Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-899
Kohtuasi
Bassano OÜ avaldus servituudi nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Bassano OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Bassano OÜ (registrikood 12015946), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski
seadmiseks
ja
Puudutatud isik: L-Haldus OÜ (registrikood 10523064), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.11.2021 määrus ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bassano OÜ (avaldaja) esitas 17.01.2020 Harju Maakohtule avalduse, paludes seada Tuha 3b, Tallinn kinnistu igakordse omaniku kasuks Tuha 3 (tasu eest 13,65 eurot aastas), Tuha 3d (tasu eest 58,58 eurot aastas) kinnistutele tähtajatu veetrassi servituudi ja Tuha 3f (tasu eest 16,72 eurot aastas), Tuha 3c (tasu eest 70,16 eurot aastas), Tuha 3a (tasu eest 3,07 eurot aastas) kinnistutele tähtajatu kanalisatsioonitrassi servituudi. Avaldaja palus ka tuvastada puudutatud
2-20-899 isiku kohustuse anda nõusolek kanda Tuha 3b kasuks kinnistusraamatusse vastavad vee- ja kanalisatsioonitrasside servituudid.
1.1.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Tallinnas, Tuha tn 3b asuv kinnisasi (registriosa nr 1772101). Avaldaja kinnistu veevarustus toimus veetorustiku kaudu, mis jookseb läbi Tuha tn 3d ja Tuha tn 3 kinnistute (kinnistutel asuvate hoonete). Ühisveevärgist avaldaja kinnistule suunduv veetoru läbib esmalt Tuha tn 3 kinnistut, mis kuulub puudutatud isikule. Tuha tn 3 kinnistult suundub veetoru edasi Tuha tn 3d kinnistule, mis kuulub samuti puudutatud isikule ja sealt edasi avaldaja kinnistule. Avaldaja kinnistu kanalisatsioonitorustik jookseb läbi Tuha tn 3a, Tuha tn 3c ja Tuha tn 3f kinnistute. Ühiskanalisatsioonist avaldaja kinnistule suunduv kanalisatsioonitoru läbib esmalt Tuha tn 3f kinnistut, mis kuulub puudutatud isikule. Tuha tn 3f kinnistult suundub kanalisatsioonitoru edasi Tuha tn 3c kinnistule, mis kuulub samuti puudutatud isikule. Tuha tn 3c kinnistult suundub üks kanalisatsioonitoru haru otse avaldaja kinnistule ja teine haru läbib enne Tuha tn 3a kinnistu nurka, mis kuulub puudutatud isikule.
1.2.Avaldaja ja puudutatud isiku vahel oli kehtiv kommunaalteenuste leping, mida pooled täitsid kuni 31.12.2014. 01.10.2001 sõlmisid AS LASREF ja Osaühing Sonatiin kommunaalteenuste osutamise lepingu nr. 3/K, mille alusel osutati Osaühingule Sonatiin kommunaalteenuseid aadressil Tuha tn 3b, Tallinn. Teenust osutas AS LASREF kui tehnovõrkude omanik. Lepingu kohaselt oli leping sõlmitud kuni 31.12.2002, kuid faktiliselt juhindusid pooled sellest lepingust kuni 31.12.2014. 2003. a müüs AS LASREF oma kinnistud maha ja kinnistute ning sealhulgas ka tehnovõrkude omanikuks sai puudutatud isik (varasema ärinimega Osaühing LASREF HALDUS). Osaühingule Sonatiin kuuluv kinnistu Tuha tn 3b, Tallinn vahetas aga omaniku 2012. a, kui selle omanikuks sai avaldaja. Kuni 31.12.2014 lähtusid pooled kokkuleppest, mille aluseks võib võtta 2001. a sõlmitud lepingu kinnistute vanade omanike vahel, mille kohaselt avaldaja esitas puudutatud isikule kommunaalteenuste kasutamise arvnäitajaid ning puudutatud isik esitas kommunaalteenuste eest arve, mille avaldaja tasus.
1.3.Alates 01.01.2015 ei ole puudutatud isik vaatamata näitude edastamisele avaldajale arveid edastanud. Avaldaja on proovinud kommunaalteenuste eest tasuda iseseisvalt ilma arveta, et vältida võimaliku kommunaalteenuste osutamise katkestamist. Lepingu alusel toimus avaldaja kinnistu veevarustus lähtudes fikseeritud tasust Tuha tn 3 asuva WC kasutamise eest ja tasust vastavalt kehtivatele AS TALLINNA VESI tariifidele veearvestite näitude alusel. Avaldaja soovis lepingut uuendada ning saatis puudutatud isikule omapoolse nägemuse uuendatud lepingust koos palvega see sõlmida. Puudutatud isik avaldajale ei vastanud. Avaldaja kinnistul asuva tootmishoone sihipäraseks kasutamiseks on veevarustuse (ja äravoolu) olemasolu äärmiselt oluline. Avaldaja hinnangul on kõige mõistlikum jätkata olemasoleva torustiku sihipärast kasutamist ja sellest tulenevalt seada reaalservituut just lähtuvalt olemasolevast torustikust. Võttes arvesse, et taotletava servituudi alusel ei rajata uut torustikku, siis vajab avaldaja vaid talumisservituudi ning õigust torustikku hooldada ja remontida. Kokkuleppele mittejõudmise tõttu ei ole avaldajal muud võimalust, kui taotleda puudutatud isikute kinnistule servituudi seadmist ja puudutatud isiku kohustamist nõusoleku andmiseks servituudimärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
2.Avaldaja ei soovi saada läbi servituudi seadmise vee- või kanalisatsioonitrassi omanikuks, vaid soovib saada õigust selle kasutamiseks. Seda enam, et suurt osa trassidest kasutavad lisaks avaldaja kinnistule ka puudutatud isiku kinnistud. AS-i TALLINNA VESI, kelle ühisveevärgist tuleb kõigi kõnealuste kinnistute veevarustus, selgituse kohaselt on võimalik paigaldada eraldi arvesti, mis mõõdab avaldaja kinnistu veetarbimist. Vee- ja kanalisatsiooni olemasolu hoones on tänapäeval pigem tavaline ja eriti linnas seda eeldatakse. Avaldaja kinnistul puudub ligipääs ühisveevärgile ilma puudutatud isiku kinnistut läbimata. Puudutatud isiku viidatud
2-20-899 detailplaneeringut ei ole kehtestatud ja ka kehtestatud detailplaneering ei kohustaks alale jäävaid kinnistuomanikke hooneid lammutama. Avalduses on selgesõnaliselt põhjendatud, miks ja millises ulatuses peaks vee- ja kanalisatsioonitrasside remondi, hoolduse ja renoveerimise kulud olema jaotatud. Kui trass teenindab kokku viiel erineval kinnistul olevaid hooneid, siis on õiglane, et renoveerimise vajaduse korral panustab iga sellise kinnistu omanik 20%. Reaalservituudi seadmist ei saa samastada vastava maa üürimisega, mis oleks asjaolusid arvestades ilmselgelt ebamõistlik, kuna torustik on maa sees ja ei takista puudutatud isiku poolt maapealset osa kasutama.
