Iris Kangur-Gontšarov, Ulvi Loonurm ja Maris Kuurberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-761
Kohtuasi
X hagi Y vastu kahju ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4160 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19. detsembri 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-21-761 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 18. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja sellelt viivis ning varalise kahju hüvitis 380 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebooki postituses 21. augustil 2020 kommentaari „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“ ja 8. septembril 2020 kommentaarid „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“ ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“. 8. detsembril 2018 saatis kostja hagejale Facebooki Messengeris sõnumid „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles, et ma sinusugune inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks, sest sina olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime üleliiksed inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja Q-ga ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea inimestega manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast pervo!!“, „Saada edasi oma pervedest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas Oinast süüdistad? ?“, „Rott, ei julge isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks C kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“, „Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseushkus olemas aga sul see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!! KALALE.ee olid sa samasugune kloun“.
3.Nimetatud kommentaarides avaldas kostja hageja kohta järgevad hinnangud: kloun, pederast, tola, ennasttäis mõrd, pervo. Sõnumites kasutas kostja hageja suhtes järgnevaid ebasobivaid sõnu: inimvärdjas, mõttetu ment, rott, kloun, tola, türa, eneseimetlejast piider, naabrimuti nikkujast pervo. Seeläbi rikkus kostja hageja isikuõiguseid teotades hageja au vulgaarse väljendusviisiga ning põhjustas hagejale mittevaralist kahju.
4.Hageja esitas kostjale kohtuvälise nõudekirja, mille tõttu tekkis hagejale varaline kahju 380 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
6.Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas seal esitatud asjaolud seostuvad hagejaga. Kostjale etteheidetavates kommentaarides ei ole kordagi mainitud hagejat ees- või perekonnanimega. Hagejale saadetud sõnumeid ei ole kuskil avaldatud ja neid pole võimalik hagejaga seostada. Tõendamata on, kes on kirjad saatnud, kellele kirjad saadeti ja millal.
7.Inimestel on põhiseadusega kaitstud sõnavabadus, mis hõlmab ka õigust anda negatiivset tagasisidet ja kasutada vulgaarseid väljendeid. Hageja on aastaid liikunud seltskonnas, kus
2-21-761 roppuste kasutamine oli tavapärane ning ta on ka ise kasutanud suhtluses vulgaarseid väljendeid, mistõttu ei saa hagis esitatud sõnadest tekkida hagejale kannatusi ega kahju.
8.Arvestades hageja samasugust sõnakasutust (ropendamist, sõimamist ja solvamist) on kahju väljamõistmine kostjalt mõistlikult vastuvõtmatu. Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud varaline kahju. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 11. aprilli 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja avaldas alljärgnevad kommentaarid: - 21. augustil 2020 Facebookis „XXX“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“; - 8. septembril 2020 kell 19.35 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise isiku postituse juures „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“ ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“
11.Nimetatud kommentaarides avaldas kostja järgnevad hinnangud: kloun, pederast, tola, ennasttäis, morda, pervo. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et Facebooki kommentaarid käisid hageja kohta. Kostja ei ole vaidlusalustes kommentaarides viidanud hageja nimele ega muud moodi hageja isikule. Nimetatud kommentaare lugedes ei saa mõistlik inimene mõista, et avaldatud kommentaarid käivad hageja kohta. Maakohus ei analüüsinud nende kommentaaride osas edasi teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.
12.Kostja Facebooki profiilipildiga ja saadetud sõnumitega on tõendatud, et kostja saatis Facebooki Messengeris privaatvestluses hagejale 8. detsembril 2018 järgmised sõnumid: „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles, et ma sinusugune inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks, sest sina olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime üleliiksed inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja Q-ga ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea inimestega manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast pervo!!“, „Saada edasi oma pervedest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas Oinast süüdistad? ?“, „Rott, ei julge isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks C kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“, „Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseushkus olemas aga sul see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!! KALALE.ee olid sa samasugune kloun“.
