Aspen Grupp OÜ hagi Hepsor Phoenix 3 OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
185 580,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Aspen Grupp OÜ (registrikood 11104843), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (vastustaja): Hepsor Phoenix 3 OÜ (registrikood 14911478), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carry Plaks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.03.2022 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-13551 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aspen Grupp OÜ esitas 30.08.2021 Harju Maakohtule Hepsor Phoenix 3 OÜ vastu hagi töövõtutasu summas 153 562,80 eurot ja viivise saamiseks või alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 127 969,06 eurot ja viivise saamiseks.
2.Kostja kuulutas 15.04.2021 välja hanke Tallinnas Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamiseks. Teenused telliti riigihangete registri kaudu, kuid kostja ei ole hankija riigihangete seaduse (RHS) § 5 tähenduses. Hanke alusdokumendiks (hankedokument) oli riigihangete registris avaldatud „Ehitiste lammutamine Manufaktuuri tn 5 ja 7“ ja „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“, mille kohaselt pidi pakkuja kinnitama, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alused (nn absoluutsed alused) ja RHS § 95 lg 4 p-des 1-12 sisalduvad kõrvaldamise alused (nn valikulised alused).
3.Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.04.2021 kell 11.00. Hageja esitas pakkumuse tähtaegselt. Kostja 30.04.2021 otsustega tunnistati hageja pakkumus vastavaks, edukaks ja kvalifitseeriti. Vastavaks tunnistati ka Crushtec OÜ ja Lammutusmehed OÜ pakkumused ning tagasi lükati Osaühingu Otike (Otike) pakkumus, sest pakkumuse hind oli põhjendamatult madal, pakkuja ei kinnitanud tööde teostamise tähtaega ning pakkumusele ei olnud lisatud ühispakkujate volikirja. Kostja edastas 21.05.2021 uued otsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeriti Otike pakkumus.
4.Hageja edastas 28.05.2021 kostjale teate, milles märkis, et mõistab kostja 21.05.2021 tahteavaldusest selliselt, et 30.04.2021 sõlmitud töövõtuleping on korraliselt üles öeldud ja nõudis kokkulepitud tasu, lubades esitada kohase tasu arvestuse. Kostja vastas 08.06.2021, et hageja nõue on alusetu. Hageja esitas 30.06.2021 kostjale nõudekirja töövõtutasu 127 969,06 eurot saamiseks või alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks hiljemalt 09.07.2021, kostja teatas 21.07.2021, et keeldub hageja nõude rahuldamisest.
5.Hageja hinnangul ei kuulu vaidluse lahendamisel kohaldamisele RHS sätted ja eraõigusliku juriidilise isiku poolt teenuse tellimist avaliku menetluse tulemusena tuleb käsitleda konkursina võlaõigusseaduse (VÕS) § 1009 lg 1 tähenduses. Töövõtjal on tellija vastu VÕS § 655 lg-st 1 tulenev töövõtutasu nõue summas 153 562,80 eurot. Sõltuvalt sellest, kas konkursi sisuks on pakkumine asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse või lepingupakkumus, on konkursi lõppemise tagajärjeks kas (i) lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14) või (ii) kohaldub enampakkumise teel sõlmitava lepingu regulatsioon (VÕS § 10) ja võitja väljavalimine tähendab nõustumust (VÕS § 20). Töövõtja poolt pakkumuse tegemist ja selle aktsepteerimist 30.04.2021 tellija poolt tuleb käsitleda lepingu sõlmimisena, sest osapooltel oli kokkuleppe kõigis töövõtulepingu olulistes tingimustes, sh lepingu eseme ja hinna kohta. Tellija uut otsust tuleb ja saab seega käsitleda üksnes kui töövõtulepingu ülesütlemise avaldust.
2-21-13551
6.VÕS § 1012 lg 2 sätestab, et konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Konkursil osalemisega tekib konkursi korraldaja ja konkursil osaleja vahel lepinguväline võlasuhe, kus kumbki pool saab viidata kohustuse rikkumisele. Seetõttu tuleb konkursil osalenud isiku kahjuhüvitisnõue kvalifitseerida VÕS § 101 lg 1 p 3 ning § 115 alusel. Hageja kaotas kostja 21.05.2021 otsuse tõttu võimaluse teostada konkursi esemeks olnud Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamistööd, mistõttu on töövõtja kandnud kahju saamata jäänud tulu näol – töövõtja poolt konkursil tehtud pakkumise summa ja tööde teostamiseks tehtavate kulude vahet tuleb pidada töövõtja kahjuks, mille suurus on 127 969,06 eurot.
7.Kui kostja ei oleks tunnistanud konkursi tingimusi rikkudes edukaimaks pakkujaks Osaühingu Otike, oleks konkursi esemeks olnud tööd saanud teha hageja. Konkursi tingimuste kehtestamise eesmärgiks oli mh tagada kõigile konkursil osalejatele võrdsed tingimused konkursil osalemiseks. Samuti pidi kahju tekkimine kui konkursi tingimuste rikkumise võimalik tagajärg olema kostjale konkursi väljakuulutamise ajal ettenähtav. Konkursil osalemisega võtsid osalejad kohustuse konkursi esemeks olnud tööd teha ega saanud samale ajale muid töid planeerida. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
9.Kostja avaldas 15.04.2021 riigihangete registris hanke viitenumbriga 235639 (Hange) Manufaktuuri tn 5 ja 7 ehitiste lammutamistöödeks, sest kostja poolt kavandatavaid lammutustöid finantseeriti osaliselt avaliku toetuse arvelt. Sihtasutus KredEx (Kredex) oli kostjale eraldanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.11.2018.a määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel toetuse Manufaktuuri tn 5 ja 7 ehitiste lammutamiseks.
10.Kostjale esitatud pakkumuste hulgas oli Otike pakkumus maksumusega 84 300 eurot ning hageja pakkumus maksumusega 183 300 eurot. Kostja tegi 30.04.2021 hankemenetluses otsused, millega kõrvaldas hankemenetlusest pakkuja Otike, sest luges pakkumuse liiga madalaks ning kvalifitseeris, tunnistas vastavaks ja edukaks hageja pakkumuse. See otsustus ei olnud nõustumus hagejaga lepingu sõlmimise mõttes. Kredex asus 19.05.2021 toetuse andjana seisukohale, et parima pakkumuse teinud ühispakkujate Otike ja RVT Ehitus OÜ eemaldamine menetlusest ei olnud põhjendatud. Kostja tegi 21.05.2021 uued otsused, millega tunnistas edukaks Otike pakkumuse.
11.Kostja oli toetuse saajana kohustatud hankima lammutustöö riigihangete registri kaudu ja RHS-s sätestatud üldpõhimõtete järgi, kuid seda ei saa pidada konkursiks VÕS § 1009 mõttes. Kostja hankemenetlus tuleks kvalifitseerida ettepanekuks esitada pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks ostja ehk hankija kehtestatud tingimustel. Seega on hankemenetluse sisuks lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14), mitte konkurss ega VÕS § 10 sätestatud enampakkumine.
12.Kostja on hanketingimustes jätnud selgelt endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused ja jätta leping ka juba väljavalitud pakkujaga sõlmimata. Kostja pidi järgima RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui lugeda hange VÕS § 1009 mõttes konkursiks, ei ole nõuded põhjendatud. Nimelt võib konkursi korraldaja otsustada konkursi läbiviimise RHS-s sätestatud reeglite ja põhimõtete kohaselt. See on konkursi korraldaja õigus, konkursi regulatsioon on dispositiivne.
2-21-13551
13.Hageja ja kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud. Kostja otsused riigihangete läbiviimise korrale vastavas hankemenetluses ei ole käsitletavad lepingu sõlmimisele ja/või lõpetamisele suunatud tahteavaldustena, sest mõistlikule isikule pidi olema arusaadav, et hankedokumendid näevad hankelepingute sõlmimise ette eraldi tehinguna hankemenetluse lõpus ja ajaliselt peale muude otsuste tegemist ning teatud tingimuste täitmist. Samuti nägid hankedokumendid ette, et hankijal ei olnud kohustust ka eduka pakkujaga hankelepingut sõlmida. Lepinguprojekti p. 16.2 kohaselt pidi leping jõustuma selle allkirjastamisest. Sellisel tingimusel puudunuks igasugune mõte, kui lepingulised õigused ja kohustused oleks pidanud tekkima pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse alusel. Hankedokumendi lisas III oli mh nähtud ette volituse andmine eduka pakkumuse korral hankelepingu allkirjastamiseks. Lepinguprojekti p. 10.2 järgi pidi töövõtja enne lepingu sõlmimist esitama ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustuse. See viitab iseseisvale ja eraldiseisvale lepingu sõlmimise tehingule.
14.Hankemenetluse teateid ja otsuseid ei ole teinud kostja juhatuse liige. Hagejal puudub alus eeldada, et hankemenetluses kostjat esindanud professionaalne sellele spetsialiseerunud esindaja (IB Telora) oleks olnud volitatud kostja nimel ka hankelepingut sõlmima, muutma või lõpetama.
15.Kostja 21.05.2021 otsusele väidetava hankelepingu ülesütlemise tahteavalduse tähenduse andmine on täiesti meelevaldne. Kuidagi ei saa väita, et hankeleping loetakse sõlmituks mõlema objekti – nii Manufaktuuri 5 kui ka 7 – osas, sest hankedokumendi p-s 11 on sätestatud expressis verbis, et lepingud sõlmitakse eraldi kummagi objekti lammutamiseks.
16.Hageja ei astunud ühtegi sammu selle väidetava lepingu täitmiseks, ta ei ole sõlminud kindlustuslepingut, ei ole esitanud hiljemalt 07.05.2021 tellijale detailset ajagraafikut ega taotlenud tellijalt ehitusplatsi üleandmist.
17.Ei ole usutav, et hagejal puudus mõistlik võimalus oma tööjõu teistsuguseks kasutamiseks ajal, mil ehitustööde alal ületab nõudlus pakkumist, ehitustööde turg on statistikaameti andmetel tugevas kasvutrendis ning puudu on ehitustööde teostajatest. Hageja avalikud käibeandmed tõendavad üheselt, et hageja tööjõule on võimalik leida alternatiivne kasutus.
18.Kostja ei nõustu, et tegu oli konkursiga VÕS mõttes ja et ta on hankemenetluse tingimusi rikkunud. Lepingueelsest suhtest tuleneva vastutuse puhul ei saa asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui läbirääkimised vms oleks lõppenud tulemuslikult ning kehtiv leping oleks sõlmitud ja täidetud. Sellise lepingu sõlmimata ja täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist kahjustatud isik nõuda ei saa. Seetõttu saab lepingueelse vastutuse sätete rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks pidada usalduskahju hüvitamist. Hange on tsiviilõiguslikult käsitletav kutsena teha pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks ostja kehtestatud tingimustel. Usalduskahju nõudeõigus oli hankedokumendi kohaselt käesoleval juhul välistatud, sest selle p 8.2 näeb ette, et pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud.
19.Konkursil osalemisega ei teki poolte vahel lepingulist suhet (tegemist on lepinguvälise võlasuhtega) ja ka siin ei ole õige asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui temaga oleks leping sõlmitud. Ainuüksi see, kui konkursi tingimusi oleks rikutud, kahjustatud isikule lepingut ei taga, kuna konkursi korraldajale kuulub õigus võitja üle otsustada. Hankijal oli õigus oma otsust korrigeerida, sest tegemist oli lepingueelsete läbirääkimiste faasiga ning hankija ei olnud eduka pakkumusega seotud. Teiseks ei olnud edukaks tunnistatud pakkujal (Otike) maksuvõlga ei pakkumuse esitamise tähtpäeva (29.04.2021 kell 11.00.), kostja 30.04.2021 otsuse ega ka 21.05.2021 otsuse tegemise ajal.
2-21-13551 Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 30.04.2021 otsusega hanke tulemuse kohta tunnistas kostja hageja pakkumuse vastavaks, edukaks ja kvalifitseeris selle. Kostja lükkas tagasi Osaühingu Otike pakkumuse, sest pakkumuse hind oli põhjendamatult madal, pakkuja ei kinnitanud tööde teostamise tähtaega ning pakkumusele ei olnud lisatud ühispakkujate volikirja. Kostja edastas 21.05.2021 hagejale uue otsuse, millega tunnistati vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeriti Otike pakkumus. Kohus ei nõustunud, et 30.04.2021 otsus on käsitletav töövõtulepingu sõlmimisena ja 21.05.2021 otsus töövõtulepingu korralise ülesütlemisena.
