Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 20.01.2023, Tallinn 2-22-17010 Brauni OÜ hagi AB Kreditex AS vastu kahju nõudes 390 eurot Hageja: Brauni OÜ (registrikood 16223848; asukoht Veski tn 9-48, Võhma linn, Põhja-Sakala vald, 70602 Viljandimaa); Hageja seaduslik esindaja: K. C. K. (isikukood xxxx; epost: xxxx); Kostja: AB Kreditex AS (registrikood 12041659; asukoht Vambola tn 6, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova (Advokaadibüroo
2.Välja mõista kostjalt AB Kreditex AS hageja Brauni OÜ kasuks kahjuhüvitis 390 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja AB Kreditex AS kanda. 3.2 Mõista kostjalt AB Kreditex AS hageja Brauni OÜ kasuks välja menetluskulud 140 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
2-22-17010 menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Brauni OÜ (hageja) esitas 12.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse AB Kreditex AS (kostja) vastu kahju nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi tegi hageja seaduslik esindaja 2022 juulikuus hageja nimel taotluse hüpoteeklaenu saamiseks kostjalt. Hageja sai 18.07.2022 kostjalt esmase laenupakkumise, milles oli välja toodud laenuintress 12% tingimusel, et laenutagatiseks olevale kinnisvarale ei koostata vastava spetsialisti poolt krediidiasutuste poolt aktsepteeritavat hindamisakti. Samas viidati kirjas hindamisakti olemasolul/tellimisel soodsama intressimäära pakkumisele.
2.Hageja täpsustas 18.07.2022 pakutavaid intressimäärasid ning kostja vastuses oli väljatoodud intressimäär hindamisakti olemasolul 9,6% + euribor. Ametlikele allikatele tuginedes oli 6 kuu euribor (tavaliselt laenudes fikseeritav periood euribori puhul) juulis 0,238. Hageja täpsustas 19.07.2022 kostjale edastatud e-kirjas tingimusi ning asjaolu, et ei soovi kindluse puudumisel ca 400 eurost (hindamisakti kulu) väljaminekut teha. Pakkumise sisu kostja poolt ei muutunud.
3.Hageja küsis kostjalt ka 05.08.2022 tingimuste osas üle ning kostja kinnitas, et ilma hindamisaktita jääb nende pakkumine 12 protsendipunkti juurde, hindamisakti olemasolu korral tehtud varasemat pakkumist ei muudetud. Kirjavahetuses potentsiaalse laenuandjaga kinnitas kostja oma 29.08.2022 vastuskirjas, et hindamisakti olemasolul saab pakkuda paremat intressi kui ilma hindamisaktita pakutav intress 12%.
4.Hageja otsustas seejärel tellida tagatiseks pakutavale kinnisvarale hindamisakti ning teavitas 11.09.2022 hindamisakti tellimisest (tellimise aeg 07.09.2022) ka kostjat. Kostja vastas, et jääb hindamisakti ootama. Kostja tegi hagejale laenupakkumisele tuginedes hindamisaktile kirjalikult teatavaks 27.09.2022, kuid lubatud 9,6% +6 euribor asemel oli pakkumises toodud intressimääraks 12% koos 6 euriboriga tingimusel, et viimane muutub jaanuaris 2023. Põhjuseks toodi muutuseid maailmamajanduses. Hageja lisab, et septembris oli ametlikult 6 kuu euribor 1,24, kuid kuna pakkumises oli arvestatud järgmiseks euribori muutuseks jaanuar 2023, siis on tegemist vaid 3kuu euriboriga, mis oli septembris 0,712 protsendipunkti.
5.Hageja vastas pakkumisele 29.09.2022, milles tõi välja, et kostja on rikkunud esialgset lubadust/pakkumist. Hindamisaktiga tagatiseks pakutaval varal ei olnud mingeid puuduseid (mis võiks pakkumist mõjutada), samuti ületas pakutava vara turuväärtus (249 000 eurot) oluliselt võetavat laenu (küsitud oli lõplikult 75 000 eurot). Samuti ei saa tugineda järsult muutunud majanduslikule olukorrale. Venelaste sõda Ukraina vastu oli alanud juba veebruaris ning juulis pakkumise tegemise hetkeks oli näha selle mõjutusi majandusele, samuti oli juba mitmeid kuid tõusvas joones liikunud inflatsioon nii Eestis kui maailmas tervikuna. Kogu ajaperioodi vältel, mis jäi esimese pakkumuse ja viimase pakkumuse tegemise vahele (18.07.2022-27.09.2022) ei teavitanud ettevõte hagejat kordagi võimalusest, et tema esialgses pakkumises toodud intressimäär muutub drastiliselt ehkki kostja saatis korduvaid täpsustusi ja teavitusi, näiteks 05.08.2022 ja hindamisakti tellimisest teavitamine 11.09.2022.