3.Kuivõrd avaldaja kinnistu on piiratud kolmandate isikute eraomandis olevate kinnistutega, siis ei ole reaalselt võimalik liita vastav kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma teisi kinnistuid kasutamata. Mõistlikum oleks seada servituut juba olemasolevale ja toimivale torustikule. Ka puudutatud isikule oleks kõnealune lahendus kõige vähem koormavam, kuivõrd temale kuuluvatel kinnistutel ei tuleks teostada ehitustöid. Lisaks muutub puudutatud isiku jaoks juba olemasoleva torustiku haldamine soodsamaks, kuna osaliselt jääksid kulud avaldaja kanda. Mõistlik ei ole määrata juba olemasoleva ja mitme erineva kinnistu poolt igapäevaselt ekspluateeritava torustiku servituudiala talumistasu nii, et see vastaks sama ala üürile andmisega. Puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi negatiivset asjaolu, mida servituudi seadmine talle kaasa tooks. Puudutatud isiku seisukohad
4.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Avaldaja ei väida, et olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk, mille talumiseks ta servituuti seab, oleks rajatud enne maa esmakinnistamist. Arvestades, et avalduses viitab avaldaja asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg-le 1, tuleb avaldajat mõista selliselt, et ta soovib servituuti pärast maa esmakinnistamist rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgule. Kui avaldaja peab kommunikatsioonide omanikuks puudutatud isikut ehk soovib olla kommunikatsiooni kasutaja või kaaskasutaja, siis ei ole puudutatud isikul kohustust, võimalust ega soovi osutada ega vahendada avaldajale ühisveevärgiteenuseid. Nende teenuste osutamine on avaldaja poolt viidatud torustikke kasutades ka keskkonnaohtlik. Avaldaja ei ole toonud välja ega tõendanud, et tema hoone vajab vee- ja kanalisatsiooniteenustega varustamist. Tegemist ei ole eluruumiga, kus pesemisvõimalus on kohustuslik. Kui avaldajal on objektiivne vajadus vee- ja kanalisatsiooniteenusteks, siis tuleb tal pöörduda selleks antud piirkonna vee-ettevõtjale poole, kelleks on AS TALLINNA VESI. Seega võib avaldajal olla põhimõtteliselt õigus taotleda servituudi seadmist, kuid mitte vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamist, liitumispunktini. Avaldaja ei ole liitumispunkti nimetanud, mistõttu puudub alus arvata, et liitumispunktini veeja kanalisatsiooni rajamiseks on tal tarvilik servituut läbi puudutatud isiku kinnistuid. Avalduse rahuldamiseks puudub alus ka seetõttu, et Sikupilli kvartali struktuuriplaani kohaselt on ette nähtud avaldaja hoone lammutamine. Seetõttu puudub vajadus hoonet parendada, kuivõrd avaldaja peab hoopis tegema ettevalmistused selle lammutamiseks.
4.2.Kui kohus peaks avalduse rahuldama, tuleb vee- ja kanalisatsioonitrasside kõik remondi, hoolduse ja renoveerimisega seotud kulud jätta täielikult avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole nõus kandma kulusid, kuivõrd need on ülemäärased ning ei ole puudutatud isiku huvides. Kinnistu omandamisel teadis avaldaja või vähemalt pidi teadma, et sellel puudub juurdepääs üldkasutatavasse vee- ja -kanalisatsioonivõrku. Nimetatud asjaolu tingib avalduse rahuldamata jätmise, avalduse rahuldamisel aga tasu suuruse määramise vastavalt turutingimustele. Kui avaldaja soovib siiski servituudi seadmist, siis tuleb panna talle ümberkruntimise läbiviimisel kohustus tema poolt rajatav võrk omal kulul ära vedada. Maatüki praegune üürihind Lasnamäe
2-20-899 on 0,1-1,11 eurot/m2 kuus. Seega on keskmine tasu 0,56 eurot/m2 kuus (lisandub käibemaks) ja puudutatud isiku hinnangul tuleb see määrata talumistasuks servituudi ala iga ruutmeetri eest.
4.3.Puudutatud isikul ei saa olla kohustust vahendada avaldajale ühisveevärgiteenuseid. Sellist nõuet ei saa lahendada hagita menetluses ning sõltumata menetlusliigist tuleb vastav nõua jätta rahuldamata materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Kui kohus siiski kohustab puudutatud isikut vahendama avaldajale ühisveevärgiteenust, siis avaldaja soovitud tingimuste saavutamiseks peab puudutatud isik selgelt amortiseerunud torud asendama. Kuivõrd neid torusid vajab avaldaja, peab avaldaja ette tasuma kogu sellega seotud kulu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 08.11.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: − avaldajale kuulub Tallinnas, Tuha 3b asuv kinnisasi sihtotstarbega tootmismaa (kd I, tl 12-13); − puudutatud isikule kuuluvad Tallinnas, Tuha 3, Tuha 3d, Tuha 3a, Tuha 3c ja Tuha 3f kinnisasjad (kd I, tl 16-18, pöördel; 19, pöördel; 21-22; 23-24; 25-26, pöördel); − avaldaja kinnistu veevarustus toimub veetorustiku kaudu, mis jookseb läbi Tuha 3d ja Tuha 3 kinnistute; − avaldaja kinnistu kanalisatsioonitorustik jookseb läbi Tuha 3a, Tuha 3c ja Tuha 3f kinnistute.
