(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-19241
Kohtuasi
Y hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.04.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus (e-post:XXX) Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX, surnud XX.XX.XXXX), võimalikud pärijad Q (isikukood XXXXXXXXXXX), S (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Z (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 19.04.2022.a määrus tühistada ning saata hagiavaldus samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.
2.Y määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
2-20-19241 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
Y (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 30.12.2020.a hagiavalduse X (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 6111,60 eurot, millest varaline kahju 4111,60 eurot ja mittevaraline kahju tervise kahjustamise eest 2000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX kinnistu otseseks ja seaduslikuks valdajaks üürilepingu alusel. Kinnistu kuulub Balti Varahaldus OÜ-le, kes ostis XXX kinnistu kohtutäituri käest 2018 aastal ja kelle seaduslikuks esindajaks hageja on. XXX kinnistu naaberkinnistuks on NNN, mille omanik on kostja. Koos XXX kinnistu ostuga sai Balti Varahaldus OÜ enda valdusesse ka 19.05.2006.a notariaalse dokumendi, s.o “Avaldus kinnistusosakonnale kinnistu jagamiseks, kinnistute müügileping, kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping”, mille andis üürilepingu sõlmimisel koos teiste oluliste kinnistut puudutavate dokumentidega hagejale üle.
1.2.Vastava notariaalse lepingu kohaselt kuulusid praegusel ajal eraldi eksisteerivad kinnistud (nt. PPP, KKK, AAA) kõik ühe kinnistu alla, mis kuulus kostjale ning tema abikaasale ning vastava lepingu tulemusena jagatigi kostjale kuuluv kinnistu mitmeks eraldi kinnistuks (notariaalse lepingu p 3). Moodustus 17 eraldi kinnistut, mille ühe valdajaks sai hiljem ka hageja. Vastava lepingu punktis 2.1 on kostja kinnitatud, et kinnistute suhtes on kehtestatud detailplaneering. Tegemist on 5 Niido II (Nigula tee) detailplaneeringuga. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on NNN kinnistu omanik, ehk kostja, ka detailplaneeringu algataja ja arendaja. Seega võib lugeda kostjat ka kinnisvara arendajaks, kuna temale kuuluva kinnistu jagamisel on moodustatud 17 eraldi kinnistut ja kehtestatud ka detailplaneering. Kostja kohustuseks jäi rajada puurkaev, mis tagab kõigile moodustatud kinnistutele veevarustuse, samuti pidi detailplaneeringu järgi rajatama kostja poolt ka tuletõrje veevõtu tiik, mis saab vett Niido II rajatavast puurkaevust, samuti lokaalne heitvee puhasti. (Detailplaneeringu punkt 4.6, detailplaneeringu p 4.9). Samuti jäi kostja kohustuseks rajada kinnistute piirini veetrass (liitumispunkt kinnistu piiril, notariaalse lepingu p 5.4). Osaliselt on kostja ka endale võetud kohustused kinnistute omanike ja kinnistuid valdavate isikute ees täitnud, muuhulgas ka hageja ees (kes on asunud kinnistut valdama 2018) ehk siis rajatud on puurkaev, veetrass kinnistute piirini ning tagatud seega ka puurkaevust vee tarbimise võimalikkus (seda küll mitte ilma tasuta, kuna kostja võtab raha pumbale ja seadmetele kulunud elektri eest ning ka samuti veepumba enda eest, kui see lakkas töötamast ning tuli ringi vahetada).
1.3.Kostja pole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust, tagada vastava vee vastavus joogivee ja üleüldiselt vee kvaliteedi nõuetele. Nimelt ei ole vesi, millega kostja kinnistuid varustab, vastavuses seaduses kehtestatud normidele. 16.02.2006.a võetud proovides oli raud 2.08 mg/L (seaduses määratud piirnorm 0.2 mg/L) 29.10.2020.a võetud proovides oli raud 1,390 mg/L (seaduses määratud piirnorm 0.2 mg/L), lisaks ammoonium 0,67 (piirnorm 0,5).
