lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-9143/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-9143/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. jaanuar 2023

Tsiviilasja number

2-22-9143

Tsiviilasi

Anne Luuri hagi Realia Investeeringud OÜ vastu 104 592 euro saamiseks või alternatiivselt kinnistusraamatu kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anne Luuri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Anne Luuri (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja: Realia 12237776)

Investeeringud

OÜ

(registrikood

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022. a määrus muutmata.

Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Anne Luuri kanda. Realia Investeeringud OÜ-l määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anne Luuri (hageja) esitas 20. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi Realia Investeeringud OÜ (kostja) vastu 104 592 euro saamiseks või alternatiivselt kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 10. mail 2006 pärimise teel X linnas XXXXXXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX; kinnisasi) 1⁄2-suuruse mõttelise osa. Hageja ei ole oma õigusi müünud, loovutanud ega ära andnud. Kostja on hagejalt tasuta võtnud elumaja pinnaulatusega 30,5 m2, kahekorruselise kuuri, neli kuuriboksi, ühekorruselise kuuri ja maa. Kostjal tuleb selle eest hagejale hüvitada 104 592 eurot või alternatiivselt teha sissekanne kinnistusraamatusse ja märkida hageja 1/2 ulatuses kinnisasja omanikuks. Kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on kostja 2/4 ulatuses kinnisasja omanik, on vale. Kostja ei ole hagejalt kõnealust osa ostnud. Kostja on elumaja 108 m2 omanik. Hageja esitas 27. septembril 2022 taotluse menetlusabi saamiseks. Hageja palub end vabastada hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

MAAKOHTU LAHEND

2.Maakohus keeldus 5. oktoobri 2022. a määrusega hagi ja menetlusabi taotlust menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruse kohaselt on hageja nõuded perspektiivitud, mistõttu jättis maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kinnisasja saab võõrandada tervikuna (koos maatüki ja sellega püsivalt ühendatud hoonetega) või tegelikkuses piiritlemata mõttelise osana (kaasomandi osana). Hagiavalduses kirjeldatud olukord ei ole võimalik. Kinnisasi ja sellega püsivalt ühendatud hooned ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis. Kostja sai seega omandada kinnisasja tervikuna või kaasomandi osana, mitte 108 m2 ulatuses. Hageja väitel on kostja kohta kinnistusraamatusse tehtud kanne vale ja hageja peaks olema osa kinnisasja omanik. Hageja ei ole aga välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg-s 1 sätestatud eelduse, et kinnisasja omanik on isik, kes on kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega ei ole võimalik järeldada, et kostja rikkus hageja õigusi ja selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale hagiavalduses kirjeldatud ulatuses kahju. Isegi kui hagiavalduses märgitud asjaolud on õiged, ei saa hagejal olla kostja vastu võlaõigusseaduse § 115 lg 1 või § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgset kahju hüvitamise nõuet. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt AÕS § 65 lg 1 järgi kinnistusraamatu omanikukande parandamist, peaks olemasolev kanne rikkuma hageja õigusi, st hageja peaks olema kinnisasja omanik. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata toonud välja selliseid asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik leida, et hageja on kinnisasja või selle mõttelise osa omanik.

Hagejal ei saa seega olla kostja vastu ka AÕS § 65 lg 1 järgset kinnistusraamatu kande parandamise nõuet. Maakohus on selgitanud hagejale tema nõuete perspektiivitust ka 26. veebruari 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-21-1722 ja 18. juuni 2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-7747. Hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu jättis maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata hageja menetlusabi taotluse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas 27. oktoobril 2022 maakohtu 5. oktoobri 2022. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei võimalda asja menetlusse võtmata jätmine kaitsta hagejal oma õigusi. Hageja sai 10. mail 2016 pärimise teel 1⁄2 kinnisasja mõttelise osa. Ta ei ole oma õigusi loovutanud ega muul viisil ära andnud. Kostja ei ole hagejalt ostnud 2/4 kinnisasjast. Hageja ei ole võlgu pangale ega kostjale. Kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on kostja 2/4 ulatuses kinnisasja omanik, on vale. Kostja ei ole hagejalt kõnealust osa ostnud. Kostja on elumaja omanik 108 m2 (kaks korterit) ulatuses. Kostja ostetud osa juurde ei kuulu 2/4 maad ega hoovil asuvaid kuure. Hageja palub kostjal hüvitada talle tekitatud kahju 104 592 eurot.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6.Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus on jätnud põhjendamatult hagi koos menetlusabi taotlusega menetlusse võtmata. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei saanud omandada vaid 108 m2-suurust elamu osa, saamata samal ajal selle aluseks oleva maatüki, 30,5 m2-suuruse elamu osa või kuuride omanikuks (TsÜS § 53 lg-d 1 ja 2, § 54 lg 1). Kinnistusraamatu järgi kuulub kostjale kogu hagejale kuulunud kinnisasja osa. Hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu ka see, et kostja oleks hagejale tekitanud kahju või et kostjal võiks olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

Samuti ei võimalda hageja esile toodud asjaolud jõuda järeldusele, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud või on kinnistusraamatus kinnisasja omanikukanne vale.

6.2.Ringkonnakohus lisab, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu samasisulise nõude ka tsiviilasjades nr 2-17-4389, 2-17-16709, 2-19-10410, 2-1917804, 2-20-2398 ja 2-20-7747. Eelnimetatud asjades on kohtud samuti jätnud hagid menetlusse võtmata, selgitades hagejale õiguslikku olukorda.
6.3.Ringkonnakohus ei vasta määruskaebuse väidetele, mis puudutavad muid hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna lahendab praegu määruskaebust hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale.
7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja