Võlaõigus › Töövõtulepingud

lg 1 tähenduses. Töövõtjal on tellija vastu VÕS § 655 lg-st 1 tulenev töövõtutasu nõue summas 153 562,80 eurot. Töövõtja selgitab üldises korras, et sõltuvalt sellest, kas konkursi sisuks on pakkumine asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse või lepingupakkumus, on konkursi lõppemise tagajärjeks kas (i) lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14) või (ii) kohaldub enampakkumise teel sõlmitava lepingu regulatsioon (VÕS § 10) ja võitja väljavalimine tähendab nõustumust (VÕS § 20). Töövõtja poolt pakkumuse tegemist ja selle aktsepteerimist 30.04.2021 tellija poolt tuleb käsitleda lepingu sõlmimisena, sest osapooltel oli kokkuleppe kõigis töövõtulepingu olulistes tingimustes, sh lepingu eseme ja hinna kohta. Tellija uut otsust tuleb ja saab seega käsitleda üksnes kui töövõtulepingu ülesütlemise avaldust. Töövõtja tasuarvestusest on maha arvatud VÕS § 655 lg-s 1 sätestatu ja töövõtutasu nõue on summas 153 562,80 eurot (koos käibemaksuga). Alternatiivselt on töövõtjal on tellija vastu konkursi tingimuste rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Tellija poolt läbiviidud hange on konkurss VÕS § 1009 tähenduses. VÕS § 1012 lg 2 sätestab, et konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Konkursil osalemisega tekib konkursi korraldaja ja konkursil osaleja vahel lepinguväline võlasuhe, kus kumbki pool saab viidata kohustuse rikkumisele. Seetõttu tuleb konkursil osalenud isiku kahjuhüvitisnõue kvalifitseerida VÕS § 101 lg 1 p 3 ning § 115 alusel. Töövõtja kaotas tellija 21.05.2021 otsuse tõttu võimaluse teostada konkursi esemeks olnud Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamistööd, siis on töövõtja kandnud kahju saamata jäänud tulu näol – töövõtja poolt konkursil tehtud pakkumise summa ja tööde teostamiseks tehtavate kulude vahet tuleb pidada töövõtja kahjuks, mille suurus on 127 969,06 eurot. Kui tellija ei oleks tunnistanud konkursi tingimusi rikkudes edukaimaks pakkujaks OÜ-d O, oleks konkursi esemeks olnud tööd saanud teha töövõtja. Konkursi tingimuste kehtestamise eesmärgiks oli mh tagada kõigile konkursil osalejatele võrdsed tingimused konkursil osalemiseks. Samuti pidi kahju tekkimine kui konkursi tingimuste rikkumise võimalik tagajärg olema tellijale konkursi väljakuulutamise ajal ettenähtav. Konkursil osalemisega võtsid osalejad kohustuse konkursi esemeks olnud tööd teha ega saanud samale ajale muid töid planeerida. Seega ei saa tellija ühelgi juhul väita, et ta ei saanud ette näha tema suvaotsusest tuleneva kahju tekkimist Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja avaldas 15.04.2021 riigihangete registris hanke viitenumbriga 235639 (Hange) Manufaktuuri tn 5 ja 7 ehitiste lammutamistöödeks., sest kostja poolt kavandatavaid lammutustöid finantseeriti osaliselt avaliku toetuse arvelt. Sihtasutus K (K) oli kostjale eraldanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.11.2018.a määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel toetuse Manufaktuuri tn 5 ja 7 ehitiste lammutamiseks. Kostjale esitatud pakkumuste hulgas oli Osaühing O pakkumus maksumusega 84300EUR ning hageja pakkumus maksumusega 183300EUR. Kostja tegi 30.04.2021 hankemenetluses otsused, millega kõrvaldas hankemenetlusest ühe pakkuja O OÜ, sest luges pakkumuse liiga madalaks, ning kvalifitseeris, tunnistas vastavaks ja edukaks hageja pakkumuse. See otsustus ei olnud nõustumus VÕS mõttes. SA K asus 19.05.2021 toetuse andjana seisukohale, et parima pakkumuse teinud