22.Poolte õigussuhtele kvalifikatsiooni andmiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised olid poolte tahteavaldused ja kas need olid piisavad selleks, et saaks öelda, et poolte vahel oli sõlmitud leping VÕS § 9 mõttes. Alates hanke teate avaldamisest riigihangete registris, tuleb poolte vahelist suhet käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhtena. RHS käsitleb isiku kvalifitseerimist (RHS § 98), pakkumuse vastavaks (RHS § 114) ja edukaks tunnistamist (RHS § 117) menetluse erinevate etappidena, mida on võimalik eraldi vaidlustada. Samuti eristab RHS sellest lepingu sõlmimist (RHS § 120). Olgugi, et hageja ja kostja suhe ei ole riigihange, tuleb ka siin järgida riigihanke loogikat ja eristada kostja poolt tulevase lepingu partneri nn sisemist valikuprotsessi, mis viis otsuseni alustada läbirääkimisi ja lepingu sõlmimiseks vajalikke toimingud, mida saab käsitleda lepingueelsete läbirääkimistena. Järelikult ei saa ka käesolevas asjas pidada kostja 30.04.2021 otsust lepingu sõlmimiseks, vaid üksnes otsuseks alustada hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi. Ka hankedokumendis ja selle lisades on sõnaselgelt eristatud pakkujate kvalifitseerimist, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist ja eraldi lepingu sõlmimise protsessi. Hankedokumendi p 23.1 sõnastab selgelt, et leping sõlmitakse pärast kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimist. Seega ka sellest punktist on arusaadav, et lepingu sõlmimine tehakse eraldi toiminguna. Seda käsitlust toetab ka hankedokumendis nimetatud nõue, et tellija pidi tegema lepingu sõlmimiseks teatud tegevusi, nt sõlmima vastutuskindlustuse lepingu. Hankelepingu projektist nähtub, et selle pidi allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses esitas IB Telora. Hageja oleks pidanud ka sellest aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldustega.
23.Olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei saa ka lepingust taganeda ega seda üles öelda, järelikult ei saa hageja tugineda oma nõudes VÕS § 655 lg 1 sätetele.
24.Kohus ei nõustunud ka hageja alternatiivse õigusliku seisukohaga, et tegemist on konkursiga VÕS § 1009 mõttes eesmärgiga sõlmida töövõtuleping. Kostja eesmärgiks oli selgelt leida isik, keda kutsuda lepingueelsetele läbirääkimistele lepingu sõlmimiseks, mitte leping ise. Isegi juhul, kui jaatada, et tegemist oli konkursiga, poleks hagejal õigust nõuda töövõtu tasu, sest konkursi eesmärgiks ei olnud töövõtu tasu maksmine vaid lepingueelsetele läbirääkimistele kutsumine. Hageja saaks kostjalt nõuda usalduskahju VÕS § 14 ja § 15 alusel ja tuginedes VÕS § 115, eelkõige saaks hageja nõuda mõistlikku kulu, mis tal tekkis hankes osalemisel ja lepingueelsetel läbirääkimistel. Samas on usalduskahju nõudeõigus hanke dokumentide p 8.2 alusel välistatud osas, mis puudutab hanke ettevalmistamist. Kahju võib ka usalduskahju puhul seisneda saamata jäänud tulus, kui selgub, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi pahas usus. Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud hanke läbiviimisel hanke tingimusi, mida käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisena. Kostja 21.05.2021 otsuse
2-21-13551 tegemise ajal ei olnud Osaühingul Otike maksuvõlga – seda kontrolliti enne pakkuja edukaks tunnistamist. Järelikult ei saa sellist rikkumist kvalifitseerimise osas kostjale ette heita. Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi täies ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
26.Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning seetõttu andnud pooltevahelisele õigussuhtele ebaõige hinnangu. Eeltoodud rikkumised koosmõjus on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi ja hagi põhjendamatu rahuldamata jätmise.
27.Esiteks ei nõustu hageja maakohtuga, et käesolevas asjas kohaldub täies ulatuses RHS-i regulatsioon. Maakohus on õigesti tuvastanud ning pooled selle üle ei vaidle, et kostja ei olnud hankija RHS § 5 tähenduses. Seega pidi kostja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.11.2018 määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse tingimused ja kord“ § 10 lg 2 alusel üksnes tellima projekti läbiviimiseks vajalikud tööd elektrooniliselt riigihangete registri vahendusel, järgides riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
28.Teiseks ei vaidle pooled selle üle, et kostja kuulutas välja hanke Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamiseks. Maakohus on otsuses ise kinnitanud tõsiasja, et riigihanke loogikast lähtudes määrab riigihange ära lepingu tingimused. Seega ei olnud pooltel enam millegi üle läbirääkimisi võimalik pidada. Riigikohus on selgitanud, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud hankedokumentides. Vastasel juhul muutuks hankemenetlus mõttetuks, sest raske on põhjendada, miks on tarvis läbi viia sellist menetlust, mille lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille sisu ei kattu hankedokumentides ja pakkumustes kajastatuga. Kostja ei alustanud hagejaga mistahes täiendavaid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks pärast 30.04.2021 kuupäeva.