1.4.Hagejal tekkisid kahtlused vee normidele mittevastavuses, kui katki läksid järgemööda mitmed kodumasinad, pesumasina paranduses viidati põhjusena vee võimalikule suurele rauasisaldusele, samuti oli joogiveel metalne maitse. Seega lasi hageja veest proovid võtta. Samas oli tekkinud hagejale juba kahju, kahjustada oli saanud pesumasin ja aurusaun. Teaduslikult on tõestatud, et suur rauasisaldus rikub kodumasinaid, lisaks kinnitati pesumasina paranduses, et kõrge rauasisaldusega vee kasutamine kodumasinates vähendab nende
2-20-19241 kasutusaega vähemalt poole võrra. Seega on kindlasti kahjustada saanud ka hageja maakütteseade, kohvimasin, nõudepesumasin jms. Lisaks on hageja veendumusel, et kindlasti on sellise vee tarbimine 2 aasta jooksul mõjutanud ka hageja tervist.
1.5.Hageja on veendumusel, et kostja, kes on endale võtnud kohustuse tagada kinnistutele vee (detailplaneeringu seletuskiri p 9, veevarustus), on seega ka joogivee käitleja seaduse mõttes ning vastutav kvaliteetse joogivee tagamises. Hageja on kostja tegevuse tõttu kahju kannatanud ja taotleb kahju hüvitamist tuginedes lepinguväliste kohustuste sätetele.
1.6.Kostja on tekitanud hagejale kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt, kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
1.7.Kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja on VeeS § 87 lg 1 tähenduses käitleja, kes on kohustatud tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale. Hageja on joogivee tarbijaks. VeeS § 87 lg 1 kohaselt on joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevus on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel on joogivesi kättesaadav tarbijale või teisele isikule, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Kuna vastavalt detailplaneeringule on kostja kohustuseks tagada kõigile kinnistutele vesi, saab teda käsitleda joogivee käitlejana, kuna just tema toimingute tulemusel on joogivesi tarbijale (ka hagejale) kätte saadav.
1.8.Sotsiaalministri määrus nr. 61 (24.09.2019.a Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid § 2 lg 1 kohaselt on joogivee käitleja ettevõtja VeeS § 87 lg 1 tähenduses. Sama määruse § 2 lg 2 kohaselt peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Sama määruse § 3 kohaselt loetakse joogivett tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa käesoleva määruse §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel. Sama määruse § 6 kohaselt on raua sisalduse piirnorm 200 μg/l ja ammooniumil 0,5 mg/l. Määruse § 13 kohaselt (Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine): (1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja kohe: 1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ning andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks; 3) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit. Seega, kostja on rikkunud eelviidatud Sotsiaalministri määruse nr 61 loetletud paragrahve. Kostja ei ole teavitanud asjaomast elanikkonda, ei ole rakendanud abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks.
2-20-19241
1.9.Hageja on kandnud vee halva kvaliteedi tõttu järgnevat kahju: 1) Pesumasina remont – 75 eurot; 2) Uus pesumasin – (maksumus uuena 743,11 eurot). Võttes arvesse, et raua kõrge sisaldus vees vähendab asja kasutamisaega 50 % võrra, kui arvestades kahju summast maha tavapärase kulumise, loeb hageja tekkinud kahjuks 30 % pesumasina maksumusest, s.o. 222,93 eurot. 3) Nõudepesumasin – (maksumus uuena 884,27 eurot). Võttes arvesse, et raua kõrge sisaldus vees vähendab asja kasutamisaega 50 % võrra, kui arvestades kahju summast maha tavapärase kulumise, loeb hageja tekkinud kahjuks 30 % nõudepesumasina maksumusest, s.o. 265, 281eurot. 4) Kohvimasin + veefilter - (maksumus uuena 543,99 eurot); Võttes arvesse, et raua kõrge sisaldus vees vähendab asja kasutamisaega 50 % võrra, kui arvestades kahju summast maha tavapärase kulumise, loeb hageja tekkinud kahjuks 30 % kohvimasina ja veefiltri maksumusest, s.o. 163, 197 eurot. 5) Soojuspump – (maksumus uuena 6950,64 eurot); Võttes arvesse, et raua kõrge sisaldus vees vähendab asja kasutamisaega 50 % võrra, kui arvestades kahju summast maha tavapärase kulumise, loeb hageja tekkinud kahjuks 30 % soojuspumba maksumusest, s.o. 2085, 192 eurot. 6) Aurusaun – (maksumus uuena 1500 eurot). On muutunud kasutuskõlbmatuks (foto lisatud). Arvestades, et hageja sai seda siiski paar aastat kasutada, loeb hageja tekkinud kahjuks 1000 eurot. Kokku varaline kahju kodumasinate ja tehnika kahjustumise näol 3811,60 eurot. Lisaks on kandnud hageja otsest kahju sellega, et pärast analüüside tulemuse kättesaamist ei julgenud hageja enam ebakvaliteetset vett juua ning on sunnitud joogivee ostma poest. Joogiveele kulub päevas ligikaudu 5 eurot, mis teeb kahe kuu peale hagi kohtusse andmise ajaks kokku summa 300 eurot.
