TF Bank AB (publ) Eesti filiaal hagi J. A. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10 502,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood: 14304235, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, e-posti aadress: [email protected] Kostja: J. A., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. A.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevus 5540,54 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, intressivõlgnevus 417,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2074,42 eurot (periood 23.09.2020 kuni 10.08.2022) ning edasiulatuv viivis alates 11.08.2022 19,90% aastas põhinõudelt 5540,54 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ) Eesti filiaal hagi J. A. vastu põhivõlgnevuse 754,83 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 282,61 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.
5.Välja mõista J. A.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulud 1523,58 eurot.
6.Välja mõista J. A.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis menetluskuludelt (1523,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.10.08.2022 hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 16.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr 704341093, mille alusel sai kostja laenu (laenusumma 7000 eurot ja laenulepingu sõlmimistasu 350 eurot, laen on kokku summas 7350 eurot) ning kostja kohustus tagastama laenu vastavalt maksegraafikule (periood 10.04.2019-10.03.2024). Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 08.09.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning 23.09.2020 edastas laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenuandjale põhivõla katteks 1041,27 eurot, millest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus 6308,73 eurot (73501041,27=6308,73 eurot). Laenulepingus leppisid laenuandja ja kostja kokku, et põhisummale lisandub täiendavalt intress ning intressi määraks oli 19,9% aastas. Intressi kohustus kostja tasuma vastavalt maksegraafikule ja kostjal on intressivõlgnevus alates 14. osamaksest 10.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 18. osamakseni 10.09.2020 summas 507,97 eurot (104,62+103,13+101,62+100,08+98,52). Intressivõlgnevus on 507,97 eurot. Vastavalt 16.03.2019 sõlmitud laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu 2,90 eurot kuus. 23.09.2020 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasu summas 14,50 eurot (periood 10.05.2020-10.09.2020; 5 x 2,90). Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste p 3.7 alusel sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot. Makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemist ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni- ja e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulutusi. Hageja nõuab kostjalt 1) sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 2362,03 eurot (periood laenulepingu ülesütlemise päevast alates 23.09.2020 kuni hagi esitamiseni 10.08.2022, viivisemäär 19,9% aastas, so intressimääraga samas määras); 2) edasiulatuvat viivist põhinõudelt 6308,73 eurolt 19,9% aastas alates 11.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtvalt palus hageja hagi esemest
lähtuvalt kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 6308,73 eurot, intressivõlgnevus 507,97 eurot, haldustasu 14,90 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2362,03 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 6308,73 eurolt 19,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda (hagiavaldus dtl 3-6; hagi ese dtl 6).