6.Kui esialgses pakkumuses toodud baasintressimäär oli 9,6 protsendipunkti + 6 kuu euribor, siis 27.09.2022 tehtud pakkumuses oli euribor justkui intressimäära sisse arvutatud ning moodustas kogumina 12 protsendipunkti. Küll aga oli kostja pakkumuses näha, et arvestatud oli 3-kuu
2-22-17010 euriboriga esialgu (euribori muutmise ajaks toodi jaanuar 2023), mis septembris oli 0,712 protsendipunkti ehk siis baasintressimäär oli tõusnud 9,6-lt 11,288-ni, s.o ca 17%. Samuti oli kostja pakkumuses 27.09.2022 toodud viide, et alates jaanuarist rakendub 6 kuu euribor ning seega väidetav fikseeritud intress kehtis vaid 3 kuud. Taotletav laen oli plaanitud võtta 10-aastaks, seega 3 kuud on marginaalse tähendusega ajaperiood.
7.Euribori tõusust või langusest ei sõltu laenuandja baasintressimäär, kuna viimase maksab kinni laenuvõtja. Seega oli kostja poolt juulis lubatud 9,6 protsendiline baasintressimäär eksitav ning vaid 2 kuud hiljem oli selleks tegelikult ligi 11,3 protsendipunkti, mis on ca 18% kasv baasintressimääras 2 kuu jooksul.
8.Kostja poolt tehtud esialgsest pakkumisest (18.07.2022) lähtuvalt tellis hageja septembris 2022 hindamisakti summas 390 eurot ning kandis seeläbi põhjendamatuid kulusid. Kostjal oli korduvalt võimalik teavitada, et juulis pakutud baasintressimäär enam laenuvõtjale ei kehti, kuid ta seda ei teinud. Hageja saatis kostjale oma edastatud e-kirjas vastavad põhjendused ning soovi, et talle tagastataks põhjendamatult tehtud kulutus hindamisaktile koos ülekande jaoks vajalike pangarekvisiitidega, kuid kostja ei ole seda tänaseni teinud.
9.Hageja 02.12.2022 menetlusdokumendi kohaselt kostja väide, et hageja on moonutanud kirjavahetuses toodut, ei vasta tõele. Kostja esindaja on ka ise oma vastuses välja toonud kostja poolt esitatud korrigeeritud laenupakkumise (11.07.2022), milles on selgelt toodud välja, et hindamisakti olemasolul on võimalik teha ka pakkumine alates 9,5%-st. Euriborist pole antud vastuses üldse juttu, ehkki kostja oma vastuses sellele viitab. Samuti ei ole alust kostja väitel, nagu oleks kostja oma vastustes iga kord rõhutanud “Lõpliku pakkumise saame saata teile pärast hindamisakti valmimist”. Sellekohane kinnitus puudub nii kostja enda poolt vastuses toodud hageja ja kostja kirjavahetuses (kostja kiri hagejale 11.07.2022, “korrigeeritud pakkumine”), aga ka kostja esmases laenupakkumises hagejale.
10.Algselt hindamisakti olemasolul pakutud intressimäärad kostja poolt olid tõesti alates 9,5% või kostja korrigeeritud pakkumises 11.07.2022 “ca 9,6%”. Mõlemad pakkumised annavad alust hagejale arvata, et finantsvaldkonnas igapäevaselt tegutsev ettevõte Kreditex AS on oma pakkumiste tegemistes professionaalne ning pakutud intressivahemikud vastavad tõele. Seega on klienti eksitav teha 2 kuud hiljem ilma klienti eelnevalt teavitamata 25% kallim pakkumine (ehkki septembris oli kõik esitatud tingimused hageja poolt täidetud esialgse intressimääraga pakkumise saamiseks). Septembris tehtud pakkumine hindamisakti valmimise järgselt oli 12%+ euribor, mis tegelikult vastas määrale, mis esialgses pakkumises juulis oli hagejale pakutud ilma hindamisaktita. Sel juhul ei oleks hagejal olnud ka mingit põhjust hindamisakti tellimise ajalist ja rahalist kulu (390 eurot) kanda.