1.10.Peale varalise kahju on hageja kandnud ka mittevaralist kahju, seda tervise võimaliku teadva kahjustamise näol kostja poolt. Hagejal ei ole võimalik käesoleval ajal tõendada, millisel määral on tema tervis kahjustada saanud, kuid fakt on see, et juba reaalne võimalus, et tervist on kahjustatud, annab hageja seisukohast aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist kostjalt. Hageja hindab endale tekkinud mittevaralist kahju summas 2000 eurot. Seega, kokku on hageja kandnud kahju kogusummas 6111,6 eurot.
2.Pärnu Maakohus jättis 05.08.2021.a määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat põhjendama, et X on õige kostja ning täpsustama nõude aluseks olevaid asjaolusid ja viitama asjaolusid kinnitavatele tõenditele. Kohus hoiatas, et kohtu määratud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagi menetlusse võtmata.
2.1.Määruse põhjenduste kohaselt on hageja märkinud, et kostja on hageja seisukohast VeeS § 87 lg 1 tähenduses käitleja ning viidanud mh detailplaneeringu seletuskirja p-le 4.9, kuid oma seisukohta põhjendanud ei ole. Hageja viidatud detailplaneeringu p 4.9 kohaselt rajatakse planeerimiskavaga piirnevale maa-alale Niido II kinnistule puurkaev võimsusega kuni 10m3/ööpäevas. Asjaolu, et kostja oli arendaja, ei tähenda, et kostja on joogivee käitleja. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude optimeerimise seisukohalt mõistlik menetleda hagi vale kostja vastu. Hagejal tuleb selles osas hagi põhjendada.
2.2.Hageja on esitanud nõude kodumasinate ja tehnika kahjustumise eest 3811,60 eurot, joogivee soetamise eest 300 eurot ja tervise kahjustumise eest 2000 eurot, kuid asjaolusid iga eseme faktilise kahju tekkimise ja viited kahju suurust kinnitavatele tõenditele hagis puuduvad. Hagis esitatu kohaselt põhineb väidetav kahju tekkimine ja nõue hageja oletustel. Seega ei ole hageja toonud hagis välja asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse korral hagi rahuldada. Hagejal tuleb esitada hagis konkreetsed asjaolud ja viidata tõenditele, mis hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad. Hagi aluse ebaselgus on hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib selle nõude osas kohus TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel keelduda.
2-20-19241
3.Hageja esitas 13.09.2021.a Pärnu Maakohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.
3.1.Avalduse kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu. Kostja on VeeS § 87 lõike 1 tähenduses käitleja. Kostja on rajanud puurkaevu, millest ta varustab vett 21 kinnistu jaoks ehk joogivesi kättesaadav üle 50 inimesele, mida tõendab hageja Tori Valla vastusega. Keskmiselt on Eesti peredes 3 liiget. Lisaks käivad perekondadel külalised. Korrutades 21 kinnistut 3 elanike arvuga, saame vähemalt 63 inimest, kellele on veevarustus kostja poolt tagatud. Seega on kostja VeeS § 87 lg 1 järgi joogivee käitleja. Lisaks on detailplaneeringu p 4.9 kohaselt puurkaev võimsusega kuni 10m3/ööpäevas, ehk kuni 10m3/ööpäevas tähendab k.a 10m3/ööpäevas, mis kinnitab, et kostjat saab lugeda joogivee käitlejaks. Asjaolu, et kostja on hagejal kahju tekitanud, on tõendatud faktiga, et joogivees on raua ja ammooniumi sisaldus normist suurem, mis on tõendatud hagi lisaga (veevõtuproovid). Mis puudutab varalist kahju, siis on samuti teaduslikult tõestatud ja hageja tugineb esitatud artiklile, et kõrge rauasisaldusega vesi rikub kodumasinaid. Samuti on hageja esitanud hagi lisana erinevad arved. Hagi lisaks olev foto tõendab, et hagejal olnud aurusaun on muutunud kasutuskõlbmatuks. Seda, et hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja kandnud kahju 300 eurot seoses joogivee poest ostmisega, tõendavad coop kviitungid.