ühispakkujate O OÜ ja R OÜ eemaldamine menetlusest ei olnud põhjendatud. Kostja tegi 21.05.2021 uued otsused, millega tunnistas edukaks O pakkumuse. Kostja oli toetuse saajana kohustatud hankima lammutustöö riigihangete registri kaudu ja RHS-s sätestatud üldpõhimõtete järgi, kuid seda ei saa pidada konkursiks VÕS § 1009 mõttes. Kostja hankemenetlus tuleks kvalifitseerida ettepanekuks esitada pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks ostja e hankija kehtestatud tingimustel. Seega on hankemenetluse sisuks lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14), mitte konkurss ega VÕS § 10 sätestatud enampakkumine. Kostja on hanketingimustes jätnud selgelt endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused ja jätta leping ka juba väljavalitud pakkujaga sõlmimata. Kostja pidi järgima RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui lugeda hange VÕS § 1009 mõttes konkursiks, ei ole nõuded põhjendatud. Nimelt võib konkursi korraldaja otsustada konkursi läbiviimise RHS-s sätestatud reeglite ja põhimõtete kohaselt. See on konkursi korraldaja õigus, konkursi regulatsioon on dispositiivne. Hageja ja kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud. Kostja otsused riigihangete läbiviimise korrale vastavas hankemenetluses ei ole käsitletavad lepingu sõlmimisele ja/või lõpetamisele suunatud tahteavaldustena, sest mõistlikule isikule (TsÜS § 75 lg 1) pidi olema arusaadav, et hanke dokumendid näevad hankelepingute sõlmimise ette eraldi tehinguna hankemenetluse lõpus ja ajaliselt peale muude otsuste tegemist ning teatud tingimuste täitmist. Samuti nägid hanke dokumendid ette, et hankijal ei olnud kohustust ka eduka pakkujaga hankelepingut sõlmida. Hankemenetluse teateid ja otsuseid ei ole teinud kostja juhatuse liige. Hagejal puudub alus eeldada, et hankemenetluses kostjat esindanud professionaalne selle spetsialiseerunud esindaja (X) oleks olnud volitatud kostja nimel ka hankelepingut sõlmima, muutma või lõpetama. Hanke tingimused (p. 23) kehtestasid, et hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga ja sätestas selgelt hankijale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused või pakkumuse osa kuni hankelepingu sõlmimiseni. Lepinguprojekti p. 16.2 kohaselt pidi leping jõustuma selle allkirjastamisest. Sellisel tingimusel puudunuks igasugune mõte, kui lepingulised õigused ja kohustused oleks pidanud tekkima pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse alusel. HD sisaldus lisa III vorm 2, milles oli mh nähtud ette volituse andmine eduka pakkumuse korral hankelepingu allkirjastamiseks. Lepinguprojekti p. 10.2 järgi pidi töövõtja enne lepingu sõlmimist esitama ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustuse. See viitab iseseisvale ja eraldiseisvale lepingu sõlmimise tehingule. Pakkujatele pidi olema mõistlikult arusaadav, et hankelepingut ei saa lugeda sõlmituks automaatselt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta tehtud teatega. Kostja 21.05.2021 otsusele väidetava hankelepingu ülesütlemise tahteavalduse tähenduse andmine on täiesti meelevaldne. Kuidagi ei saa väita, et hankelepingu loetakse sõlmituks mõlema objekti – nii Manufaktuuri 5 kui 7 – osas, sest HD p. 11 on sätestatud expressis verbis, et lepingud sõlmitakse eraldi kummagi objekti lammutamiseks. Kostja on viinud hankemenetluse läbi vastavalt RHS põhimõtetele ja madalaima maksumusega pakkumuse edukaks tunnistanud. RHS kohaselt võib hankelepingu sõlmida alles 14 päeva

möödumisel edukaks tunnistamise otsuse tegemisest, varem sõlmitud leping on tühine. Tegemist on riigihankemenetluse põhi Hageja ei astunud ühtegi sammu selle väidetava lepingu täitmiseks, ta ei ole sõlminud kindlustuslepingut, esitanud hiljemalt 07.05.2021 tellijale detailse ajagraafikut ega taotlenud tellijalt ehitusplatsi üleandmist. VÕS § 655 lg 1 välistab töötasu nõude ulatuses, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Arvestades hageja tegevusalade rohkust oleks ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega saanud mõistlikult teenida töövõtutasu muudest töövõttudest. Ei ole usutav, et hagejal puudus mõistlik võimalus oma tööjõu teistsuguseks kasutamiseks ajal, mil ehitustööde alal ületab nõudlus pakkumist, ehitustööde turg on statistikaameti andmetel tugevas kasvutrendis1 ning puudu on ehitustööde teostajatest. Hageja avalikud käibeandmed tõendavad