11.On täiesti loomulik, et laenupakkumisi küsitakse mitmest ettevõttest ning oodatakse enne lõpliku enda poolse otsuse tegemist ära kõikide osapoolte vastused. On täiesti tavapärane, et laenuvõtja võrdleb omavahel erinevaid pakkumisi ja nende tingimus ajal, mil need pakkumised on laenupakkujate poolt edastatud.
12.31.07.2022 küsis hageja kostjalt üle, milline oleks intress ilma hindamisaktita. Kostja vastas 01.08.2022, et 12%. Kuna see näitaja ei olnud muutunud võrreldes esialgse pakkumisega, vastas hageja 01.08.2022, et see kahjuks edasi ei aita. Hageja ei palunud taotlust tühistada, ka ei kirjutanud taotluse tühistamisest hagejale kostja. Seda on väitnud hetkel oma vastuses kostja esindaja, et kostja on oma kliendisüsteemis teinud taotluse tühistamise otsuse.
13.04.08.2022 pöördus hageja uuesti kostja poole, kus soovis kindlust (hagejale ei olnud teada, et taotlus on tühistatud, samuti ei ole pöördumiste vahe ajaliselt pikk, paar päeva), et hindamisakti tellimisel rakenduvad talle juulis tehtud korrigeeritud pakkumise tingimused, sh intressimäär ca 9,6%+ euribor. Kostja esindaja väidab, et 05.08.2022 pöördus hageja uuesti kostja poole ning palus teha uue pakkumise. Küll aga ei too kostja esindaja siinkohal välja ühtegi kirjalikku tõestust oma väite kinnituseks. Seda oleks ka keeruline teha, kuna tegelikult edastas hageja 05.08.2022 kostjale
2-22-17010 e-kirja, mis oli identne 04.08.2022 saadetud e-kirjale, kus hageja soovis kinnitust, et hindamisakti tellimisel rakenduvad samad laenutingimused, mis olid kostja poolt esitatud 11.07.2022 korrigeeritud pakkumises.
14.Kuna 11.07.2022 korrigeeritud pakkumises oli toodud ka eelduslikult lähedane intressivahemik 9,6% ning 08.08 e-kirjas ei ole kostja seda ümber lükanud, on hageja arvestanud jätkuvalt selle suurusjärguga. 08.08.2022 tundis hageja huvi, millisest pangast kostja räägib, kuna esialgses pakkumises ei olnud juttu, et laenuandjaks ei olegi kostja.
15.Hageja on vastanud 12.08.2022, mitte 16.08.2022, kus annab mõista, et ta ei saa veel lõplikku otsust teha, kuna tal ei ole veel kõiki pakkumisi koos. 25.08.2022 selgitas hageja, miks vastuse andmine on aega võtnud.
16.28.08.2022 edastas hageja kostjale teabe, et laenuvajaduse suurusjärk on veidi langenud ning uuris, kas nõuded on jäänud samaks. Kostja vastas 29.09.2022, et summa ei mängi selles osas rolli, hindamisakt on vajalik, et saada 12%-st (intress ilma hindamisaktita) madalamat intressimäära. Ka augusti viimastel päevadel kinnitas kostja jätkuvalt, et hindamisakti olemasolul on võimalik madalamat intressimäära pakkuda (kuna uut vahemikku ei ole välja toodud, eeldas hageja esialgse korrigeeritud pakkumise tingimuste jätkumist) ning ei ole teavitanud hagejat, et vahepealsed sündmused maailmas vms oleks intressimäära pakkumist hindamisakti olemasolul tõstnud.
17.Kostja esindaja on viidanud, et 08.09.2022 kliendiprogrammis on tühistatud kliendi taotlus ning taaskord ei ole klienti ühelgi moel sellest teavitatud, seega hageja eeldas heauskselt, et korrigeeritud pakkumine on jõus. Selles osas on hageja 30.08.2022 teavitanud kostjat, et ootab viimase pakkumise ka ära, millele on kostja vastanud 31.08.2022, et jääb ootama. Ei sõnagi taotluse tühistamise kavatsustest.
18.Hageja on 11.09.2022 teavitanud kostjat hindamisakti tellimisest ning esitanud akti 19.09.2022. Kostja on vastanud 20.09.2022, et dokumendid on läbivaatamisel.
19.Kostja kirjutab oma vastuses, et olukord maailmas on süvenemas võrreldes juuliga, seega ei eita kostja, et olukorra muutumisest maailmas oldi teadlikud juba juulis oma pakkumist tehes, kuid kogu 2-kuulise suhtlusperioodi vältel ei toodud seda välja kui võimalikku intressimäära olulist muutujat.