4.Hageja esitas 04.04.2022.a Pärnu Maakohtule taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks seoses kostja X surmaga ning palus senine kostja asendada kostjaga S, kellelt mõista hageja kasuks välja kahju hüvitisena 6111,60 eurot, mis tuleneb hagejale kui joogivee tarbijale kahju õigusvastasest tekitamisest seoses seaduses sätestatud normidele mittevastava joogivee käitlemisega ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.1.Hageja põhjendas taotlust sellega, et kuna nõue on seotud kinnistuga NNN, Eametsa küla, Tori vald, Pärnumaa ja selle omanikega, ehk Eametsa külas NNN kinnistul asuvast puurkaevust, on tagatud veevarustus nii hagejale kui teistele kinnistutele ja kuna X abikaasa on kinnistu ühisomanik ja oli ka sellel ajal, kui detailplaneeringut koostati, kinnistu jagati ning võeti kohustus veega tagada moodustatavaid kinnistuid, siis ka X abikaasa S vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus keeldus 19.04.2022.a määrusega hagi X vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmast, jättis hageja taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Määruse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks jättis kohus läbivaatamata.
5.2.Hageja on jätnud puudused kõrvaldamata ning ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et X oleks joogivee käitleja VeeS § 87 lg 1 mõistes. Tori Vallavalitsuse ehitusnõuniku vastus ei kinnita VeeS § 87 lg 1 sätestatud eelduse olemasolu ning hageja arvestused inimeste arvu kohta on hüpoteetilised. Märkimata ei saa jätta ka seda, et detailplaneeringu kohaselt tekkis Ml kohustus tagada kinnistute veega varustamine, mitte joogiveega varustamine. Antud asjaolu nähtub ka hagile lisatud keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu otstarbe andmetest. Kohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomiline alustada kohtumenetlust olukorras, kus kostja seos hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga puudub.
5.3.Vastuseks hageja alternatiivsele nõudele VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel märkis kohus, et hageja poolt esitatud asjaoludel VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei kohaldu. Hageja ei ole esitanud ühtegi
2-20-19241 normi, mida kostja oleks rikkunud ning millest tulenevalt oleks kostjal deliktilisel alusel vastutus tekkinud. Esitatud asjaoludel puudub kostja suhtes nii objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis. Kohtu hinnangul võib hagejal olla võimalik enda kahjustumist vältida, soetades joogivee saamiseks ja olmevee kvaliteedi parandamiseks vajalikud seadmeid, mida praktikas kinnistu omanikud, kes ei ole rahul ühises kasutuses oleva puurkaevu vee kvaliteediga, rakendavad.