29.Hageja tõi maakohtus esile, et alates 2007. aasta 1. maist, kui jõustus RHS, kehtib ka riigihangetes üldine võlaõigusseadusest tuleneva loogikaga hankelepingu sõlmimise viis, st leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Maakohus eeltoodu osas otsuses seisukohta ei võtnud ega põhjendanud, miks ta riigihangete seaduse eelnõu 450 SE seletuskirjas avaldatut ei arvesta. Hankeleping loetakse üldjuhul sõlmituks, kui hankija annab edukaks tunnistatud pakkumusele nõustumuse. Ka eelnõu kohaselt toimub lepingu sõlmimine jätkuvalt pakkumuse esitamisega ja edukale pakkumusele nõustumuse andmisega. Pakkumused ja nõustumus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja leping on sõlmitud ajast, mil eduka pakkumuse esitanud pakkuja nõustumuse kätte sai.
30.Hageja pakkumuse edukaks tunnistamine oli vaieldamatult mõistetav kui hankija soov end lepinguliselt siduda töövõtjaga. Muuhulgas kinnitab eeltoodut ka tõsiasi, et mitte hankija enda initsiatiivil ei tehtud uusi otsuseid (millega tunnistati vastavaks, kvalifitseeriti ja tunnistati edukaks Otike pakkumus) vaid suunis selleks tuli Kredexilt alles 2021. a mais. Kostja enda soov oli 30.04.2021 anda nõustumus hageja pakkumusele ja hageja seda selliselt ka mõistis.
31.Maakohtu järeldus, et hankedokumentide alusel ei saa kostja 30.04.2021 otsust lugeda lepingu sõlmimise tahteavalduseks, on ekslik. Hankedokumendi p 23.1 alusel sõlmitakse hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga. Samas punktis on ka sätestatud, et kui ilmneb, et
2-21-13551 edukal pakkujal esineb hankemenetlusest kõrvaldamise alus või ta ei vasta kvalifitseerimistingimustele, teeb hankija vastavalt otsuse tema riigihankest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Hageja suhtes nimetatud aluseid ei esinenud ning teda ei ole riigihankest kõrvaldatud või kvalifitseerimata jäetud.
32.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuivõrd hankelepingu projektist nähtuvalt pidi selle allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses edastas IB Telora, siis pidanuks hageja aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldustega. Kostja on ise esile toonud, et teda esindas hankemenetluses professionaalne sellele tegevusele spetsialiseerunud esindaja. Antud juhul on tegemist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt talumisvolitusega. Kostja vastuväited sellest, et IB Teloral puudus volitus hankelepingut sõlmida, on ebaõiged. Maakohus ei ole otsuses nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta eelviidatud hageja väiteid ei arvesta ning miks ta on hageja esitatud tõendi kõrvale jätnud.
33.30.04.2021 lepingu sõlmituks lugemist ei väära ka maakohtu seisukoht, et tellija (apellandile arusaadavalt on otsuses ekslikult asendatud töövõtja sõnaga tellija) pidi tegema lepingu sõlmimiseks teatud tegevusi, nt sõlmima vastutuskindlustuse lepingu. Töövõtulepingu sätetest ei tulenenud koosmõjus, et töövõtulepingu sõlmimise eelduseks on kindlustuslepingu eelnev sõlmimine.