2.01.11.2022 seisukohas märkis hageja, et kostja sai 10.08.2019 osamakse osas maksepuhkust ja sellest tulenevalt muutus nõude arvestuskäik. Hageja esitas tõendina maksegraafiku. Kostja tegi põhiosa katteks makseid summas 1054,63 eurot, millest tulenevalt on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 6295,37 eurot (7350-1054,63=6295,37 eurot). Maksepuhkuse graafiku kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates 15. osamaksest 10.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 18. osamakseni 10.09.2020 summas 417,81 eurot (106,71 +105,22+103,71+102,17) ning laenuhaldustasu võlgnevus on alates 10.06.2020 kuni 10.09.2020 summas 11,60 eurot (4 x 2,90). Põhinõude muutumise tõttu muutus ka viiviste arvestus. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 2357,03 eurot (põhinõudelt 6295,37 eurolt, viivisemäär 19,90% aastas, periood alates 23.09.2020 lepingu ülesütlemise päevast kuni hagi esitamise kuupäevani, so 10.08.2022) ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt 6295,37 eurolt 19,90% aastas alates 11.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja osundas, et kostja sai laenu ja kostja ei täitnud laenu ega intressi tagastamise kohustust. Kostja ei täitnud oma kohustusi korrapäraselt ja rikkus lepingutingimusi, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist ja sissenõudmiskulusid. Kostja väide, et ta on laenu tasunud 16 kuud ja teinud tagasimakseid kogusummas 3155,22 eurot, on tõendamata. Vastuse punktis 2.4 selgitas hageja, et kostja tagasimakseid ei arvestata üksnes põhiosa katteks. Lepingu alusel jaotati teostatud osamaksed maksegraafiku alusel vastavalt laenuhaldustasu, põhiosa ning intressi katteks. Samuti kui kostjal oli maksetega viivitusest tingitud kulusid, siis laekumisi arvestati ka nende katteks. Kostja palus viivise arvestuse peatamist, millega hageja ei nõustunud, kuna hageja viivise nõue põhinõudelt alates 11.08.2022 on põhjendatud. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et ta on teadlik sellest, et laenu tähtajaks tagastamata jätmisel on ta kohustatud hüvitama võla menetlemisega seotud sissenõudmiskulud (lepingu üldtingimuste p 3.7). Hageja tõendas meeldetuletuskirjade saatmist kostjale. Hageja leidis, et teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline, mistahes teavitamine ei oleks olnud vajalik olukorras, kus kostjal oleksid kohustused täidetud. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, siis on teavitustega kaasnevad kulud kostja enda tekitatud kulud (dtl 63-68). Kostja vastuväited
3.09.10.2022 vastuses tunnistas kostja, et on saanud laenu summas 7350 eurot (so laen 7000 eurot ja tasu laenu eest 350 eurot, mis oli lisatud laenule). Kostja märkis, et on tasunud laenu 16 kuud, so kokku summas 3155,52 eurot, mida sai kostja tõendada üksnes AS SEB Pank pangakontoväljavõttega, kuna esimesed maksed tasus kostja AS Swedbank kaudu ning AS Swedbank arvelduskonto on tänasel päeval suletud. Kostja palus peatada viiviste arvestamise. Kostja ei nõustunud Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskuludega. Kulleri vahendusel ei ole kostja meeldetuletuskirju saanud ja postkastis pole kirju näinud. E-kirja teel on kirju saanud. Menetluskulud palus kostja arvestada pooleks (dtl 51). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.05.12.2022 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamiseks TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja, so 16.12.2022 kompromissi sõlmimiseks, kompromissi mittesaavutamisel oli pooltel võimalik esitada seni esitamata seisukohti ja tõendeid (sh hagejal menetluskulude nimekiri) hiljemalt 27.12.2022, teise poole poolt esitatule oli soovi korral võimalik vastata 10.01.2023. Kohtumääruses osundas kohus sellele, et mh tuleb kostjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt esitada laenu tagastamise osas tõendid, mis kinnitavad tema vastuväidet (st kostja on tasunud laenukohustust 16 kuud, tagasimakseid on tehtud kokku summas 3155,52 euro ulatuses) (dtl 86-89).