5.2.AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud reaalservituudi nõudeõiguse realiseerimiseks peavad olema täidetud AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud tingimused. Eeltoodust tulenevalt peab reaalservituudi seadmise nõude lahendamiseks tegema kindlaks, kas vee- ja kanalisatsioonitorustikku on vaja avaldaja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majapidamiseks ja torustiku ehitamine ei ole võimalik teist kinnisasja kasutamata või ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Lisaks tuleb kaaluda avaldaja ja puudutatud isiku huve. Juhul, kui puudutatud isiku kinnistu tuleb koormata reaalservituudiga, tuleb AÕS § 158 lg 3 kohaselt kindlaks määrata ka tasu reaalservituudi seadmise eest.
5.3.Avaldaja nõuab reaalservituudi seadmist eksisteerivale torustikule. Seega jääb puudutatud isiku viide enne maa esmakinnistamist rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgustikule arusaamatuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldusele lisatud neli rendilepingut (12.10.2016 rendileping nr 34, 01.01.2018 rendileping nr 36, 02.09.2019 rendileping nr 37 ning 12.01.2015 rendileping nr 029; kd I, tl 39, 40-43, 44-47, 48-51, 52-55), milles kõigis on ette nähtud vee- ja kanalisatsiooni kasutamine. Vee- ja kanalisatsiooni olemasolu hoones on tänapäeval pigem tavaline ja eriti linnas seda eeldatakse. Pooleliolev menetlus, milles taotletakse detailplaneeringu muutmist, ei tähenda, et avaldaja peab oma kinnistul oleva hoone lammutama. Vastavat detailplaneeringut ei ole kehtestatud ja teiseks ei kohustaks selleks detailplaneeringu alale jäävate kinnistute omanikke ka kehtestatud detailplaneering.
5.4.Kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Selleks, et Tuha tn 3b,
2-20-899 Tallinn kinnistu saaks liitumisvõimaluse (liitumispunkti asukoht peab olema avalikult kasutaval maal ja kui kinnistul puudub puutumus avalikult kasutatava maaga, kus on ühisveevärk ja kanalisatsioon), on vajalik kinnistu torustiku läbimine üle kolmandate isikute kinnistute, milleks annaks õigusliku aluse servituut.
5.5.Arvestades AS-i TALLINNA VESI ja menetlusosaliste poolt avaldatud seisukohtasid ning esile toodud asjaolusid, asus maakohus seisukohale, et avaldajal tuleb Tuha 3b kinnisasja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise eesmärgi saavutamiseks esmalt taotleda veeettevõtjalt tehnilised tingimused. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole avaldaja vastava taotlusega vee-ettevõtja poole pöördunud. AS TALLINNA VESI ei näe võimalust jagatud kinnistutega, kelle kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei ole otseühenduses ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, teenuslepingu sõlmimiseks, kui kasutatakse teenuse saamiseks varasemalt väljaehitatud kinnistusisest torustikku, kuna jagamise tulemusel puuduvad jagamisel tekkivatel uutel kinnistutel liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
5.6.Puudutatud isiku tellitud uuringu (kd I, tl 70-72; 73; 74, pöördel; 75; 155-166 ja 08.07.2021 esitatud videod) tulemusena selgus, et kanalisatsioonitoru on kaotanud ehitusliku tugevuse, auklik, pinnas paistab aukudest, juured on igalt poolt sisse kasvanud ja kanalisatsioonivesi ilmub pinnasesse. Kanalisatsioonitoru vajab kapitaalremonti või asendamist. Sellises seisundis torustike ekspluateerimine või ekspluateerimise lubamine tooks puudutatud isikule tsiviilõigusliku- ja väärteovastutuse keskkonna ja kanalisatsioonivee reostamise eest. Kui puudutatud isik lubaks avaldajal sellises seisukorras kanalisatsioonitoru kasutada, rikuks ta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 10, 11 ja 16 sätestatud keskkonnaohtu vähendamise kohustusi. Puudutatud isikult ei saa nõuda keskkonnaalase õigusrikkumise toimepanemist ega omal kulul torustike asendamist, sest puudutatud isik ise neid ei vaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole olemasoleva torustiku kasutusse võtmine võimalik. Avaldaja ei ole tõendanud vastupidist.