20.Laenuvõtmine suurusjärgus 75 000-100 000 on väikeettevõtte seisukohast oluline finantsiline samm ja kohustus ning on kummaline, et kostja, olles ise tegev selles valdkonnas, peab 2-kuulist protsessi oluliste otsuste tegemisel ebamõistlikuks. Kostja väidab, nagu ei oleks hageja esitanud mingeid dokumente õigeks ajaks, kuid millistele dokumentidele kostja esindaja viitab, jääb selgusetuks, kuna puuduvad faktilised tõendid. Nagu hageja on ka varem välja toonud, kõik kirjad on vastatud, teatud vastused (teiste laenuandjate pakkumised) sõltusid kolmandatest osapooltest, mistõttu on alusetu väita nagu oleks hageja venitanud aega.
21.Esialgset korrigeeritud pakkumist ei ole kostja kirjalikult vahepealsel perioodil muutnud ega sellest hagejat teavitanud. Hageja sai lähtuda ainult 11.07.2022 kostja poolt esitatud korrigeeritud pakkumisest. Kostja ei ole kogu kõne all oleva ajaperioodi jooksul alates korrigeeritud pakkumisest kuni hindamisakti alusel tehtud pakkumiseni (11.07.2022-27.09.2022) hagejat teavitanud korrigeeritud pakkumise baasintressimäära (isegi teoreetilisest) muutumisest. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud tema taotluste tühistamisest või ennistamisest omakliendisüsteemis. Küll aga on hageja kostjat teavitanud korduvalt oma erinevatest toimingutest (laenupakkumiste ootamine, tingimuste täpsustamine kostjaga, hindamisakti tellimine). Kostja ei teavitanud hagejat kordagi, et korrigeeritud pakkumine kehtiks teatud ajaperioodi jooksul. Kostja esindaja viide olukorrale maailmas, mis justkui õigustaks ette teavitamata baasintressimäära oluliselt muuta, ei ole usutav. Kui kostja esindaja on silmas pidanud inflatsiooni Euroalas või Eestis tervikuna, siis viimane on olnud ühtlaselt üle 20% kõrge Eestis nii
2-22-17010 juulis kui ka septembris (seda tegelikult juba alates aprillist 2022). Kui kostja esindaja on silmas pidanud Vene agressiooni Ukrainas, siis ka see sündmus kestis juba nii juulis kui ka septembris.
22.Hageja hinnangul on kostja jätnud võimalike täiendavate riskide, sh laenutingimuste muutumise teavitamiskohustuse täitmata hageja seisukohast johtuvalt, mistõttu on hageja kandnud ebavajalikke kulusid hindamisakti kulu näol (390 eurot). On äärmiselt usutav, et kui laenuandja oleks teavitanud hagejat tema taotluse tühistamisest ning uue alustamisest uutel tingimustel või baasintressimäärade muutumisest kostja ettevõttes, oleks hageja jätnud kulutuse hindamisaktile tegemata.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja vaidles 01.12.2022 hagiavastuses tema vastu esitatud nõudele täies ulatuses vastu. Hageja poolt esitatud asjaolud on osaliselt moonutatud. Kui vaadata kronoloogiat, siis 07.07.2022 esitas hageja kostjale laenutaotluse. Hagejalt küsiti täiendavaid vajalikke andmeid (konto väljavõtted, tagatise pildid, ostetava KV andmed) ning oli tehtud esialgne laenupakkumine. Kostja rõhutas iga kord, et lõplik vastus sõltub kehtiva hindamisakti (mitte vanem kui 1 aasta) olemasolust, kuna kehtiva hindamisakti korral saab kostja kasutada panga finantseerimist ja pakkuda soodsamat intressimäära, ning et lõpliku ja kinnitatud pakkumise saab saata pärast hindamisakti valmimist. Hageja moonutab, kui väidab, et 18.07.2022 hageja täpsustas pakutavaid intressimäärasid ning kostja vastuses oli väljatoodud intressimäär hindamisakti olemasolul 9,6 +euribor. Kostja ei andnud lõplikku vastust ning pakkumistes oli alati selgelt määratud „ca 9,6% + euribor“.