13.Sõnumid on avaldatud privaatvestluses ning neid ei ole teatavaks tehtud kolmandatele isikutele. Kostja ei ole avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses, mistõttu ei ole hageja õiguseid rikutud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.
14.Maakohus leidis, et väited: „tola“, „kloun“ ja „rott“ on kostja esitatud sõnumite kontekstis negatiivsed. Maakohus möönis, et väidete „inimvärdjas“, „mõttetu ment“, „eneseimetlejast piider“, „Naabrimuti nikkujast pervo“, „türa“ puhul on tegemist mõnitava, vulgaarse ja ebasündsa väljendusviisiga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja käitumine heade kommete
2-21-761 vastane, kuna hageja enda varasem ja tavapärane keelekasutus on sarnane kostja omale. Kostja avaldas väited eravestluses isikliku konflikti pinnalt. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat tahtlikult kahjustada. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Kostja ei saanud oma tegevusega põhjustada hagejale tugevat üleelamist, stressi ja kahju, kuna hageja enda sõnavara, mis sisaldab mõnitavaid ja vulgaarseid väljendeid, ei ole samuti viisakas. Seetõttu ei analüüsinud maakohus teisi heade kommete vastase käitumisega kahju tekitamise nõude rahuldamise eelduseid.
15.Maakohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Kostja
8.detsembril 2018 Facebooki Messengeri privaatvestluses avaldatud sõnumi „Seda ma sulle ütlen kui sa rott oleks C kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“ puhul oli tegemist hüpoteetilise avaldusega. Avaldatut tuleb mõista nii, et juhul kui hageja oleks kellegi C kohta nii halvasti öelnud nagu hageja ütles L naise kohta, siis kostja oleks teda löönud. Seda ei saa käsitleda reaalse ähvardusena tekitada hagejale tervisekahjustus. Kostja ei olnud seadusest tulenevat kohustust rikkunud, mistõttu ei analüüsinud maakohus teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.
16.Kuna maakohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, siis ei ole ka sellega seotud hageja varalise kahju hüvitamise nõue, mis seisnes kohtueelsetes õigusabikuludes, põhjendatud. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
18.Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldatud kommentaarid ei käinud hageja kohta. Kostja on kirjutanud kommentaarid postituse alla, mis käis hageja kohta. Postituse all olevad postitused on hagejast ja nii on kostja kirjutatud postitus hagejast. Samas vestluses on kostja oma kommentaaridega pöördunud hageja poole, tuues välja, et ootab „W“ (hageja hüüdnimi) poolt kohtukutset. Iga keskmine mõistlik lugeja saab aru, et kostja kommentaarid käivad justnimelt hageja kohta. Nende järjestikuste postituste vahepeal ei ole muud teksti, teemat ei ole vahetatud.
19.Maakohus kirjutas otsuses, et kostja kommentaarid ei olnud kirjutatud hageja kohta, kuid asus siiski hindama hageja tegevust. Maakohus tõi välja, et tegemist on negatiivsete hinnangutega, kuid on sellest hoolimata leidnud, justkui need on lubatud. Maakohus jättis täielikult kaalumata, et kui võrrelda toimepandud rikkumise raskust ja rikkumise eesmärki, on ilmselge, et ei tohi anda õiguskaitset selliste väljenditega teise inimese solvamisele. Kostja puhul pole tegemist kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid teise inimese labase solvamisega.
20.Kostja avaldatud kommentaarid on tervikuna hageja au teotavad, kuna kannavad endas väärtushinnanguid, mis on kehtiva õiguse kohaselt selgelt ebakohased. Kostja ei taotlenud hagejat mõnitades mitte ühtegi sellist eesmärki, mis annaks kasvõi kaudselt talle õigustuse midagi sellist öelda. Kuna väljendid on ebakohased, tuleb selle eest kostjal hüvitada ka tekitatud mittevaraline kahju.