5.7.Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et avaldaja avalduses esitatud nõue servituudi seadmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsinud kohus reaalservituudi tasu suurust. Kuna avaldus jäi rahuldamata, jäid kõik menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Maakohtu hinnangul oleks avaldaja pidanud esmalt taotlema vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused ning alles seejärel pöörduma servituudi seadmise nõudega kohtusse. Selline seisukoht oli üllatuslik, kuna avaldaja on menetluses selgitanud, et käesoleval juhul ei ole selleks vajadust: torustik on juba olemas – projekteeritud ja ehitusloa alusel valmis ehitatud. − Lisaks esitas avaldaja kohtule AS TALLINNA VESI väljastatud tehnilised tingimused, mille kohaselt tuli avaldajale kuuluval Tuha tn 3b kinnistul asuv hoone varustada veega Tuha tn 3 kinnistusisesest võrgust, peaveemõõtja tagant ja kanaliseerida kinnistusisesesse kanalisatsiooni. Tehnilistes tingimustes selgitati, et kuna AS TALLINNA VESI kliendiks on kinnistu Tuha tn 3 (Tuha tn 3a, 3c ja 3b on allkliendid), siis sõlmitakse Tuha tn 3b kinnistu omanikuga liitumisleping Tuha tn 3 kinnistu omaniku volitusel. Seega on Tuha tn 3b omanikuga võimalik liitumisleping sõlmida, kui Tuha
2-20-899 tn 3 omanik sellega nõustub, mida kinnitas AS TALLINNA VESI ka menetluses antud selgitustes. − Kahtlusi ei saa olla selles, et Tuha tn 3b kinnistu on juba olemasolevate torude kaudu ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, millised on rajatud lähtudes vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele, kuid puudutatud isiku omavolilise tegevuse tõttu lõppes poolte vahel seni toiminud korraldus veega varustamisel. Maakohus heitis avaldajale ette tehniliste tingimuste puudumist, jättes ilma igasuguse põhjenduseta avaldaja poolt esitatud tehnilised tingimused arvestamata. − Hagita menetluses on kohtul kõrgendatud uurimiskohustus ja seetõttu oleks kohus pidanud avaldaja tähelepanu juhtima sellele, et taotletavat eesmärki oleks võimalik saavutada servituudi tingimusi ringi sõnastades. Vee-ettevõtja võib teenuse osutamisest keelduda ainult juhul, kui selleks on seaduslik alus. − Servituudi seadmise seisukohalt on asjakohatu maakohtu märkus selle kohta, et torustik võib olla amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Kui servituudi seadmise järgselt nõuab vee-ettevõtja enne teenuslepingu sõlmimist torustiku osalist parandamist, siis on avaldaja valmis seda teha laskma. Eelnevat on avaldaja ka korduvalt kinnitanud.
7.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks.
7.1.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. Kaebus on nõude materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu alusetu. Kuna torustik kuulub puudutatud isikule, ei saa avaldaja nõue põhineda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-l 152. Ka AÕS § 158 ja § 1581 näevad ette võõra tehnovõrgu talumise kohustuse, kuid ei näe ette kohustust oma tehnovõrkude kasutada võimaldamist. Vaidlusalune torustik ei ole ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning puudutatud isik ei ole vee-ettevõtja ega soovi vee-ettevõtjaks saada, seega ei saa avaldaja nõue põhineda ka ÜVVKS § 5 lg-l 1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kanalisatsioonitorustik on täielikult amortiseerunud ja selle kasutamine on keskkonnaohtlik. Avaldaja soovib, et torustike parandamise ja ekspluateerimisega seotud kulud kannaks puudutatud isik, kes nende ekspluateerimisest aga huvitatud ei ole.
8.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Avaldaja soovib puudutatud isiku kinnisasjale avaldaja kasuks vee- ja kanalisatsioonitrassi servituudi seadmist. Vee- ja kanalisatsioonitorud läbivad puudutatud isiku kinnisasju ja selle kaudu varustati varasemalt puudutatud isiku õiguseelnejaga sõlmitud lepingu alusel vee- ja kanalisatsiooniteenusega avaldaja kinnisasjal asuvat tootmishoonet. Avaldaja väitel ei ole tal muid võimalusi oma kinnisasja vee ja kanalisatsiooniga varustamiseks, kui ainult kasutades puudutatud isiku kinnisasju. Maakohus jättis avaldaja nõude rahuldamata põhjendustel, et avaldaja ei ole taotlenud vee-ettevõtjalt (AS TALLINNA VESI) liitumiseks tehnilisi tingimusi, servituudist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ei piisa ning lisaks leidis maakohus, et olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kasutusse võtmine ei ole võimalik selle amortiseerumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult jätnud avalduse
2-20-899 rahuldamata, jättes menetlusosalistele selgitamata ja menetlusosalistega arutamata, mida avaldaja tegelikult soovib ja millisel viisil oleks seda võimalik saavutada. Seejuures lähtus maakohus ebaõigesti sellest, et avaldaja nõude lahendamisel on asjakohaseks sätteks AÕS §
10.1.Tegemist on vee- ja kanalisatsioonitrassidega, mis on ehitatud avaldusele lisatud joonistelt nähtuvalt 1963. a (I kd tl 15 ja tl 20). Tehnovõrgu talumise kohustus võiks seega kõne alla tulla asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 152. AÕS § 158 ega AÕS § 1581 antud juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole ehitatava, vaid olemasoleva tehnovõrguga. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 158 ja 1581 sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152. Nii AÕS § 158 kui ka § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt Riigikohtu 11.10.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-15-17137, p-d 15 ja 20). Avaldaja ei vaidle vastu sellele, et osas, milles vee- ja kanalisatsioonitrassid läbivad puudutatud isiku kinnisasju, on tegemist puudutatud isikule kuuluvate trassidega. Seega soovib avaldaja puudutatud isikule talumiskohustuse panemist asja suhtes, mis kuulub puudutatud isikule. See aga ei ole kolleegiumi arvates AÕSRS § 152 ega ka AÕS § 158 mõtteks, kuna nende sätete kohaselt saaks kohustada taluda valitseva kinnisasja omanikule kuuluvat tehnovõrku, mis paikneb (AÕSRS § 152) või on ehitatav (AÕS § 158) võõrale kinnisasjale. Enne 1999. a 1.aprilli võõral kinnisasjal paikneva tehnovõrgu talumiskohustus tekiks seega seaduse alusel üksnes juhul, kui tehnovõrk kuuluks avaldajale ja paikneks puudutatud isikule kuuluval kinnisasjal. Kuna puudutatud isiku kinnisasjal asuv tehnovõrk avaldajale ei kuulu, ei saa ringkonnakohtu hinnangul talumiskohustust tekkida ka AÕSRS § 152 lg 1 alusel.
10.2.AÕSRS § 152 lg 2 näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub AÕS §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Aga ka see säte eristab kinnisasja (millel tehnovõrk asub) omanikku tehnovõrgu omanikust. Ehk, et isegi kui antud tehnovõrku käsitleda avalikes huvides kasutatava tehnovõrguna ja puudutatud isikut võrguettevõtjana, ei teki selle sätte alusel puudutatud isikul talumiskohustust, kuna iseendale kuuluva võrguga ei saa endale talumiskohustust tekitada. Seega ei saaks avaldaja nõuet servituudi seadmiseks puudutatud isikule kuuluval kinnisasjal puudutatud isikule kuuluvas tehnovõrgu osas ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhiline mure aga selles, et puudutatud isik võimaldaks talle läbi puudutatud isiku kinnisasjade olemasolevate torustike kaudu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust. Sellist nõuet ei ole avaldaja aga käesoleva tsiviilasja menetluses esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud avaldajale selgitama, et sellise eesmärgi saavutamiseks tuleks avaldajal oma nõuet muuta ning vajalikud asjaolud esile tuua. Ringkonnakohtu hinnangul võivad avaldajal olla järgmised alternatiivsed võimalused oma eesmärgi saavutamiseks.
