Hageja E O (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja M V (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta E O hagi M V vastu mittevaralise kahju hüvitamise, varalise kahju hüvitamise ning viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud E O kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.Hageja E. O (hageja) esitas M. V (kostja) vastu hagi mittevaralise ja varalise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 21.08.2020 Facebookis postituses kommentaari „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“ ning 08.09.2020 avaldas kostja kommentaari „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“, ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“. 08.12.2018 saatis kostja hagejale Facebooki Messengeris sõnumid „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles et ma sinusugune inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks, sest sina olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime
üleliiksed inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja O ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea inimestega manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast pervo!!“, „Saada edasi oma pervodest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas O süüdistad? ?“, „Rott, ei julge isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks V kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid A naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“, „Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseuhkus olemas aga sul see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!! xxx olid sa samasugune kloun“.
2.Nimetatud kommentaarides avaldas kostja hageja kohta järgnevad hinnangud: kloun, pederast, tola, ennasttäis mõrd, pervo. Sõnumites kasutas kostja hageja suhtes järgnevaid ebasobivaid sõnu: inimvärdjas, mõttetu ment, rott, kloun, tola, türa, eneseimetlejast piider, naabirmuti nikkujast pervo. Seeläbi rikkus kostja hageja isikuõiguseid teotades hageja au vulgaarse väljendusviisiga ning põhjustas hagejale mittevaralist kahju. Samuti põhjendas hageja oma nõuet seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, täpsemalt KarS §-is 120 nimetatud ähvardamisega ning tahtliku heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.
3.Hageja esitas kostjale kohtuväliselt nõudekirja, mille tõttu tekkis hagejale varaline kahju summas 380,00 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kui põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras; mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 380 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest sellest ei nähtu, kuidas asjaolud seostuvad hagejaga. Kostjale etteheidetavates kommentaarides ei ole kordagi mainitud hagejat ees- või perekonnanimega. Hagejale saadetud sõnumeid ei ole kuskil avaldatud ja neid pole võimalik hagejaga seostada. Tõendamata on, kes on kirjad saatnud, kellele kirjad saadeti ja millal.
6.Inimestel on põhiseadusega kaitstud sõnavabadus, mis hõlmab ka õigust anda negatiivset tagasisidet ja kasutada vulgaarseid väljendeid. Hageja on aastaid liikunud seltskonnas, kus roppuste kasutamine oli tavapärane ning ta on ka ise kasutanud suhtluses vulgaarseid väljendeid, mistõttu ei saa hagis esitatud sõnadest tekkida hagejale kannatusi ega kahju. Hagejat on ebasobiva keelekasutuse tõttu hoiatatud korduvalt suhtluskeskkonna xxx administraatori poolt. Hagis kostjale etteheidetud sõna „kloun“ kasutamise kohta öelnud, et see ei tähenda muud kui naljameest ehk tema enda arvates on tegemist positiivse sõnaga.
7.Kostja viitas Riigikohtu lahendile 3-2-1-4-12, milles Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on üksnes juhul, kui rikkumise raskus seda õigustab ning lahendile 3-2-1-17-05, milles kohus leidis, et igale rikkumisele ei pea järgnema rahaline kompensatsioon. Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt, ei ole pelgalt vulgaarsete sõnade kasutamine otsustava tähendusega hindamaks, kas isikut on solvatud. Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tihtipeale madalas stiilis, mis ei muuda arvamust automaatselt ebakohaseks.
8.Samuti leidis kostja, et kohaldamisele kuuluvad VÕS § 139 ja § 140. Hageja on koos kostjaga kuulunud 10 aastat samasse seltskonda, mis koosneb samasuguste väärtus2
hinnangutega inimestest, kellega saadakse regulaarselt kokku. Hageja on nendel üritustel valjuhäälselt ropendanud, teisi inimesi ropult sõimanud ja solvanud. Samuti on hageja samasugust sõnakasutust kasutanud avalikes kommentaariumites aastaid. Seetõttu oleks kahju kostjalt välja mõistmine muudel põhjustel vastuvõetamatu VÕS § 140 tähenduses. Varalise kahju nõue tuleks jätta rahuldamata, sest hageja pole tõendanud kulude kandmist ega kulude kandmise kohustuse olemasolu. Hageja ei ole kordagi kostja poole kohtuväliselt pöördunud. Sellise pöördumise jaoks ei ole vaja advokaadi poole pöörduda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Samuti esitas hageja kostja vastu varalise kahjunõude, mis koosneb kohtueelsetest õigusabikuludest. Hageja palub ka kostjalt mõista väljamõistetud summadelt välja viivis.