üheselt, et hageja tööjõule on võimalik leida alternatiivne kasutus. Kostja ei nõustu väitega, et tegu oli konkursiga VÕS mõttes ja et ta on hankemenetluse tingimusi rikkunud. Lepingueelsest suhtest tuleneva vastutuse puhul ei saa asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui läbirääkimised vms oleks lõppenud tulemuslikult ning kehtiv leping oleks sõlmitud ja täidetud. Sellise lepingu sõlmimata ja täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist kahjustatud isik nõuda ei saa. Seetõttu saab lepingueelsete vastutuse sätete rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks pidada usalduskahju hüvitamist. Hange on tsiviilõiguslikult käsitletav kutsena teha pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks ostja kehtestatud tingimustel, siis on toetuse saaja hankemenetluse näol olemuslikult tegemist lepingueelsete läbirääkimistega. Konkursil osalemisega ei teki poolte vahel lepingulist suhet (tegemist lepinguvälise võlasuhtega) ja ka siin ei ole õige asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui temaga oleks leping sõlmitud. Ainuüksi see, kui konkursi tingimusi ei oleks rikutud, kahjustatud isikule lepingut ei taga, kuna konkursi korraldajale kuulub õigus võitja üle otsustada. Usalduskahju nõudeõigus oli HD kohaselt aga käesoleval juhul välistatud, sest HD p. 8.2 näeb ette, et pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Vaidlust ei saa olla faktis, et hankes kirjeldatud töödele tegi madalaima maksumusega pakkumuse osaühing O. Kui konkursi tingimused ei anna pakkujale õigust nõuda lepingu sõlmimist või jätavad konkursi korraldajale õiguse pakkumised tagasi lükata, siis ei saa väidetava konkursi tingimuste rikkumisest tingitud kahjuks olla saamata jäänud lepinguline tulu. Hageja väidab, et RHS sätted ei võimalda hankijal oma otsust korrigeerida ulatuses nagu seda tegi kostja ja et kostja on vaieldamatult rikkunud 15.04.2021 välja kuulutatud konkursi tingimusi. Esiteks on hankijal õigus oma otsust korrigeerida, sest tegemist oli lepingueelsete läbirääkimiste faasiga ning hankija ei olnud eduka pakkumusega seotud. Teiseks ei olnud edukaks tunnistatud pakkujal Osel ei olnud hankemenetluse seisukohalt relevantset maksuvõlga, sest kostja 21.05.2021 otsuse tegemise ajal ei olnud Osel maksuvõlga – seda kontrolliti enne pakkuja edukaks tunnistamist.

RHS § 95 lg 6 sätestab selgelt, et maksuvõlaga pakkujale tuleb anda võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. See kohustus on sõnastatud imperatiivselt ning see nö pakkujal olev rikkumise heastamise õigus kuulub kehtiva riigihankemenetluse põhiprintsiipide hulka. Edukaks tunnistatud pakkujal OÜ-l O, ei olnud maksuvõlgnevust ei pakkumuse esitamise tähtpäeva (29.04.2021 kell 11:00.), kostja 30.04.2021 otsuse ega ka 21.05.2021 otsuse tegemise ajal. Menetluse käik Kohtu korraldav istung toimus 14.12.2021, kohus rahuldas poolte taotluse teha asjas vaheotsus, selgitamaks välja, kas ja millisel õiguslikul alusel on hagejal nõue kostja vastu. TsMS § 449 lg 1 ja 2 järgi võib kohus poole taotlusel teha asjas vaheotsuse nõude põhjendatuse osas, tehes põhjendamatu nõude osas lõppotsuse. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on lõppotsusega TsMS § 449 lg 1 mõttes. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes väitele, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping ja see on kostja poolt üles öeldud, alternatiivselt on hageja kvalifitseerinud oma nõude lepinguväliseks nõudeks ja tugineb konkursi sätetele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kuulutas 15.04.2021 välja hanke, viitenumbriga 235639, Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamiseks, mida tõendab riigihangete registri väljavõte. Riigihangete registris oli märge, et tegemist on toetuse saaja ostuga, seega kostja jaoks tulenes kohustus osta teenuseid riigihangete registri kaudu toetuse saamise tingimustest mitte riigihangete seadusest ja Hepsor Phoenix 3 OÜ ei