5.Välja mõista OÜ-lt Kripex K. K. kasuks menetluskulu summas 200 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule 28.03.2021.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostjaga 26.08.2020.a töövõtuleping, mille alusel kohustus kostja teostama hagejale kivist köögi tööpinna valmistamise kostja poolt muretsetud ja mõõtu lõigatud materjalist. Töö materjalide hulka kuulus mõõtu lõigatud kivipind ja valamu. Töö tasuks (materjal, töö tarnimine ja töö paigaldamine) oli kokku summas 1125 eurot, millest arve alusel tasus hageja 770 eurot ja 355 eurot on tasutud peale töö teostamist. Peale töö teostamist ning kostja lahkumist 14.09.2020.a avastas hageja, et tööpind ei olnud sirge ning oli välja lõigatud väiksema mõõduga kui poolte poolt kokku lepitud. Kostja teavitas samal päeval, et töö materjal ja tööd ei vastanud nõutavale standardile. 16.09.2020.a vaatas kostja puudustega töö kohapeal üle ning nõustus nii materjalil kui paigaldamisel esinevate puudustega. Kuna tööd ei saanud parandada, siis pakkus kostja välja, et teeb uue töö täies ulatuses. Kostja alustas samal päeval töö eemaldamisega ning lõikas ühe kapi ääres silikooni täies ulatuses lahti ning tõstis ühe tööpinna tüki osaliselt teise peale, samuti eemaldas näppudega silikooni, seejärel lahkus jättes tööpinna eemaldamise pooleli. Järgnevalt oli hageja nõus kostjaga kokkuleppel ise silikooni eemaldama, et eeltööd uue töö teostamiseks saaks rutem tehtud. Läbirääkimiste käigus nõudis kostja kõrgema pinna paigaldamise eest hagejalt täiendavat tasu 125 eurot. Hageja ei olnud sellega nõus ning kostja keeldus tööd teostamast ning tööpinda ära ei tarinud. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse ja palus tagastada töö eest tasutud summa, kahjud ning viia kostjal oma vara ära. Kostja seda ei teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista 1125 eurot ning kohustada kostjat ära tarnima mittevastava töö materjalid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi väited ei vasta tõele, hagi on tõendamata ning materiaalõiguslikud eeldused hagi rahuldamiseks ei ole täidetud. Hageja tellis üksnes olemasoleva köögimööbli töötasapinna, mitte köögimööblit. Eelnevalt valmis ehitatud köögimööbli mõõtude ja paigalduse eest kostja ei vastuta. Kostja mõõtis töötasapinna suuruse õigesti, hageja ise muutis pärast mõõtmist taustseina eemaldamisega parameetreid. Alles pärast paigaldust avaldas hageja, et ta tahab nüüd laiemat töötasapinna plaati. Enne töö valmimist ja üleandmist lammutas hageja töö ise laiali, enne kui silikoon kuivadagi jõudis. Hageja kostjaga sellist tegevust ei kooskõlastanud ega esitanud tõendeid, näiteks fotosid, et tööga oleks kvaliteediprobleeme. Hageja ei võimaldanud kostjal väidetavaid puudusi üle vaadata, nende olemasolus veenduda ning ei teinud isegi ühtegi pilti. Töö vastas kõikidele lepingu tingimustele. Pärast seda kui hageja oli kapid ära nihutanud, oli kostja nõus
töötasapinna paigaldama talle uue paksema plaadi ja kostja palus täpsustada plaadi tooni. Selle peale hageja ütles, et tahab üle mõõta ja peale seda tuli taganemis avaldus. Kostja ei saanud hageja enda poolt rikutud tööd enam taastada. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt, et ta töötasapinna ära viiks, kuna see on hageja omand ja kuulub talle. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 10.06.2021.a kohtumääruses (dtl 106-109).
5.Käesoleva asja hind on 1125 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis 26.08.2020.a kostjaga töövõtulepingu, millise kohaselt kohustus kostja hagejale valmistama, tarnima ja paigaldama kivist (Goby Black) köögi tööpinna maksumusega 1125 eurot (dtl 20).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale tööde eest tasunud kokkulepitud tasu. Samuti puudub vaidlus, et kostja lõpetas tööd ja andis need hagejale üle 14.09.2020.a. Hageja on töös esinevatest puudustest kostjat e-posti teel teavitanud (dtl 133). Kostja on 16.09.2020.a tööd üle vaadanud. Hageja ei ole tööd vastu võtnud.
10.Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale hagetava rahasumma tasuma. Kostja on seisukohal, et tema on teostanud töö vastavalt hageja soovidele. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
11.Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jätta hagi rahuldamata.
12.Kuigi kostja on kogu asja kohtulikul menetlemisel väitnud, et tema on teostanud töö hageja poolt tellitud mõõtudega s.o. tööpinna laius 62,5 cm, siis kohtule esitatud tõendid seda ei kinnita.