11.Kohus täitis 15.07.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 60-62). Kohus selgitas, et piisab kui hageja tõendab isikuõiguste rikkumist ning põhistab mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et tõendada tuleb väidete avaldamist, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost ning põhistama väidete au teotavat iseloomu. Samuti peab hageja tõendama ka varalise kahju tekkimist ja suurust. Mittevaraline kahjunõue
12.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahjunõude VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Hageja tugines alternatiivselt seadusest tuleneva kohustuse, s.o KarS §-i 120 rikkumisele. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja tugines alternatiivselt tahtliku heade kommete vastase käitumisega kahju tekitamisele. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
13.Hageja mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebakohaste väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1). Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22).
14.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
15.Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.
16.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 tähenduses on isiku kohta väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.
17.Vaidlus puudub, et kostja avaldas alljärgnevad kommentaarid: 1) 21.08.2020 Facebookis „xxx“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“, 2) 08.09.2020 kl 19.35 Facebooki grupis xxx ja xxx nimelise isiku postituse juures „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“, ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“ (tl 11).
18.Nimetatud kommentaarides avaldas kostja hageja kohta järgnevad hinnangud: kloun, pederast, tola, ennasttäis morda, pervo.
19.Kostja vaidles Facebookis avaldatud kommentaaridele vastu, kuna Facebookis avaldatud postitustest ei nähtu ühtegi seost hagejaga või hageja mainega. Hagejat ei ole üheski kommentaaris nimetatud ei ees- ega perekonnanimega. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kostja vastuväidetele tõendanud, et Facebooki kommentaarid käisid hageja kohta. Hagejal tuli tõendada, et Facebookis avaldatud kommentaarid on avaldatud tema kohta. 06.04.2021 menetlusdokumendis märgitud lingilt ei nähtu hageja kohta käivad kommentaarid. Kostja ei ole kõnealustes kommentaarides kordagi viidanud hageja nimele ega muud moodi tema isikule. Kohus peab lähtuma sellest mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, mitte sellest mida hageja arvab olevat avaldatud. Nimetatud kommentaare lugedes ei saa mõislik inimene mõista, et avaldatud kommentaarid käivad hageja kohta. Kommentaarides ei viidata kordagi hageja nimele, isikule või muule, mille alusel saaks asuda seisukohale, et avaldatud kommentaarid käivad hageja kohta. Seega ei analüüsi kohus Facebookis 21.08.2020 ja 08.09.2020 avaldatud kommentaaride osas edasi teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi. Nimetatud kommentaaride osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
20.Kohus võtab seisukoha Facebooki Messengeris privaatvestluses avaldatu osas. 08.12.2018 saatis kostja hagejale sõnumid „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles et ma sinusugune inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks, sest sina olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime üleliiksed inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja O ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea inimestega manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast pervo!!“, „Saada edasi oma pervodest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas O süüdistad? ?“, „Rott, ei julge isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks V kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid A naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“, „Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseuhkus olemas aga sul see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!! xxx olid sa samasugune kloun“ (tl 12-18).
21.Sõnumites kasutas kostja hageja suhtes järgnevaid ebasobivaid sõnu: inimvärdjas, mõttetu ment, rott, kloun, tola, türa, eneseimetlejast piider, naabirmuti nikkujast pervo.
22.Tõendamist on leidnud, et nimetatud sõnumid on avaldanud kostja hageja kohta. Nimetatu on tõendatud sõnumitega ning kostja Facebooki profiilipildiga (tl 12-18 ja 56). Kostja profiilipilt oli sama nii hagi esitamisel lisatud tõenditest nähtuvalt ja ka 06.04.2021 seisuga. Sõnumid on avaldatud privaatvestluses ning neid ei ole tehtud teatavaks kolmandatele isikutele. Seega ei ole kostja avaldaja VÕS § 1046 tähenduses. Vastavalt ei ole hageja õigusi rikutud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.
23.Hageja tugines alternatiivselt tahtliku heade kommete vastase käitumisega kahju tekitamisele. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Hageja peab tõendama 1) kostja teo, 2) teo vastuolu heade kommetega, 3) kahju tekkimise, 4) põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ja 5) kostja tahtluse. Kostja peab tõendama süüd välistavaid asjaolusid. Samuti peavad pooled tõendama oma vastuväiteid vastaspoole väidetele.
24.Kostja tahe ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2).
25.Kohus võtab seisukoha kostja teo osas, so Facebooki Messengeris privaatvestluses avaldatu osas. 08.12.2018 saatis kostja hagejale otsuse p-is 20 märgitud sõnumid. Seega kirjutas kostja hageja isiklikku postkasti Facebooki Messengeris kloun, tola, inimvärdjas, mõttetu ment, eneseimetlejast piider, Naabrimuti nikkujast pervo, türa ja rott. Tola, kloun ja rott on antud kontekstis negatiivsed. Kohus möönab, et väidete inimvärdjas, mõttetu ment, eneseimetlejast piider, Naabrimuti nikkujast pervo, türa puhul on tegemist mõnitava, vulgaarse ja ebasündsa väljendusviisiga. VÕS § 1045 lg 1 p 8 ei eelda tuvastamist kas kostja poolt avaldatud väärtushinnangud on au teotavad ja/või õigusvastased.
26.Kohus analüüsib, kas kostja tegu oli heade kommetega vastuolus. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumine heade kommete vastane, kuna hageja enda varasem ja tavapärane keelekasutus on sarnane kostja omale. Kostja avaldas hageja kohta eelnimetatud väited eravestluses isikliku konflikti pinnalt. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud hageja enda tavapärane keelekasutus. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt avaldas hageja G K „Sina pooliku soolikaga Eit – ära mölise“ (tl 45). Tegemist on mõnitava ja vulgaarse väljendusviisiga. Kostja esitatud videosalvestisest nähtuvalt ühel koosviibimisel avaldab hageja kellegi kohta „lits, pede, homo, värdjas ja sitanikkuja“ (11.03.2021 vastuse lisa 2). Teiselt videolt nähtuvalt nimetab hageja teisi „ahvideks“ ja käsib neil „perse minna“ (11.03.2021 vastuse lisa 3). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud tõenditest nähtuvalt kasutab hageja sellist sõnavara suhtlemisel seltskondlikul koosviibimisel. Õhtulehe xxx kommentaariumis avaldas hageja kasutajanime J alt „Seega, et sittumise teema oleks endiselt tasemel, siis kevadisel üritusel luban tal enda perset tulla pühkima, siis saab jälle hiljem millegist rääkida“ (tl 47). Kostja on tõendanud, et samas kommentaariumis kutsub kasutaja nimega „bendi“ E Ot loobuma kommentaariumis solvamistest. Vastuseks kirjutab E O: „Selline tühikargaja ja arg inimene (loodetavasti ikka mees) ei saa mind kuidagi solvata. Siin ju ikka ühesuunaline liiklus, eks sp.selline arg seelik oma nime alt kirjutada ei julgegi, kuna avalikult mõnitatud saada on ju valus. Seega las olla, kui viitsin siis mõnitan sellist ka edaspidi, kui ei viitsi siis mitte. /--- / Ja nalja ju saab sellistega, see mulle meeldib (tl 48). Hageja selgitab ka ühtlasi xxx kommentaariumis, et „kloun“ tähendab üksnes naljameest.
Hagejat on ebasobiva keelekasutuse tõttu hoiatatud korduvalt suhtluskeskkonnas xxx (tl 5153). Kostja on tõendanud, et kasutajanimi Xxx kuulub hagejale (tl 68).
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegu heade kommete vastane, kuna teo eesmärk ei olnud hageja tahtlik kahjustamine. Tõendamist on leidnud, et hageja keelekasutus on sarnane kostja omale. Seega kasutavad mõlemad menetlusosalised mõnitavaid ja vulgaarseid väljendeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Kohtu hinnangul ei mõistnud kostja oma teo õigusvastasust ning ei möönnud, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Kostja ei saanud oma tegevusega põhjustada hagejale tugevat üleelamist, stressi ja kahju, kuna hageja sõnavara ei ole viisakas ning sisaldab samamoodi mõnitavaid ja vulgaarseid väiteid. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi heade kommete vastase käitumisega kahju tekitamise nõude rahuldamise eeldusi.
28.Kohus võtab seisukoha, kas hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Hageja nõude rahuldamiseks seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahjunõudena peab hageja tõendama 1) seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi olemasolu); 2) kohustuse rikkumise kostja poolt; 3) kahju; 4) seadusest tuleneva kaitsenormi eesmärgi (kahju hõlmatus rikutud kohustuse eesmärgiga); 5) õigusvastasuse. Kostja peab tõendama süüd välistavaid asjaolusid. Samuti peavad pooled tõendama oma vastuväiteid vastaspoole väidetele.
29.Hageja hinnangul on kostja rikkunud seadusest tulenevat kaitsenormi, so KarS § 120. Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 120). Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Kostja saatis hagejale Facebooki Messengeris privaatvestluses. 08.12.2018 mh sõnumi „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks V kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid A naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“. Avaldatut tuleb mõista nii, et juhul kui hageja oleks kellegi V kohta nii halvasti öelnud nagu hageja ütles A naise kohta, siis kostja oleks teda löönud. Nimetatut ei saa käsitleda ähvardusena tekitada hagejale tervisekahjustus. Tegemist oli hüpoteetilise avaldusega. Kostja oleks teatud juhul hagejat löönud aga tegemist ei ole reaalse ähvardusega. Seega ei ole kostja seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.
30.Eeltoodust tulenevalt mittevaraline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Varaline kahjunõue
31.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 380 eurot, mis seisneb kulutustes kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses
kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
32.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
33.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 380 eurot ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus tuvastas, et kostja ei ole kohustusi rikkunud. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka kohtueelsete õigusabikulude nõue.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
35.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
36.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
37.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.