Masina Holding OÜ hagi Triin Ruudus OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 662,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Masina Holding OÜ (registrikood 14359532), asukoht Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo, e-post: xxx Kostja: Sinou Tieng OÜ (end. ärinimi Triin Ruudus OÜ) (registrikood 14373650), asukoht A. Kapi tn 8-7, 10136 Tallinn, e-post: xxx; xxx Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige X, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta hagi põhinõude osas rahuldamata.
3.Rahuldada hagi esitamise ajaks sissenõutavaks viivisenõue ja osaliselt peale hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kokku 259,39 eurot.
4.Rahuldada hagi sissenõudmiskulude nõude osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 18% ulatuses kostja ja 82% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 134,55 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (134,55 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
•
mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 1037,57 eurot;
•
mõista kostjalt välja hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 206,48 eurot;
•
mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt (1037,57 eurot) määraga 0,1% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni;
•
mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena sissenõudekulud 40 eurot.
2.Hageja tugines hagis järgnevale. Hageja ja kostja sõlmisid 28.01.2020 mitteeluruumide üürilepingu nr M20 - 3012-2019 koos selle lisadega. Lepinguga andis hageja kostjale õiguse kasutada äriruumi aadressil Masina 20, Tallinn, pidalaga 326,2 m2. Lepingu lõppkuupäevaks lepiti kokku 31.01.2022 (2 aastat), vastavalt lepingu p 2.6.
3.Kostja kohustus maksma ruumide kasutamise eest hagejale tasu (üüri). Vastavalt lepingu p 2.5 oli igakuise üüri põhisumma 2076,02 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõrvalkulud vastavalt lepingu lisas (üldtingimused) p 8.6 toodud tingimustele. Kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt 10. päevaks (üldtingimuste p 8.4).
4.Hageja on esitanud kostjale ruumide kasutamise eest igakuiselt nii üüri kui ka kõrvalkulude arved. Kostja on jätnud tasumata 01.02.2020 arve nr 2012 osaliselt – summas 1037,57 eurot. Kohustus muutus sissenõutavaks 15.02.2020.
5.Kuna kostja on viivitanud arve tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,1% päevas (lepingu üldtingimused p 16.4). Kostja on esitatud arve tasumisega viivituses olnud perioodi eest alates 15.02.2020. Vastavalt viiviste arvutamise tabelis toodule nõuab hageja kostjalt 206,48 euro ulatuses viiviste tasumist.
6.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on jätnud tasumata ühe arve, seega on sissenõudekulu suurus 40 eurot.
7.Kostja esitas hagejale avalduse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja kostja Lepingu erakorralise ülesütlemisega ei nõustu, kuivõrd tegemist on tühise avaldusega, kuna ei esine ülesütlemise eeldusi. Seega on vaidluse all olev üürileping kehtiv.
(veebruar kommunaalid), arve 2029 - 2913,83 eurot (märtsi üür); arve 2051 - 974,93 (märtsi kommunaalid), arve 2044 - osaliselt - summas 1103,63 eurot (aprilli rent). Hageja selgitab, et kostja on ruumid vabastanud 30.03.2020, kuid kuivõrd leping oli tähtajaline (lõppes 31.01.2022), esitas hageja kostjale ka arved, millega on võlgnevuse kostja tagatisrahaga tasaarvestatud.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et poolte vahel oli üürileping. Kostja ei vaidle vastu ka hageja väidetele üüri ja kõrvalkulude suuruse osas. Kostja leiab, et tema on üürilepingu kehtivalt üles öelnud see tuleb tasaarvestada tagatisrahaga.
11.Kostja sõlmis esimese rendilepingu aadressil Masina 20, Tallinn AS-ga Martinoza, mille kohaselt tasus üüri ettemaksuks eelmise rentniku võla 3008,78 eurot, millele lisandub käibemaks ja 597,01 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu allakirjutamise hetkeks loeti ettemaks tasutuks.
12.Alates 01.02.2020 sooviti kostjaga uuendada rendilepingut (haldaja vahetuse tõttu), kus määrati tagatisrahaks 5827,66 eurot. Tagatisraha määramisel ei arvestatud 2017. aastal tasutud üüri ettemaksu 3605,79 eurot, millele lisandus käibemaks.