13.Kostja on ise teostanud eelnevad mõõdistused (dtl 131-132). Samuti nähtub kohtule esitatud joonisest, et mõõt on 630 mm (dtl 20) ning hageja on kostja 07.09.2020.a kell 10:51 saadetud e-kirjale, millises kostja on kirjutanud, et teeme 625 mm, koheselt samal päeval kell 11:11 vastanud, et las olla ikka 63, ei ole vaja joonist ümber teha (dtl 45). Seega on tõendatud, et kostja kohustuseks oli tööpinna valmistamine laiusega 63 cm, mitte 62,5 cm. Sellist tööd kostja ei teostanud, töö ei vastanud mõõtudele.
14.Kostja on ise vale mõõtu tunnistanud oma 15.09.2020.a e-kirjas, millises on selgitanud, et mõõt on vale, kuivõrd ei pannud seda algselt tähele ning tootmises jäi see muudatus edastamata. Samuti on kostja selgitanud, et eesmärk on lahendus leida (dtl 44). Seega on kostja lubanud puudused kõrvaldada.
15.Eelnevaga on tõendatud, et kostja on kohustust rikkunud, kuivõrd töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohustuse rikkumisel korral on hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid kooskõlas VÕS § 101.
16.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kui töös esinevad puudused, peab tellija nõudma tellijalt töö parandamist või uue töö tegemist.
17.Kohtule esitatud 23.02.2021.a e-kirja kohaselt on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldmiseks tähtajaga 10.03.2021.a. Samuti on hageja palunud kostjal teatada, kas antud tähtaeg on kostja jaoks mõistlik (dtl 93-94). Seega on hageja võimaldanud kostjal tööd parandada ning pidada läbirääkimisi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks puudused parandanud või uue töö teostanud.
18.Kohtule esitatust saab järeldada, et kostja on pakkunud välja lahendusena uue töö tegemise uute mõõtudega (dtl 55) ning nõudnud selle eest juurdemaksu summas 125 eurot (dtl 56). Kohus leiab, et puuduse parandamisena ei saa lugeda kostja ettepanekut maksta selle eest täiendavat tasu. Veelgi enam, nimetatu viitab sellele, et tehtud töö oli puudustega, kuivõrd oli vaja muuta täiendavalt mõõte. Kostja, kui professioonalse teenuse osutaja kohustuseks on see, et tellitud töö oleks nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt sobilik.
19.Kostja ei ole hageja e-kirjale, millisega anti kostjale täiendav tähtaeg reageerinud, kuigi on varasemalt tunnistanud, et tootjale on edastatud valed mõõdud.
20.Kuivõrd puudused jäid tähtajaks kõrvaldamata, siis on hageja 12.03.2021.a töövõtulepingust taganenud (dtl 100-102). Hageja on ka varasemalt (23.09.2020.a) lepingust taganenud (dtl 59-66). Antud taganemisavaldusele on kostja vastanud, et töö on teostatud tellitud laiusega 62,5 cm ning esitanud etteheiteid selle kohta, et hageja on väidetavalt asunud tööd ise lammutama (dtl 89).
21.Osundatu viitab sellele, et kostja on hilisemalt oma positsiooni muutnud, kuivõrd varasemalt on kostja lubanud teostada uue töö ning andnud hagejale juhiseid silikooni eemaldamiseks (dtl 55).
22.VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse tarbijatöövõtu puhul töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
23.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja on lubanud puudused kõrvaldada uue töö tegemisega, kuid jätnud töö tegemata, siis on kostja lepingut oluliselt rikkunud ning hageja oli õigustatud lepingust taganema. Vaata ka Riigikohtu 24. novembri 2021.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-13432 punkt 18.3.
24.VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Teise lause kohaselt peavad lepingupooled täitma tagastamisest tulenevad kohustused ühel ajal, kusjuures kohaldatakse VÕS §s 111 sätestatut. Vaata Riigikohtu 24. novembri 2021.a kohtuotsust kohtuasjas nr 218-13432 punkt 19.2.
25.Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale töötasuna maksnud 1125 eurot. Hageja soovib nimetatut rahasummat tagasi, samuti soovib hageja, et kostja tarniks ära temale kuuluvad lepingutingimustele mittevastava töö materjalid. Kohtulikul asja arutamisel avaldas kostja hageja taganemisavaldusele, et hagejal ei ole alust nõuda, et ta töötasapinna ära viiks, kuna see on hageja omand ja kuulub talle (dtl 116). Muid vastuväiteid kostja kohtu ette toonud ei ole.
26.Lepingust taganemisel on kummalgi lepingupoolel esmaselt nii kohustus kui ka õigus tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu (Riigikohtu 22. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-15722/123, p 16.1). Kuivõrd hageja on töövõtulepingust taganenud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üle antud 1125 eurot. Samuti tuleb kostjat kohustada ära tarnima Tallinnas, Kollane 18 KÜ territooriumilt temale kuuluvad töö materjalid.
27.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingu alusel üleantu summas 1125 eurot. Samuti tuleb rahuldada hageja nõue kohustada kostjat ära tarnima lepingule mittevastava töö materjalid.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks
tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 1125 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 200 eurot. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.