11.1.Seadusest ei tulene isikule üldist õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu või et ta teeks seda mingitel kindlatel tingimustel. Siiski ei ole lepinguvabaduse põhimõte absoluutne. Nimelt sätestab põhiseaduse § 32 lg 2 teine lause, et omandi kitsendused sätestab seadus ning kolmas lause, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Tunnustades absoluutset lepinguvabadust nii sõlmimise kui ka tingimuste osas, võiksid paljud teenused jääda inimestele kättesaamatuks. Valdkondades, nagu side, ühistransport, haridus või pangandus, aga ka elektri,
2-20-899 soojuse ja veega varustamine, mis on inimestele esmavajalikud, tuleb avalikult teenust pakkuvate ettevõtjate lepinguvabadust avalikes huvides paratamatult piirata nii sõlmimise kui ka tingimuste vabaduse osas (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p 30). Avaldaja saaks ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esitada puudutatud isiku vastu nõude, et kohus kohustaks puudutatud isikut sõlmima avaldajaga ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu ÜVVKS alusel, juhul kui puudutatud isiku omandis olev tehnovõrk vastab ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni (ÜVK) määratlusele ja puudutatud isiku näol on tegemist vee-ettevõtjaga. ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärk ja kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. ÜVVKS § 2 lg 3 kohaselt võib ühisveevärk ja -kanalisatsioon olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Seega saab puudutatud isiku kohustus osutada vee- ja kanalisatsiooniteenust tekkida üksnes lepingu alusel, mille sõlmimise kohustus tuleneb ÜVVKS-st, juhul kui puudutatud isiku näol on tegemist veeettevõtjaga. Riigikohus on selgitanud, et alates 1. novembrist 2010 kehtiva ÜVVKS § 7 lg 5 kohaselt, kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-is sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab selle paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS-is vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Sellest sättest tulenevalt peab seega olema täidetud kaks tingimust, et isiku suhtes kohalduks ÜVVKS-is vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused: 1) isiku tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule; 2) isiku omandis või valduses on veevärk või kanalisatsioon, mis vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ÜVK määratlusele. ÜVK omanik või valdaja peab ÜVVKS § 5 lg 1 järgi lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub liitumine ÜVK-ga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel (vt Riigikohtu 17.12.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 20).
11.2.Riigikohus on selgitanud, et lepingu sõlmimise sund ei piirdu aga üksnes seaduses otse sätestatud juhtudega, vaid võib tulla kõne alla ka muul juhul. Nimelt võib isikuga lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Selline lepingu sõlmimisest keeldumine (või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel) võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138, võlaõigusseaduse (VÕS) § 6). See võib olla hinnatav ka VÕS § 1043 järgi isikule õigusvastaselt kahju tekitamisena, eelkõige kui lepingu sõlmimisest keeldumine on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Alternatiivselt võimaldab lepingu sõlmimist hageda VÕS § 1055 lg 1, mille järgi võib kannatanu mh nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p 31). Siiski kehtib ka eeltoodu olukorras, kus tegemist on ÜVK-ga ÜVVKS § 2 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 32-1-164-09, p 33). Samuti võib ÜVK omaniku või valdaja näol olla tegemist nn loomuliku
2-20-899 monopoliga, kelle suhtes kehtib lepingu sõlmimise sund (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 32-1-25-08, p 13).
12.Eeltoodud alternatiivsete võimaluste aluseks olevate asjaolude esiletoomise vajadust tuleb seega maakohtul avaldajale selgitada ja anda võimalus nende esile toomiseks. Kui avaldaja soovib oma nõuet vastavalt eeltoodule muuta, tuleb avaldaja nõuet menetleda hagimenetluses. Riigikohus on lahendi nr 2-19-19561 punktis 11 selgitanud, et kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagivõi hagita menetluses (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-54-14, p 50; 3-2-1-90-13, p 12). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetlemiseks, siis on maakohtul võimalik eeltoodud juhiseid täita.
13.Tulenevalt sellest, et avaldaja esitatud nõue servituudi seadmiseks ei saanud rahuldamisele kuuluda ja avaldaja eesmärgi saavutamiseks tuleks avaldajal oma nõuet muuta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele.
14.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
15.TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.