7.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -pooled sõlmisid 16.03.2019 krediidilepingu (nimetusega väikelaenuleping) nr 704341093 ning vastav leping on kostja poolt koos lepingueelse teabe, lepingu eri- ja üldtingimustega, laenu esialgse maksegraafikuga, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabega digiallkirjastatud 16.03.2019 (dtl 816); -16.03.2019 krediidilepingu nr 704341093 08.03.2019 eritingimuste ja kostja vastuse (dtl 51) kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 7350 eurot (sh 7000 eurot laenusumma ja 350 eurot lepingutasu) (dtl 12); -lepingu üldtingimuste p 1.1 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma koos intressi ja muude tasudega vastavalt lepingule ning selles kohalduvatele tingimusetele. Leping on tarbijakrediidileping. Lepingu lahutamatuteks osadeks on p 9 järgi eritingimused, tingimused, maksegraafik ja nimetatud dokumentide muudatused (dtl 11); -kostja kohustus vastavalt 13.08.2019 maksegraafikule tagastama laenu summas 7350 eurot maksegraafiku alusel 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.04.2024 (dtl 70-71; sisaldab 10.08.2019 põhi-, intressi- ja haldustasu osamakse osas maksepuhkust, igakuiseid intressi- ja haldustasu osamakseid) ja 08.03.2019 lepingu eritingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt haldustasu summas 2,90 eurot, laenult intressi 19,90% aastas, viivist iga viivitatud päeva eest, kuni lepingu alusel kuuluvate summade täieliku tasumiseni, viivisemääraks on 19,90% aastas (dtl 10, dtl 11 ja dtl 12); -hageja ütles 16.03.2019 krediidilepingu nr 704341093 erakorraliselt üles 23.09.2020 (dtl 18), kuna kostja oli laenu tagasimaksetega kolme järjestikuse osamaksega viivituses (lepingu üldtingimuste p 5.5.2, dtl 11). Pooled vaidlevad kokkuvõtvalt selle üle, kas: kostja on tasunud hagejale võlgnevuse katteks 3155,52 eurot ja kas tagasimaksetest tulenevalt on hageja nõuded esitatud suuruses põhjendatud ning viiviste arvestuse peatamine ja sissenõudmiskulud on õigustatud (dtl 51).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks
kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 6295,37 eurot (7350-1054,63=6295,37 eurot). Hageja on märkinud, et kostja tegi põhiosa katteks makseid summas 1054, 63 eurot (dtl 63). Kostja on seevastu osundanud, et on täitnud laenukohustusi 16 kuu vältel ja on tasunud võlgnevuse katteks 3155,52 eurot (dtl 51). Kostja on tõenditena esitanud AS SEB Panga pangakontoväljavõtted (dtl 45, dtl 48; kõikidel ülekannetel on makseselgituses märgitud „TF Bank AB (publ) Eesti filiaal J. A., xxx, lepingu nr 4341093“), millest nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid järgnevalt: 2019. aastal 09.07.2019 197,22 eurot, 15.10.2019 205 eurot, 11.11.2019 199,31 eurot, 10.12.2019 199,31 eurot; 2020. aastal 09.01.2020 199,31 eurot; 12.02.2020 200 eurot; 12.03.2020 205 eurot; 12.04.2020 205 eurot, 10.05.2020 199,31 eurot, kokku summas 1809,46 eurot. Eeltoodust järelduvalt ei ole kostja TsMS § 230 lg 1 mõistes 1346,06 euro ulatuses tagasimakseid, sõltumata 05.12.2022 kohtumääruses tõendamiskohustuse kohta antud selgitustest, tõendanud, mistõttu 1346,06 euro ulatuses ei saa kohustusi täidetuks lugeda. Hageja on 01.11.2022 seisukohas kohustuste täitmise järjekorra osas märkinud, et lepingu alusel jaotati teostatud osamaksed maksegraafiku alusel vastavalt laenuhaldustasu, põhiosa ning intressi katteks. Samuti kui kostjal oli maksetega viivitusest tingitud kulusid, siis laekumisi arvestati ka nende katteks (dtl 63). Kohus märgib, et hageja abstraktse selgituse põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata, milliste konkreetsete nõuete katteks on hageja lepingu kestvuse ajal kostja tagasimakseid katnud. Hageja ei ole täpsemalt selgitanud ega tõendanud tagasimaksetega seonduvalt lepingu kestvuse ajal nõuete kujunemist (mh andis kohus 05.12.2022 kohtumääruses täiendava võimaluse seisukohtade/tõendite esitamiseks ja kohus selgitas, et TsMS § 230 lg 1 tuli hagejal oma nõudeid ja väiteid tõendada). Kohtus selgitab, et kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada asjaolusid/väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda neid omal algatusel. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 415 lg 2 näol on tegemist imperatiivse erinormiga VÕS § 88 ees ja VÕS § 415 lg 2 kohaldub olukorras, kus tehakse ebapiisavaid makseid. Antud juhul on tegemist vastava olukorraga, kuivõrd kostja on lepingu kestvuse ajal teinud maksegraafikust (dtl 70) ja tagasimaksetest (dtl 45; dtl 48) nähtuvalt ebapiisavaid makseid (maksegraafiku järgi alates 10.04.2019 kuni 10.09.2020, leping öeldi üles 23.09.2020, kostja pidi tasuma hagejale osamakseid summas 3351,47 eurot ja pangakontoväljavõtete järgi tasus kostja lepingu kestvuse ajal 1809,46 eurot, seega ettenähtust 1542,01 eurot vähem (3351,471809,47=1542,01 eurot). Kuivõrd hageja ei ole täpsemalt selgitanud ega tõendanud, mil viisil on hageja VÕS § 415 lg 2 p-ide 1-4 mõttes kostja tagasimakseid summas 1809, 46 eurot arvestanud, siis kohaldub VÕS § 415 lg 2 p 2 imperatiivselt sätestatu ja põhjendatud on lugeda lepingu kestvuse ajal kõik kostja tehtud tagasimaksed summas 1809,46 eurot põhivõla katteks. Kostja pangakontoväljavõtetest (dtl 45 ja dtl 48) nähtuvalt ei ole kostja pärast lepingu erakorralist ülesütlemist 23.09.2020 tagasimakseid teinud (viimane makse oli tehtud 10.05.2020). Seega on hageja põhjendatud põhinõudeks 5540, 54 eurot (7350-1809,46=5540,54 eurot). Hageja põhinõue summas 754,83 eurot jääb rahuldamata (6295,37-5540,54=754,83 eurot).
9.Antud juhul VÕS § 415 lg 2 p 1 ei kohaldu kuna hageja ei ole seda tõendanud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste p 3.7 alusel sissenõudmiskulusid summas 50 eurot ja sissenõudmiskulud on kujunenud järgnevalt: 7.10.2020 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 19.11.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 27.11.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot; võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulutusi (dtl 4-6; dtl 66). Kostja ei nõustunud sissenõudmiskuludega ja märkis, et kulleri vahendusel ei ole kostja meeldetuletuskirju saanud ja postkastis pole kirju näinud. E-kirja teel on kirju saanud (dtl 51). Kostja ei ole täpsustanud, milliseid meeldetuletuskirju ta hagejalt on e-kirja teel saanud. Hageja leidis, et sissenõudmiskulud on põhjendatud ja meeldetuletusteadete kättesaamine kostja poolt pole oluline (dtl 65). Kohus tuvastas, et hageja on koostanud kostjale järgmised võlateatised (meeldetuletuskirjad): 15.06.2020 meeldetuletuskiri (dtl 73); 20.07.2020 meeldetuletuskiri (dtl 74); 20.08.2020 meeldetuletuskiri (dtl 75); 08.09.2020 meeldetuletuskiri (viimane hoiatuskiri) (dtl 17). Julianus Inkasso OÜ on koostanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 07.10.2020 võlateatis (dtl 19); 19.11.2020 venekeelne võlateatis (dtl 20); 03.12.2020 võlateatis (dtl 22) ja venekeelne võlateatis (dtl 23); 22.12.2020 venekeelne võlateatis (dtl 24). 23.09.2020 erakorralist lepingu ülesütlemise teatist (dtl 18) ja 27.11.2020 hagihoiatust (dtl 21) ei loe kohus meeldetuletuskirjaks. Kostja ei ole täpsustanud oma vastuväidet ja kohtule ei ole teada, milliseid meeldetuletuskirju on kostja hagejalt/Julianus Inkasso OÜ-lt saanud. Samuti ei nähtu hageja ega Julianus Inkasso OÜ meeldetuletuskirjadest, et neid oleks kostjale saadetud e-kirja teel, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, milliseid e-kirju (meeldetuletuskirju) kostja kätte sai. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et meeldetuletuskirjade kättesaamine ei ole oluline. Kohus leiab, et nimetatu on hageja tõendamiskoormis ja hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõttes sissenõudmiskulusid ja meeldetuletuskirjade kättesaamist kostja poolt, tõendanud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus ka sissenõudmiskulud 50 eurot rahuldamata.
10.Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevust summas 417,81 eurot (so 15. osamaksest 10.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 18. osamakseni 10.09.2020; 106,71 +105,22+103,71+102,17=417,81 eurot, intressimäär 19,90% aastas) ja lepingu haldustasu summas 11,60 eurot (periood 10.06.2020 kuni 10.09.2020, 4 x 2,90 eurot) (dtl 63). VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on krediidilepingu eritingimustes kokku leppinud, et laenult kohustub kostja maksma intressi 19,90% aastas (arvestatuna igakuiselt osamaksetes) ja igakuiselt lepingu haldustasu 2,90 eurot (dtl 12). Kontrollitult vastavad tasumata intressiosamaksete suurused maksegraafikus toodule (dtl 70). Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta oleks intressivõlgnevust summas 417,81 eurot ja lepinguhaldustasu summas 11,60 eurot hagejale tasunud, eelnevat ei nähtu ka kostja pangakontoväljavõtetest (dtl 45, dtl 48). Seega on hageja intressinõue 417,81 eurot ja lepinguhaldustasu summas 11,60 eurot põhjendatud.
11.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumisel nõuda võlgnikult kohtuste täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Krediidilepingu eritingimustes leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist iga viivitatud päeva eest, kuni lepingu alusel kuuluvate summade täieliku tasumiseni, viivisemääraks on 19,90% aastas (dtl 12). Kohus leiab, et kostja vastuväide viivise arvestuse peatamiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on pooltevahelist krediidilepingut VÕS § 76 mõistes rikkunud ja hagejal on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kohaselt õigus kostjalt nõuda lepingujärgses määras 19,90% aastas viivist ning kostjale oli viivise rakendamine lepingu rikkumisel ettenähtav. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhjendatud põhinõudeks on 5540,54 eurot, siis on viivisekalkulaator.ee kasutades hageja põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuseks 2074,42 eurot (põhinõudelt 5540,54 eurolt, viivisemäär 19,90% aastas, periood 23.09.2020 kuni 10.08.2022) ning edasiulatuv viivis on põhjendatud põhinõudelt 5540,54 eurolt alates 11.08.2022 19,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 282,61 eurot (2357,03-2074,42=282,61 eurot) jääb rahuldamata.
12.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 5540,54 eurot, intressivõlgnevus 417,81 eurot, lepingutasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2074,42 eurot (periood 23.09.2020 kuni 10.08.2022), edasiulatuv viivis põhinõudelt 5540,54 eurolt alates 11.08.2022 19,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõue 754,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 282,61 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot jäävad rahuldamata.