13.Kostja on tasunud 2020 aastal esitatud arved alljärgnevalt: Esitatud arve number Summa 2003 02.01.2020 2 791,68 2012 01.02.2020 2913,83 19160 12.01.2020 524,72 2006 28.01.2020 2913,83 2007 14.02.2020 2913,83 2020 18.02.2020 1 342,74 92001 29.02.2020 9,87 2029 01.03.2020 2913,83 2035 16.03.2020 835,27 Kokku esitatud arved: 17 159,60 Esitatud arvetest tasumata:
Tasumise summa 2791,68 2913,83 524,72 2913,83 (tagatis I osa) 1600,00 (tagatis II osa) 1313,83 1342,74
24.03.2020
1800,00 15200,63 1 958,97
14.12.03.2020 korraldusega kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus kogu riigis välja eriolukorra Hädaolukorra Seaduse § 20 tähenduses nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks. Seoses hädaolukorra väljakuulutamisega pidi kostja tühistama kõik talle esitatud tellimused ning peatama oma majandustegevuse. 15.03.2020 esitas kostja hagejale kompromissettepaneku rendi vähendamiseks. Hageja vastas sellele oma tingimustega, mida kostja ei oleks suutnud täita.
15.26.03.2020 edastas kostja hagejale erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse, millele sai kinnituse, et see on edastatud juhtkonnale.
16.31.03.2020 ei olnud kostja saanud vastust oma avaldusele, ka ei vastatud tema kõnedele. Kostja saatis haldajale kirja, et vabastas ruumid ning soovib ruume ning võtmeid üle anda. 01.04.2020 sai kostja haldajalt kirja, et tema volitused on haldajana lõppenud.
17.02.04.2020 püüdis kostja saada ühendust ruumide omanikuga. Juhtkonnalt sai kostja tagasiside 03.04.2020 kirja teel. Peale lepingu ülesütlemist on kostjale esitatud igakuiselt arveid.
18.Kuna kostja on reaalselt tasunud kahel korral (2017. a) rendi ettemaksu 3605,79 eurot, millele lisandus käibemaks (s.o. 4326,95 eurot) ja lisaks 2020. aastal 5827,66 eurot, siis palub ta tasaarvestada võlg 1958,57 eurot ning hagejal tagastada kostja poolt rohkem tasutud summa 8196,04 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus on menetlenud hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus on menetluses rakendanud järgnevaid lihtsustusi: kohus on lahendanud asja kirjalikus menetluses; kohus piirdub otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millel tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2).
20.Kohus on koostanud pooltele selgituskirja ning pooltele õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiseset selgitanud (tlk 68).
21.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. •
pooled sõlmisid üürilepingu;
•
kostja kohustus tasuma hagejale üüritud ruumide eest üüri ja kõrvalkulusid.
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
22.Peamiselt taandub vaidlus küsimustele, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulusid arve nr 2012 alusel (I), kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulusid ja viivist ning mis suuruses (II), kas kostja poolne lepingu ülesütlemine oli kehtiv (III). Lõpetuseks vajab lahendamist menetluskulude jaotus (IV). I Põhinõue
23.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Samad kohustused tulenevad poolte ahel sõlmitud üürilepingust – kostja on võtnud üürilepinguga kohustuse tasuda üürilepingu kehtivuse aja eest üüri ja kõrvalkulusid.
24.Hageja tugineb hagis asjaolule, et kostja on jätnud 01.02.2020 arve nr 2012 (muutus sissenõutavaks 15.02.2020) summas 1037,57 eurot osaliselt tasumata.
25.Kui kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, kas kostja on arve tasumise kohustust rikkunud.
26.Hageja väidab, et arve on 1037,57 ulatuses tasumata (tlk 1 pöördel). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt arve on tasutud (tlk 30 pöördel). Kohus selgitas kostjale, et kuivõrd hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st arvete mittetasumist, lasub kostjal tõendamiskoormis arvete tasumise tõendamise osas. Kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada,
millal ja mis summas ta on tasunud üürilepingu tagatisraha ning tasunud arveid (nt pangakonto filtreeritud väljavõte, maksekorraldused vms) (vt kohtu selgituskiri, tlk 68). Vaatamata kohtu ettepanekule summa tasumist tõendada, kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on arve tasumine tõendamata ja kohus asub seisukohale, et see oli tasumata.
27.Hageja esitas nõudele täiendava vastuväite, mille kohaselt ta palub tasaarvestada enda kohustused, mis on esitatud kuni 16.03.2020, tasaarvestatuks tagatisrahaga. Nimelt on kostja tasunud enda väiteil tagatisraha 10 154,61 eurot. Hageja on tunnistanud 5 827,66 euro suuruse tagatisraha tasumist (vt tlk 61 pöördel). Kuivõrd kostja ei ole esitanud suurema tagatisraha tasumise tõendamiseks tõendeid, tuvastab kohus TsMS § § 231 lg-tele 2 ja 4 tuginedes omaksvõtu alusel, et kostja tasus tagatisraha 5 827,66 eurot.
28.Kostja on teinud enda vastuses hagile tasaarvestusavalduse enda võlgnevuse tasaarvestamiseks (tlk 31). Vastavalt VÕS § 186 p 2 lõppeb nõue tasaarvestusega. Kohustus on seega tasaarvestusega lõppenud ja hagi tuleb jätta põhinõude osas rahuldamata.