5.4.Kuna hagi asjaoludest ei selgu kostja seos hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga, jättis kohus hageja taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks seoses kostja surmaga läbivaatamata. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema nõue on seotud kinnistuga NNN. Asjaolu, et puurkaev paikneb märgitud kinnistul, ei seo hageja haginõuet asjaoludest tulenevalt kinnistuga ega kinnistu omanikega. Hagist ei nähtu, et kinnistu omanik(ud)/pärija(d) takistaksid puurkaevu toimimise ja/või kasutajate olmeveega varustamise. Kostja, kui arendaja, poolt rajatud puurkaev on kõigi veega varustatavate kinnistuste omanike ühiskasutuses ja hoolduses. Asjaolu, et kinnistu omanik on kogunud raha puurkaevu kasutamisest tekkinud elektrikulu katmiseks ja puurkaevu toimimiseks vajaliku pumba vahetuse eest, ei pane kinnitu omanikule/pärijatele vastutust vee kvaliteedi eest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohtule kostja asendamise/muutmise taotluse lahendamiseks ja hagiavalduse menetlusse võtmiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.1.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja esitas tähtajaliselt puuduste kõrvaldamise avalduse, järgis kohtu juhiseid ning kõrvaldas kõik puudused, ehk põhjendas et X on õige kostja, täpsustas nõude aluseks olevaid asjaolusid, viitas juba lisatud tõenditele ja lisas omakorda veel ka täiendavaid tõendeid täitmaks kohtu nõuet. Seega ei saa kuidagi asuda kohus seisukohale nagu hageja ei oleks tähtajaliselt puudusi kõrvaldanud.
6.2.Kohtumäärus on põhjendamatu. Asjaolu, kas X (või teine kinnistu omanik) on joogivee käitleja või mitte, on vaieldav kohtumenetluses. Kohus on asunud praegusel juhul kostja poolele ning eeldama, et kostjat ei saa lugeda joogivee käitlejaks. Hageja on puuduste kõrvaldamise avalduses pikalt selgitanud, miks saab lugeda M joogivee käitlejaks (see laieneb ka asendatavale kostjale). Samuti on hageja veendumusel, et esitatud Tori Vallavalitsuse ehitusnõuniku vastus kinnitab hageja väiteid. Hüpoteetilised ei ole antud juhul mitte hageja arvestused inimeste arvu kohta, kes kõik M kaudu joogivett saavad, vaid hüpoteetiline on kohtu arvamus, et M ei saa lugeda joogivee käitlejaks. Hageja rõhutab, et kogu vee tagab ikkagi NNN kinnistu omanik.
6.3.Vaieldavas määruses on kohus küll väitnud, et ei nõustu hagejaga, et tema nõue on seotud kinnistuga NNN, kuid kohtu põhjendused ei ole kohased. Selgusetuks jääb, mille põhjal on kohus väitnud, et kostja, kui arendaja poolt rajatud puurkaev on kõigi veega varustatavate kinnistuste omanike ühiskasutuses ja hoolduses. Selline väide ei vasta tõele. Puurkaevu hooldab NNN omanik ja tagab sellest veevarustuse teistele kinnistutele. Seega on nõue seotud NNN kinnistuga ja on võimalik ka kostjat asendada.
6.4.Kohus on väitnud, et hageja alternatiivne nõue ei ole võimalik ja et hageja ei ole välja toonud ühtegi normi, mida kostja oleks rikkunud ning millest tulenevalt oleks kostjal deliktilisel alusel vastutus tekkinud. Hageja rõhutab, et hagi käiguta jätmise määruses ei olnud
2-20-19241 sellekohaseid puuduseid kohus välja toonud. Kui kohus leiab, et hagejal tuleb ka alternatiivse nõude osas nõuet täpsustada, oleks kohus pidanud vastavat asjaolu selgitama, mida kohus ei ole teinud. Hageja leiab, et esialgne hagiavaldus vastas nõuetele ja kohus on asunud kostja eest hagile vastuväiteid esitama. Menetlusosaliste seisukohad
7.Kostja võimalikud pärijad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja näol ei olnud tegemist joogivee käitlejaga. Veeseaduses ei ole defineeritud, kes on ettevõtja. VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Õiguskirjanduses on kuni 13.06.2014.a kehtinud VÕS § 341 osas leitud, et majandus- või kutsetegevuse subjektiks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke. Kostja ei taotlenud sellega, et puurkaevu kaudu ümberkaudses majapidamised vett said, mitte ühtegi majanduslikku eesmärki. Veeseadusest ei tulene, et kinnisvaraarendaja oleks automaatselt ka joogivee käitleja. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.9 pidi rajatama puurkaev. Selle kohustuse kostja ka täitis. Mitte kuskilt ei tulene, et kostja oleks olnud või jäänud eluks ajaks puurkaevu käitlejaks. VeeS § 87 lg 1 käsitleb ainult joogivee käitlejaid. Detailplaneeringu seletuskirja punktist 4.9 ei tulene, et puurkaev tuleb rajada joogivee tarbeks või et vesi peab vastama joogivee kvaliteedile. Kuna puurkaevust tulev vesi ei peagi vastama joogivee kvaliteedile, ei ole asjakohased ka hageja viited joogivee nõuetele. Hageja on küll viidanud detailplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt peab puurkaevu võimsus olema kuni 10m3/ööpäevas. Seega selleks, et puurkaevu võimsus vastaks VeeS § 87 lg-st 1 tulenevale nõudele 10m3/ööpäevas, peaks see olema maksimumvõimsusega. Hageja ei ole isegi väitnud, veel vähem tõendanud, et puurkaev ka reaalselt oleks maksimumvõimsusega. Ka ei ole hageja tõendanud seda, et puurkaevu tarbeks saab vett vähemalt 50 inimest. Võib vastata tõele, et puurkaevust peaks olema veevarustus tagatud 21-le kinnistule, reaalselt elatakse maksimaalset 16-l kinnistul. Kui ka oleks tõsi hageja väide, et keskmiselt on Eesti peres 3 inimest, elab puurkaevu piirkonnas maksimaalselt 48 inimest. Võttes arvesse, et kostja ei olnud joogivee käitleja, ei saa ta isegi teoreetiliselt olla toime pannud ühtegi õigusvastast tegu. Menetluse edasine käik
8.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult, rikkudes sealjuures oluliselt menetlusõiguse norme.
2-20-19241
11.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et hageja on jätnud puudused kõrvaldamata ega ole esitanud andmeid selle kohta, et kostja on joogivee käitleja. Sealjuures nähtub, et maakohus on hinnanud hagile lisatud Tori Vallavalitsuse ehitusnõuniku vastust, detailplaneeringut ja keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu otstarbe andmeid.
12.Kuigi vaidlustatud määrusest ei nähtu hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikku alust, saab hagiavalduse käiguta jätmise määrusest järeldada, et maakohus pidas võimaliku menetlusse võtmisest keeldumise alusena, juhul kui hageja jätab hagiavaldusel esinenud puudused kõrvaldamata, silmas kas TsMS § 371 lg 2 p-i 1 või p-i 2.
13.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tõendeid hinnates on maakohus ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, arvestades, et TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 01.02.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9).
14.Edasi asus maakohus vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt seisukohale, et hageja esitatud asjaoludel VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei kohaldu. Sealjuures tugines maakohus sellele, et kostja suhtes puudub nii objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis ning hageja ei ole esitanud ühtegi normi, mida kostja oleks rikkunud ja millest tulenevalt oleks kostjal deliktilisel alusel vastutust tekkinud.
15.Hagiavaldusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt on hageja siiski toonud esile nii selle, milliseid õigusnorme kostja tema hinnangul rikkunud on, kui ka selgitanud, mida jättis kostja oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegemata.
16.Seda arvesse võttes on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohustust, jättes põhjendamata, miks puudub kohtu hinnangul hageja esitatud asjaoludel kostja suhtes nii objektiivne kui subjektiivne teokoosseis. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 08.03.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
17.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist põhjendas maakohus lisaks eelnevale sellega, et hagi võib olla esitatud vale kostja vastu, kuna kostja seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga puudub.
18.TsMS § 371 lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu (vt nt Riigikohtu 07.10.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-1916249, p 11). See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Kui selle küsimuse lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (TsMS §-d 3401 ja 392) (vt Riigikohtu 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14).
19.TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab üksnes selleks võimaluse. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu 31.01.2008.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13).
2-20-19241
20.Eelnevaid rikkumisi arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ning hagiavaldus saata maakohtule tagasi selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Sealjuures tuleb maakohtul lahendada ka hageja esitatud taotlus kostja asendamiseks/muutmiseks. Juhul kui maakohus leiab, et hageja alternatiivse nõudega seotud faktilised asjaolud on hagi menetlusse võtmise jaoks endiselt ebatäpselt või puudulikult kajastatud, saab kohus jätta hagiavalduse veelkord käiguta ning võimaldada hagejal nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
21.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
22.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.