13.Menetluskulud Vastuses hagile palus kostja menetluskulud pooleks arvestada. Kostja ei nõustunud õigusabikulude 480 euro maksmisega (dtl 51, 81). Kohus leiab, et kostja ei ole taotlust põhjendanud ning kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, miks tuleks menetluskulud jagada pooleks ja/või kostja ei peaks hüvitama hageja põhjendatud õigusabikulusid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid suuremas ulatuses, seega on menetluskulud põhjendatud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, arvestades siinkohal ka seda, et kostja on pikema aja jooksul jätnud hagejale nõuded tasumata. Kohus jätab menetluskulud 88,58 % ulatuses kostja ja 11,42% ulatuses hageja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on 29.09.2021
lahendi nr 2-14-63261 p-is 14 osundanud, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt mh nt Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). 21.12.2022 menetluskulude nimekirjas (dtl 94-95) palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1880 eurot (sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 1040 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud on kujunenud järgnevatest toimingutest: -alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine, nende analüüs; hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule 4 h x 120 eur/h 480 eurot; - 10.10.2022 kohtumäärusega tutvumine 15 min 120 eur/h 30 eurot; -kostja 09.10.2022 hagi vastusega tutvumine, selle analüüs; hageja 01.11.2022 seisukoha koostamine ning kohtule esitamine 3 h x 120 eur/h 360 eurot; - hageja poolt kompromissettepaneku koostamine, kostjale esitamine ning 14.11.2022 kohtu teavitus 15 min 120 eur/h 30 eurot; - kostja 16.11.2022 seisukohaga tutvumine 10 minutit 120 eur/h 20 eurot; -05.12.2022 kohtumäärusega tutvumine 15 minutit 120 eur/h 30 eurot; - kompromissettepaneku koostamine, kostjale esitamine ning 16.12.2022 kohtu teavitus 15 minutit 120 eur/h 30 eurot; -hageja 21.12.2022 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja selle esitamine kohtule 30 minutit 120 eur/h 60 eurot. Kokku 8 h 40 min 120 eur/h 1040 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv summas 840 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasuks on 120 eurot (käibemaksuta), mis on kohtupraktikast lähtuvalt mõistlik ja kostja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga ükskiku õigustoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule ning vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: -alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine, nende analüüs, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule on põhjendatud hagi sisu, mahtu, keerukust ja tõendite kogumit arvestades 3 h x 120=360 eurot; - 10.10.2022 kohtumäärusega tutvumine. 10.10.2022 teavitas kohus hagejat kostja vastusest, kohus tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga ning kohus andis kompromissi läbirääkimisteks tähtaja, so 14 päeva kirja kättesaamisest ja kui pooled ei jõua kompromissile, siis tuli hagejal esitada eelmärgitud tähtaja jooksul seisukoht kostja vastusele. Kohus leiab, et eeltooduga tutvumisele on põhjendatud ajakuluks 5 minutit 10 eurot (5/60 x 120=10 eurot). -kostja 09.10.2022 hagi vastusega tutvumine, selle analüüs; hageja 01.11.2022 seisukoha koostamine ning kohtule esitamine 3 h x 120 eur/h 360 eurot, on põhjendatud. - hageja poolt kompromissettepaneku koostamine, kostjale esitamine ning 14.11.2022 kohtu teavitus 15 min 120 eur/h 30 eurot, on põhjendatud. - kostja 16.11.2022 seisukohaga tutvumine 10 minutit 120 eur/h 20 eurot, on põhjendatud. -05.12.2022 kohtumäärusega tutvumine 15 minutit 120 eur/h 30 eurot, on põhjendatud.
- kompromissettepaneku koostamine, kostjale esitamine ning 16.12.2022 kohtu teavitus 15 minutit 120 eur/h 30 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja pärast 05.12.2022 kohtumäärust ega 16.12.2022 e-kirjas esitanud 13.12.2022 kostjale edastatud kompromissettepanekut, mistõttu ei ole kompromissettepaneku koostamise eest õigusabikulu põhjendatud. Kohtu teavituse eest on õigusabikulu kulu põhjendatud 5 minuti 10 euro ulatuses (5/60 x120=10 eurot). -hageja 21.12.2022 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja selle esitamine kohtule 30 minutit 120 eur/h 60 eurot, on põhjendatud. Kokkuvõtvalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 1720 eurot (riigilõiv 840 eurot+ õigusabikulud: 360+10+360+30+20+30+10+60=880 eurot=1720 eurot, käibemaksuta). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1523,58 eurot (arvestatuna, et kohus jättis menetluskulud 88,58 % ulatuses kostja ja 11,42% ulatuses hageja kanda). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel (dtl 6), kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (1523,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.