29.Hageja on esitanud 19.01.2022 menetlusdokumendis ka omapoolse tasaarvestusavalduse ja tasaarvestanud tagatisrahaga enda nõuded, mis on tekkinud alates veebruarist 2020, kuid mitte vaidlusalust arvet (tlk 61). Hageja on teinud tahteavalduse tasaarvestada kostja tasutud tagatisrahaga 5827,66 eurot järgmised arved: arve 2035 - 835,27 eurot (veebruar kommunaalid), arve 2029 - 2913,83 eurot (märtsi üür); arve 2051 - 974,93 (märtsi kommunaalid), arve 2044 - osaliselt - summas 1103,63 eurot (aprilli rent). Kuivõrd kostja tasaarvestusavaldus on varasem, kehtib vaidlusaluse arve tasaarvestamise osas kostja tasaarvestusavaldus, millega kohustus lõppes.
30.Täiendavalt viitab kohus VÕS § 88 lg-le 1, milles on sätestatud, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud VÕS § 88 lg-s 6 on sätestatud, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Käesolevas asjas nõutav põhinõue, mis tulenes 01.02.2020 arvel nr 2012 märgitud kohustustest muutus sissenõutavaks enne kui kohustused, millega hageja on soovinud nõude tasaarvestada. Vastavalt VÕS § 88 lg-le 1 avaldas võlgnik soovi, et esimesena loetaks tema tasutu arvel kaetuks varasemalt sissenõutavaks muutunud võlgnevused. Seega ei olnud võimalik üürileandjal tagatisraha arvestada hiljem sissenõutavaks muutunud kohustuste käteks, lugedes arve nr 2012 tasumata jäetuks. II viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue
31.Hageja viivisenõude osas leiab kohus, et kuna tasaarvestusavaldus esitati alles kohtumenetluse ajal, oli kostja arve tasumisega kuni tasaarvestusavalduse tegemiseni viivituses ning on kohustatud tasuma viivist.
32.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlgnikult nõuda viivist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise
määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,1% tasumata summalt päevas (lepingu üldtingimused p 16.4, tlk 8).
33.Kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt 10. päevaks (üldtingimuste p 8.4), kuid arvel on kostja märkinud, et palub selle tasuda hiljemalt 15.02.2020 (v tlk 15). Samast kuupäevast alates on hageja nõudnud viivise tasumist ka hagis. Kohus leiab sellele tuginedes, et arve muutus sissenõutavaks 15.02.2020. Kostja tegi tasaarvestusavalduse menetlusdokumendis 22.10.2020. Seega arvestab kohus viiviseid põhinõudelt (1037,57 eurot) perioodi eest 16.02.2020 kuni 22.10.2020 (250 päeva). Viivis 1037,57 eurolt 250 päeva eest määras 0,1% päevas on 259,39 eurot.1 Kohus rahuldab viivisenõude 259,39 euro ulatuses.
34.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on jätnud tasumata ühe arve (tasaarvestades selle tagatisrahaga alles kohtumenetluses). Kohus rahuldab sel alusel hagi sissenõude kulude nõude osas 40 euro ulatuses. III Ülesütlemisavaldus
35.Kohus ei analüüsi ülesütlemisavaldusega seonduvat, kuna see ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kuivõrd hageja nõue puudutas 01.02.2020 arve nr 2012 tasumist (muutus sissenõutavaks 15.02.2020), kuid vaidlusalune ülesütlemisavaldus esitati alles 26.03.2020. Seega saab ülesütlemisavaldus mõjutada (selle kehtivuse korral) vaid peale nimetatud kuupäeva sissenõutavaks muutunud kohustusi, mis ei ole käesoleva hagi aluseks. IV Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
37.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hinnaks oli 1037,57 (põhinõue) + 206,48 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 378,71 (tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis) + 40 (sissenõudmiskulud) = 1 662,76 eurot.
38.Kohus rahuldas hagi 259,39 + 40 eurot = 299,39 euro ulatuses. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 299,39 / 1 662,76 = 18 % ulatuses kostja ja 100% - 18% = 82% ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule enda menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja on kandnud järgmisi menetluskulusid: õigusabikulud 522,50 eurot ja riigilõiv 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu
Kohus arvutas viivise välja, kasutades rakendust ww.viivisekalkulaator.ee.
ja õigusabikulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Esindaja tunnihind 100 eurot vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud 747,50 euro ulatuses (riigilõiv 225 eurot ja õigusabi kulu 522,50 eurot). Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 18% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 18% * 747,50 = 134,55 eurot.
41.Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema menetluskulud ei nähtu ka kohtuasja materjalidest, mistõttu kohus ei mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid.
42.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Selgitused edasikaebamise osas
43.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
44.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
45.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
46.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
47.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.