutati välja astmaravimid (II kd, tl 46 pöördel). 13.1.2017 epikriisist nähtuvalt vähenesid hagejal astmast tingitud vaevused pärast seda, kui ta suunati tööle lattu; töötervishoiuarsti visiidi ajal hagejal kaebusi ei olnud (II kd, tl 44). 2017. a juunis kinnitas hageja neuroloogile, et ta tunneb ennast hästi ja ravimeid ei tarvita; hageja ei olnud ravimeid ka välja ostnud (II kd, tl 49 pöördel). Samas 26.7.2017 perearsti sissekande järgi olid hageja astmast tingitud kaebused püsivad, mitte enam hooti esinevad; hagejale määrati astmaravimid (II kd, tl 47). 2017. a augustis koostatud ambulatoorselt epikriisilt nähtub, et hagejal esines 1–2 korda nädalas õhupuudust, kuid raviga see probleem leevenes; hagejale kirjutati välja astmaravimid (II kd, tl 45). 19.10.2017 perearsti sissekandest nähtub, et astma oli ägenenud ning hageja kaebas hingamisraskuste üle; 24.10.2017 sissekande järgi oli tervis paranenud (II kd, tl 47 pöördel). 21.08.2018 perearsti sissekande järgi seostas hageja astma tekkimist töötamisega ning soovis selle kutsehaigusena fikseerida; hageja tarvitas sel ajal regulaarselt ravimeid (II kd, tl 48).
21.Viidatud ambulatoorsete epikriiside ja digiloo väljavõtete tõendite põhjal saab järeldada, et hageja peamisteks astmast tingitud kaebusteks olid õhupuudus ja hingamisraskused, tolmuses keskkonnas viibimisel ka köha. Hageja astmahood olid hooti intensiivsemad, siis jällegi leevenesid, mistõttu ei pidanud hageja alati vajalikuks ravimeid võtta. Seega ei nähtu, et tegemist oleks olnud kestvaid vaevusi ja füüsilist valu põhjustava haigusseisundiga, mis oleks oluliselt mõjutanud hageja igapäevaelu ja võimet töötada keskkonnas, kus ei esine kokkupuuteid hingamisteid ärritavate ainetega. Ravimite abil hageja seisund paranes. Asja materjalidest ei nähtu, et astmast tingitud kaebusi oleks hagejal esinenud ka pärast töövõimetusperioodi lõppemist. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja seisund ei olnud raske ega kestev. Hageja väited tervisekahjustuse tagajärgedest on jäänud üldsõnaliseks. Hageja ei saa jätta kahju suurust puudutavaid põhjendusi esitamata pelgalt viitega, et nende asjaolude kohta saab hageja anda vande all ütlusi. Hageja oleks saanud seostada tervisekahju puudutavad väited asjas kogutud tõenditega (sh raviloo väljavõtted ja epikriisid) ning esitada juurde tõendeid asjaolude kohta, mida olemasolevad tõendid ei kajasta.
22.Maakohus on hüvitise määramisel arvestanud muu hulgas sellega, et kostja rikkus küll kohustust tagada hagejale kogu töötamise aja vältel piisavad isikukaitsevahendid ja toimiv ventilatsioon töökohal, kuid samas ei ole hageja esile toonud, et ta juhtis kostja juures töötades nendele puudustele tähelepanu. Samuti rikkus hageja kohustust kanda kaitsemaski, mis võis kaasa aidata tervisekahjustuse tekkimisele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka seda, et kostja suunas hageja pärast terviseprobleemide ilmnemist tööle lattu kauba vastuvõtmisele-väljastamisele, kus oli vähem otsest kokkupuudet hingamisteid ärritavate ainetega. Samuti saatis kostja hageja pärast hagejal astma esialgset diagnoosimist nõutavast lühema ajavahemiku jooksul töötervishoiuarsti vastuvõtule: kui 4.12.2015 määras arst järgmise tervisekontrolli ajaks 2017. a detsembri (II kd, tl 91), siis järgmine visiit toimus kostjal juba 13.1.2017 (II kd, tl 90 pöördel) ning seejärel toimusid visiidid 16.6.2017 (II kd, tl 90) ja 9.11.2017 (II kd, tl 92).
2-20-16895
23.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkunud menetlusõiguse norme ning maakohtu määratud hüvitis ei ole praeguse juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt sümboolse suurusega. (V) Viivisenõue
24.Hageja nõudis hagiavalduses ka sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist saamata jäänud tulu hüvitiselt. Maakohus on jätnud viivise nõude rahuldamata (otsuse p 90), kuid ei ole seda resolutsioonis märkinud. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuet, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni. (VI) Menetluskulude jaotus maakohtus
25.Maakohus jättis hageja menetluskulud 1/3 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda, arvestades hagi rahuldamise ja hagist loobumise ulatust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagist loobumise korral jäävad kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4).
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel eksinud kaalutlusreeglite vastu. Hagiavalduse järgi olid hageja põhinõueteks saamata jäänud tulu hüvitis perioodi 17.11.2017–31.10.2020 eest, igakuine indekseeritav hüvitis alates 1.11.2020 ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas. 4.2.2020 avalduse järgi oli hageja varalise kahju põhinõudeks saamata jäänud tulu hüvitis perioodi 17.11.2017–22.11.2020 eest, ülejäänud osas loobus hageja saamata jäänud tulu hüvitise nõudest. Maakohus jättis hagi varalise kahju hüvitist puudutavas osas rahuldamata ning mõistis hageja kasuks kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise. Saamata jäänud tulu hüvitise nõude puhul võib eristada kahte osa ning seega saab lugeda, et kokku esitas hageja kolm nõuet, millest üks rahuldati, teisest hageja loobus ja kolmas jäi rahuldamata. Seda arvestades on maakohtu määratud menetluskulude jaotus põhjendatud. (VII) Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus
27.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
28.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.