34.Maakohus asus hageja alternatiivset nõuet lahendades ebaõigele seisukohale, et konkursi eesmärgiks oli lepingueelsetele läbirääkimistele kutsumine. 30.04.2021 otsuste tulemiks ei olnud lepingueelsete läbirääkimiste pidamine. Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud kostja näol tegemist hankijaga, oli läbiviidud hanke näol tegemist konkursiga VÕS § 1009 tähenduses. VÕS § 1012 lg 2 sätestab, et konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Kostja rikkus 15.04.2021 välja kuulutatud konkursi tingimusi seeläbi, et tunnistas edukaks Osaühingu Otike pakkumuse, mis ei olnud nõuetekohane. Parima ehk madalaima maksumusega pakkumuse esitas tegelikkuses hageja, mille kostja tunnistas põhjendatult edukaks 30.04.2021. Erialakirjanduses on selgitatud, et kirjeldatud olukorras saab konkursil osaleja nõuda positiivse kahju, s.o saamata jäänud tulu hüvitamist. Vastustaja seisukoht
35.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
36.Maakohus ei ole RHS-i kohaldanud. Antud juhul oli pakkumise edukaks tunnistamise ja selle järgneva hankelepingu sõlmimise etappe selgelt eristatud ka hankedokumendis, mis omakorda on kooskõlas riigihangete üldpõhimõtete järgimise nõudega. Hageja ei ole kogu menetluse vältel arusaadavalt põhjendanud, millisel õiguslikul alusel luges ta lepingu sõlmituks kostjaga ka Manufaktuuri 7 osas: kostja hankedokumendi kohaselt kuulus see leping sõlmimisele hoopiski Hepsor Phoenix 2 OÜ poolt. Kostja ei ole Hepsor Phoenix 2 OÜ esindaja.
37.Teade eduka pakkumise kohta ei olnud veel lõplik ja tagasivõetamatu soov end lepinguliselt siduda. On iseenesestmõistetav, et kostja informeeris hanke käigust ka toetuse andjat Kredexit, kes asus 19.05.2021 toetuse andjana seisukohale, et parima pakkumuse teinud Otike eemaldamine menetlusest ei olnud põhjendatud. Kredexi kursis hoidmine hankemenetluse asjaoludega oli kostja kui toetuse saaja kohustus.
2-21-13551
38.Asjaolu, et kostja volitas IB Telora enda nimel riigihangete registris hanget korraldama (mis on sisuliselt teadete ja info esitamine registrisse) ei tähenda, et oli volitus ka lepingut sõlmida, eriti kuivõrd kostja oli juba lepinguprojektis konkreetselt määratlenud, kes antud lepingu sõlmib (juhatuse liige või vastava vormi kohase volituse alusel esindav isik).
39.Hageja ei ole kostjale ei CAR ega tsiviilvastutuskindlustust üldse esitanud, mistõttu on sügavam arutelu selle üle – kas seda oleks tulnud teha enne või pärast lepingu sõlmimist – ebavajalik, samas näitab kindlustuspoliiside mitteesitamine teiste asjaolude kõrval, et hageja ise ka ei lugenud lepingut sõlmituks.
40.Kohus on õigesti käesoleva hankemenetluse kvalifitseerinud ettepanekuks esitada pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks ostja ehk hankija kehtestatud tingimustel. Seda kinnitab käesoleval juhul asjaolu, et kostja on hanketingimustes jätnud selgelt endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused ja jätta leping ka juba väljavalitud pakkujaga sõlmimata (Hankedokumendi p 23 sedastab väga selgelt hankijale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused või pakkumuse osa kuni hankelepingu sõlmimiseni, aga mitte „edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni“). Käesoleval juhul oli hankemenetluse sisuks lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14), mitte konkurss (VÕS § 1009) ega enampakkumine (VÕS § 10).
41.Isegi kui käsitleda hanget konkursina, ei ole kostja hanke kui konkursi tingimusi rikkunud. Madalaima maksumusega pakkumise esitas Otike, kelle pakkumise arvas kostja algselt ekslikult põhjendamatult madalaks. Hankedokumendi p 21.2. kohaselt „Hankija hindab kõiki pakkumusi hinnakriteeriumi alusel ja tunnistab edukaks pakkumuseks kõige madalama maksumusega pakkumuse.“ Hageja pakkumus oli Otike pakutud maksumusest 99 000 eurot kallim. Seega oli hanke tingimuste kohaselt õige edukaks tunnistada Otike, mitte hageja. Samuti ei esinenud Osaühingul Otike maksuvõlgnevust. Hageja oleks hanke tingimusi rikkunud, kui ta oleks jätnud oma 30.04.2021 otsuse korrigeerimata.
42.Kehtiv kohtupraktika ei võimalda samastada lepingulist kahjunõuet lepinguvälisega (teisisõnu – kui pooltel ei ole lepingulist suhet, ei saa isik kahjuna nõuda summat, mis vastab väidetava lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulule). Maakohus kostja pahausksust ei tuvastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
44.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuid see ei ole toonud kaasa ebaõiget lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise näol. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja muudab ühtlasi maakohtu põhjendusi.