ole hankija RHS § 5 tähenduses. Kohtuvaidluse lahendamiseks tuleb tõlgendada riigihanke alusdokumente ja anda seeläbi õiguslik kvalifikatsioon pooltevahelisele õigussuhtele. Hanke alusdokumendi „Ehitiste lammutamine Manufaktuuri tn 5 ja 7“ punkt 7.1. järgi oli pakkuja kohustatud esitama kinnitused esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. Muid kvalifitseerimise vorme koos pakkumusega esitama ei pidanud. Ühispakkumise või alltöövõtja kompetentsile toetumise korral tuli kinnitused esitada ka ühispakkujal või alltöövõtjal. Riigihangete registris avaldatud „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ nägid ette, et pakkujalt nõutakse kinnitust, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg-s 1 sätestatud absoluutsed kõrvaldamise alused ja RHS § 95 lg 4 p-des 1-12 sisalduvad valikulised kõrvaldamise alused. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.04.2021 kell 11:00 ning hageja esitas pakkumuse tähtaegselt. Pooled ei vaidle asjas selle üle, et kostja 30.04.2021 otsustega hanke tulemuse kohta tunnistas kostja hageja pakkumuse vastavaks, edukaks ja kvalifitseeris selle. Kostja lükkas tagasi OÜ O (registrikood xxx) pakkumuse, sest pakkumuse hind oli põhjendamatult madal, pakkuja ei kinnitanud tööde teostamise tähtaega ning pakkumusele ei olnud lisatud ühispakkujate volikirja. Kostja edastas 21.05.2021 edastas hagejale uue otsuse, millega tunnistati vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeriti OÜ O pakkumus.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas kvalifitseerida kostja 30.04.2021 otsust ning 21.05.2021 otsust. Hageja leiab, et 30.04.2021 otsus on käsitletav töövõtulepingu sõlmimisega ja 21.05.2021 otsus töövõtulepingu korralise ülesütlemisena. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Poolte õigussuhtele kvalifikatsiooni andmiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised olid poolte tahteavaldused ja kas need olid piisavad selleks, et saaks öelda, et poolte vahel oli sõlmitud leping VÕS § 9 mõttes. Alates hanke teate avaldamisest riigihangete registris, tuleb poolte vahelist suhet käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhtena ja järelikult saab kasutada ka selles võlasuhte jaoks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid. Pooled pidid järgima tehingute tegemisel riigihanke üldiseid põhimõtteid, järelikult tuleb ka võlasuhte kvalifitseerimisel lähtuda riigihanke puhul kasutatavatest üldistest menetluse põhimõtetest. Isiku kvalifitseerimine riigihanke mõttes tähendab isiku sobivuse hindamist (nt käive, valdkondlik kogemus), pakkumuse vastavaks tunnistamine tähendab, et pakkumus kui selline vastavaks riigihankel nõutule ja edukaks tunnistamine tähendab, et pakkumus on kõige sobivam. RHS käsitleb isiku kvalifitseerimist (RHS § 98), pakkumuse vastavaks (RHS § 114) ja edukaks tunnistamist (RHS § 117) menetluse erinevate etappidena, mida on võimalik eraldi vaidlustada. Samuti eristab RHS sellest lepingu sõlmimist (RHS § 120). Olgugi, et hageja ja kostja suhe ei ole riigihange, tuleb ka siin järgida riigihanke loogikat ja eristada kostja poolt tulevase lepingu partneri nn sisemist valikuprotsessi, mis viis otsuseni alustada läbirääkimisi ja lepingu sõlmimiseks vajalikke toimingud, mida saab käsitleda lepingueelsete läbirääkimistena. Järelikult ei saa ka käesolevas asjas pidada kostja 30.04.2021 otsust lepingu sõlmimiseks vaid üksnes otsuseks alustada hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi. Tõsi, riigihanke loogikast lähtudes määrab riigihange ära lepingu tingimused, kuid ometi on ka riigihanke menetluses formaalselt eristatud lepingu sõlmimise faas. Kohtu hinnangul ei saa ka formaalset pidada kostja 30.04.2021 otsuseid lepingu sõlmimiseks, sest see on suunatud sõnaselgelt pakkumise edukaks tunnistamisele, mitte lepingu sõlmimisele. Ka hanke dokumentides ja selle lisades, näiteks lisa III vorm 2 volituste andamise kohta, hankelepingu projekt, on