21.Väljendid kloun, pederast, tola ja ennasttäis mõrd on hagejat mõnitavad. Need on ebakohased väärtushinnangud, mis on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta, s.o eesmärgiga hagejat solvata ja alandada, mistõttu on need hageja au teotavad ning seeläbi õigusvastased.
2-21-761
22.Kostja ei ole tõendanud, et hageja ise oleks samaväärselt ebakohaselt käitunud, mistõttu maakohtu järeldus, et ei ole usutav, et hageja on häiritud kostja käitumisest, on vale.
23.Kostja avaldused tekitasid hagejale mittevaralist kahju, mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Kahju tekitamise ulatusel tuleb arvestada, et kostja poolt hageja kohta esitatud hinnangud levisid populaarses kalameeste grupis, mistõttu võib eeldada, et kostja poolt avaldatud laim jõudis paljude inimesteni.
24.Hageja on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja ka kohtueelsed õigusabikulud kuuluvad rahuldamisele. Hageja on üritanud korduvalt leida kohtuvälise kokkuleppe võimalust, kuid kostja lihtsalt ignoreeris hageja kirju enne hagiavaldust. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
28.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
29.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Hageja nõuab kostjalt hageja au teotamisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole
2-21-761 sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
31.Apellatsioonastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta tema au teotavaid väiteid. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on üldse hageja kohta midagi avaldanud.
32.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja avaldatud väiteid 21. augustil 2020 Facebookis „XXX“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“; 8. septembril 2020 kell 19.35 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise isiku postituse juures „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“ ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“ ei ole võimalik mõista, et need käivad hageja kohta. Asjaolu, et sama postituse all on kostja avaldanud, et „Ma ootan ka W poolt kohtukutset!!!! Tuleks juba ükskord ära saaks minna uue ülikonna osta ja kohtusse minna!!!!“ ei ole hageja maakohtu menetluses esile toonud. Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et maakohus oleks pidanud sellise hageja väitega ja tõendiga arvestama, kui hindas kas kommentaar on tehtud hageja kohta. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et kostja on hageja postituse all kirjutanud hageja kohta ka postituse, milles on nimetanud hagejat tema hüüdnimega W, mistõttu kostja järgnevat postitust saab pidada hageja kohta käivaks. Sellist väidet hageja maakohtus esitanud ei ole. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et kui kostja on teda nimetanud postituses hüüdnimega ja järgnevad postitused on seetõttu omavahel seotud, siis ringkonnakohus hageja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Ainuüksi asjaolust, et kostja väited on avaldatud 21. augusti 2020 Facebooki postituse „XXX“ all ja 8. septembril 2020 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise postituse all, ei saa mõistlik inimene iseenesest järeldada, et need on tehtud hageja kohta. Iseenesest ei ole võimalik ka kuidagi järeldada, et kõik postituste all tehtud kommentaarid oleksid tehtud hageja kohta, mistõttu võiks ka käesolevaid vaidlusaluseid kommentaare siduda hagejaga.
33.Kohtupraktika kohaselt mõeldakse faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). VÕS § 1046 lg 1 au teotamisest tuleneva kahjunõude eelduseks on andmete või arvamuse avaldamine kolmandatele isikutele.
34.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja Facebooki Messengeris edastatud sõnumeid hagejale ei saa pidada andmete avaldamiseks kolmandatele isikutele. Kuna kostja ei ole avaldanud väidetavalt hageja au teotavaid andmeid kolmandatele isikutele, siis ei
2-21-761 saanud sellega hagejale ka kahju tekkida, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte väiteid, kas Facebooki Messengeris edastatud sõnumid võivad olla hageja au teotavad.
35.Kuna hageja õiguseid ei ole rikutud hageja au teotavate väidete avaldamisega, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid selle kohta, kas ebakohaseid väärtushinnanguid on avaldatud õigusvastaselt, millega on hagejal tekkinud mittevaraline ja varaline kahju ja kahju tasumise viivitamisega viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
38.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
39.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.