45.Pooled ei vaidle, et kostja kuulutas 15.04.2021 välja hanke Tallinnas Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamiseks. Teenused telliti riigihangete registri kaudu. Seejuures ei vaidle pooled, et kostja ei ole hankija RHS § 5 mõttes ning antud juhul kohaldub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.11.2018 määrusega nr 57 kehtestatud „Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse tingimused ja kord“, mille § 10 p 2 kohaselt on taotleja kohustatud
2-21-13551 tellima projekti läbiviimiseks vajalikud tööd elektrooniliselt riigihangete registri vahendusel järgides RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Pooled on ühte meelt, et kohaldada tuleb riigihangete üldisi põhimõtteid. Nii leidis ka maakohus, kuid kohaldas ekslikult seejuures üldise riigihangete põhimõttena RHS § 120 sätestatud hankelepingu eristamist pakkumise edukaks tunnistamisest. Sellist üldist põhimõtet ringkonnakohtu hinnangul RHS § 3 ei sisalda.
46.Ehkki maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte lepingueelsete läbirääkimistena, täiendab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi sellega, et antud juhul saab poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerida VÕS § 1009 alusel konkursina, hankedokumentides märgitud tingimustel ja RHS § 3 sätestatud üldisi riigihanke põhimõtteid arvestades.
46.1.Konkursi esemeks saab olla kas tegu või teo pakkumine. Pakkumiseks võib olla pakkumine asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse, kuid selleks võib olla ka lepingupakkumus ehk ofert (§ 16) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1009, p 3.1). Sõltuvalt sellest, kas konkursi sisuks on pakkumine asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse või lepingupakkumus, on konkursi lõppemise tagajärjeks kas lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (§ 14) või kohaldub enampakkumise teel sõlmitava lepingu regulatsioon (§ 10) ja võitja väljavalimine tähendab nõustumust (§ 20) (vt Riigikohtu 30.03.2021 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Juhul kui konkurss oli suunatud lepingu sõlmimisele, tekib konkursiavalduse tegemisega konkursiavalduse teinud isiku ja isiku vahel, kes sellest avaldusest tulenevalt lepingu sõlmimise eesmärgil midagi tegema hakkab, lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe § 14 mõttes (vt Riigikohtu 22.02.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-11, p 15). Enampakkumise teadet kui konkursiavaldust saab sellisel juhul pidada kindlaks määramata isikute ringile suunatud ettepanekuks lepingu sõlmimiseks § 16 lg-te 2 ja 3 järgi. Enampakkumisel esitatud pakkumisi saaks aga käsitada pakkumustena § 16 lg 1 mõttes. Võitja väljavalimine konkursi korraldaja poolt tähendab sellisel juhul nõustumust ehk aktsepti. Konkurss võib aga olla korraldatud ka eesmärgiga leida isik, kellega alustatakse lepingueelseid läbirääkimisi. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus konkursi korraldaja ja konkursi võitja vahel tekib konkursimenetluse lõppedes lepinguline suhe (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1009, p 3.2).
46.2.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tegemist ei olnud konkursiga eesmärgiga sõlmida töövõtuleping, kuid eeltoodu kohaselt saab konkurss seisneda ka pakkumises asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse. See, millise sisuga konkurss oli kostja poolt välja kuulutatud, tuleb kindlaks teha kostja tahteavalduse tõlgendamise teel (TsÜS § 75). TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Seega tuleb antud juhul kostja tahteavalduse tõlgendamisel lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik seda mõistma pidi. Õige on maakohtu hinnang, et hankedokumentide kohaselt oli hankelepingu sõlmimine eristatud pakkumise edukaks tunnistamisest. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlik isik sellise järelduse kostja poolt koostatud hankedokumentidest teha. Hankedokumendi p 11.1 kohaselt on eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitava hankelepingu tingimused, tööde teostamise tingimused ja tööde teostamise tähtaeg antud hanke alusdokumentide lisas II (hankelepingu projekt). Hankedokumendi p 11.2 kohaselt on eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitava hankelepingu alusel teostatavate maksete kord ja maksetingimused antud hanke alusdokumentide lisas II (hankelepingu projekt). Hankedokumendi p 11.3 kohaselt viib Hepsor Phoenix 3 OÜ hanke läbi koos Hepsor Phoenix 2 OÜ-ga. Lepingud sõlmitakse eraldi Manufaktuuri tn 5 objektide ja Manufaktuuri tn 7 objektide lammutamiseks. Hankedokumendi p 23.1 kohaselt sõlmitakse hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga pärast tema
2-21-13551 kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimist (tl 811). Hankedokumendile lisatud hankelepingu (töövõtulepingu) projekti p 16.2 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest (tl 13-17). Viidatud hankedokumentide tingimused viitavad sõnaselgelt sellele, et edukaks tunnistatud pakkujaga ei teki koheselt edukaks pakkujaks tunnistamisest lepingulist suhet tellijaga (hankijaga), vaid selleks tuleb eraldi sõlmida hankeleping (töövõtuleping).
46.3.Seega ei saanud antud juhul olla tegemist konkursiga, mis oli suunatud lepingu sõlmimisele, st konkursi tulemus edukaks pakkujaks tunnistamises ei seisnenud nõustumuses lepingu sõlmimiseks, vaid tegemist oli konkursiga, mille eesmärk oli asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse.
46.4.Asjaolu, et kostja ei alustanud hagejaga täiendavaid läbirääkimisi lepingu sõlmimisega seoses pärast 30.04.2021 kuupäeva, ei muuda eeltoodud järeldust teistsuguseks, kuna antud juhul on kostja tahteavaldus selles, et lepingu sõlmimine toimub eraldi, piisava selgusega väljendatud hankedokumentides. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kostja 30.04.2021 otsust ei saa pidada hagejaga lepingu sõlmimiseks ja olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei saa hageja tugineda VÕS § 655 lõikele 1 ja nõuda kostjalt töövõtulepingu täitmist, sealhulgas tasu maksmist.
47.Maakohtu hinnangul pidanuks hageja ka tulenevalt sellest, et kuna hankelepingu projektist nähtuvalt pidi selle allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses edastas IB Telora, aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldustega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see asjaolu ei oma hageja teadmise hindamisel tähtsust, kuna antud juhul võis olla tegemist TsÜS § 118 lg 2 kohaselt talumisvolitusega. Samas ei oma see järeldus määravat tähtsust kostja tahteavalduse tõlgendamisel, mille osas on maakohus õigesti järeldanud, et kostja tahe ei olnud suunatud 30.04.2021 otsuse tegemisel kostjaga lepingu sõlmimisele. Samuti ei ole kostja tahteavalduse tõlgendamisel oluline, kas hageja pidi vastutuskindlustuslepingu sõlmima enne või pärast töövõtulepingu sõlmimist.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja saaks kostjalt nõuda usalduskahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 15 ning § 115 alusel. VÕS § 1012 lg 2 kohaselt on konkursi kohta tehtud otsus asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Käesolevas lõikes sätestatu ei välista ega piira konkursi tingimuste rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist konkursi korraldaja vastu. Nimetatud sättest tulenevalt peab konkursi tingimusi rikkunud konkursi korraldaja hüvitama konkursil osalenud isikutele sellise rikkumisega tekitatud (konkursitingimuste rikkumisega põhjuslikus seoses oleva) kahju (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1012, p 3.3). Seega tuleb hinnata, kas kostja on rikkunud konkursi tingimusi ja kas hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole rikkunud hanke (konkursi) tingimusi. Hageja tugines apellatsioonkaebuses sellele, et kostja rikkus konkursi tingimusi, tunnistades edukaks Osaühingu Otike pakkumuse, mis ei olnud nõuetekohane, kuna parima ehk madalaima maksumusega pakkumuse esitas tegelikkuses hageja. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et madalaim pakkumine esitati Osaühing Otike poolt (84 300 eurot) (tl 29). Hageja pakkumus oli 183 300 eurot (tl 24p). Hankedokumendi p 21.2 kohaselt hindab hankija kõiki pakkumusi hinnakriteeriumi alusel ja tunnistab edukaks pakkumuseks kõige madalama maksumusega pakkumuse (tl 8-11). Seega võis kostja tunnistada edukaks pakkumuseks Osaühingu Otike pakkumuse ja selles osas kostja konkursi tingimusi rikkunud ei ole.
2-21-13551
49.Kuna kostja ei ole konkursi tingimusi rikkunud, kostja hageja ees ei vastuta. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, kas hageja saab kostjalt nõuda usalduskahjuna saamata jäänud tulu hüvitamist ning sellekohastele apellatsioonkaebuse väidetele vastamist ei pea ringkonnakohus antud juhul vajalikuks.
50.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.