sõnaselgelt eristatud, eelkõige p 21, pakkujate kvalifitseerimist, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist ja, eelkõige punktis 11 ja 23.1, eraldi lepingu sõlmimise protsess. Hanke dokument p 23.1 sõnastab selgelt, et leping sõlmitakse pärast kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimist. Seega ka sellest punktis on aru saadav, et lepingu sõlmimine tehakse eraldi toiminguna. Seda käsitlust toetab ka hanke dokumentides nimetatud nõue, et tellija pidi tegema lepingu sõlmimiseks teatud tegevusi nt sõlmima vastutuskindlustuse lepingu. Hankelepingu projektist nähtub, et selle pidi allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses esitas X . Hageja oleks pidanud ka sellest aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldustega. Järelikult ei saanud kostja oma 30.04.2021 otsusega teha tahteavaldust TsÜS § 67 lg mõttes, mis viiks VÕS § 9 lg 1 ja § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu sõlmimisele, sest ka hanke dokumentide p 21.3 nimetab hankemenetluse saadetud teateid, mitte ei käsitle neid tahteavaldustena lepingu sõlmimiseks. Olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei saa ka lepingust taganeda ega seda üles öelda, järelikult ei saa hageja tugineda ka oma nõudes VÕS § 655 lg 1 sätetele. Kohus ei nõustu ka hageja alternatiivse õigusliku seisukohaga, et tegemist on konkursiga VÕS § 1009 mõttes eesmärgiga sõlmida töövõtuleping, mille tulemusena oli hagejal igal juhul õigus nõuda konkursitasuna kogu töövõtulepingu hinda. Kostja eesmärgiks oli selgelt leida isik, keda kutsuda lepingueelsetele läbirääkimistele lepingu sõlmimiseks, mitte leping ise. Isegi juhul, kui jaatada, et

tegemist on konkursiga, poleks hagejal õigust nõuda töövõtu tasu, sest konkursi eesmärgiks ei olnud töövõtu tasu maksmine vaid lepingueelsetele läbirääkimistele kutsumine. Hange on tsiviilõiguslikult käsitletav kutsena teha pakkumus lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks, järelikult saab käesoleval juhul käsitleda poole õigussuhet lepingueelsete läbirääkimistena. Kohtu hinnangul saaks hageja kostjalt nõuda usalduskahju VÕS § 14 ja § 15 alusel ja tuginedes VÕS § 115, eelkõige saaks hageja nõuda mõistlikku kulu, mis tal tekkis hankes osalemisel ja lepingueelsetel läbirääkimistel. Samas on usalduskahju nõudeõigus hanke dokumentide p 8.2 alusel välistatud osas, mis puudutab hanke ettevalmistamist, sest säte näeb ette, et pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Kohus möönab, et kahju võib ka usalduskahju puhul seisneda saamata jäänud tulus, kui selgub, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi pahas usus. Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud hanke läbiviimisel hanke tingimusi, mida käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisena. Hageja heidab kostjale ette, et edukaks tunnistatud pakkujal oli maksuvõlg ning isik ei oleks pidanud kvalifitseeruma. Kostja 21.05.2021 otsuse tegemise ajal ei olnud Osel maksuvõlga – seda kontrolliti enne pakkuja edukaks tunnistamist (tl 50, 73). Järelikult ei saa sellist rikkumist kvalifitseerimise osas kostjale ette heita. Tegemist on lõppotsusega ning kohus ei analüüsi kahju suuruse ja viivise nõuet, sest kohtu hinnangul ei ole toimunud rikkumist, mis kahju põhjustaks. Tsiviilasja hinna määramine TsMS §-de 124 lg 1 järgi on hagi hinnaks nõutav rahasumma. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi vastavalt TsMS § 134 lg 1. Hageja esitatud põhinõue on 153 562,80 eurot, millele lisandub viivisenõue TsMS § 133 lg 2 alusel. TsMS § 367 sätestatu järgi on aastane viivisesumma on 28 024,70 eurot (365 x 76,78). Järelikult on hagi hind 185 580,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Kohus teeb käesolevas lahendis lõppotsuse ja määrab TsMS § 174 lg1 ja § 177 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude jaotuse, kuid menetluskulude summaline suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.