24.20.07.2022 11:36:43 kirjutas hageja: „Tere. Ma siiski ootan teisi lõplike pakkumisi ka ära, enne kui hindamisakti peale eraldi väljamineku teen, kui seda üldse vaja on kõigi ettevõtete jaoks.“ 22.07.2022 16:00:21 oli kostja poolt saadetud hagejale täpsustav kiri. Vastust ei tulnud. 27.07.2022 13:46:56 oli kanne kliendiprogrammis „Kliendiga räägitud, vastust veel ei ole. Vastab meile ise, kui saab“. 28.07.2022 09:01:18 kirjutas hageja „Tere on teisi pakkumisi, ootan 2022 I poolaasta aruannet ühele pakkujale esitamiseks. Keegi teistest pakkujatest hindamisakti ei soovi. Kui pakkumised koos, vaatan, kas on vajadust, aega ja vahendeid kulutada hindamisakti jaoks (kulu ca 400 euri + aeg ca 1,5-2 nädalat). Brauni OÜ“. 29.07.2022 11:48:3 kanne kliendiprogrammis: „Klient võttis aega mõtlemiseks“.
25.01.08.2022 pöördus hageja kostja poole uuesti. 02.08.2022 taotlus oli tühistatud, kuna hagejale intress ei sobinud. 05.08.2022 kirjutas hageja uuesti ja palus teha pakkumise. Taotlus oli taastatud. 08.08.2022 10:38:40 kirjutas kostja hagejale: „Tere. Nii nagu oleme Teile ka varem teada andnud, siis lõpliku ja kinnitatud pakkumise saame saata Teile pärast hindamisakti valmimist, kuna lõplik pakkumine kujuneb panga otsuse alusel.“ 09.08.2022 13:38:45 kirjutas hageja: „Tere. Millisest pangast on jutt? Kreditex ei olegi laenuandja? Palun kirjutada korrektselt ja viisakusest alla ka vastava isiku täisnimi, abstraktne suhtlemine "kreditexi laenu osakonnaga" ei jäta head muljet. Lugupidamisega, K. C. K. Brauni OÜ“.
26.09.08.2022 14:18:01 kanne kliendiprogrammis „Ei vasta. Kui helistab tagasi, siis palun suunata“. 12.08.2022 09:50:14 kostja kiri hagejale: „Täname Teid huvi tundmast AB Kreditex AS poolt pakutava laenu vastu. Vastates Teie viimasele küsimusele - Kreditex on igal juhul laenuandja. Kuid selleks, et pakkuda meie klientidele laenu soodsamatel tingimustel (madalam intressimäär), kasutame võimalusel TBB panga finantseerimist. Tehingu käigus seatakse esimesele järjekohale hüpoteek TBB panga kasuks, ja teisele järjekohale Kreditex kasuks. Mis puudutab lõplikku otsust, siis nii nagu oleme Teile ka varem vastanud, ei saa me anda vastust enne hindamisakti valmimist ja panga poolset otsust. Teie vastuste järgi saime aru, et meie pakkumised Teile ei sobi ja hindamisakti Te teha ka ei soovi, kuna Teil on olemas pakkumised sobivatel tingimustel ja ilma hindamisaktita. Kuna aga esmane pakkumine ning informatsiooni kogumine
2-22-17010 toimub laenuosakonna poolt ning pärast positiivset otsust liigub laenuhalduri poole, siis Te saategi vastused "Kreditexi laenu osakonna" poolt. Palume vabandust segaduse pärast“.
27.16.08.2022 15:50:56 hageja kiri kostjale: „Tere. Aitäh vastamast. Lõplikku otsust veel teinud ei ole, sh hindamisakti osas. Kirjutate, et esimese järjekoha hüpoteek läheb TFB panga kasuks ja teine Kreditexi kasuks. 100 000 eurose laenu puhul räägime siis hüpoteegi suurusjärgust, nagu mäletan, 160 000 eurot. Mil moel see siis TFB ja Kreditexi vahel ära jagatakse? Lugupidamisega, K. C. K. Brauni OÜ“. Vastus „TBB panga kasuks seatakse hüpoteek summas 130 000 eurot ja Kreditex kasuks summas 40 000 eurot, ehk kokku ikkagi 170 000 eurot“. 31.08.2022 09:42:21 hageja vastus kostjale: „Selge, ootan teisest kohast pakkumise ära“. 08.09.202216:20:23 kanne kliendiprogrammis „Klient võttis aega mõtlemiseks“. 08.09.2022 taotlus tühistatud. 12.09.2022 klient pöördub uuesti. Taotlus taastatud. 12.09.2022 08:46:42 teatas hageja: „Tere. Hindamisakt on valmimisel. Lugupidamisega, K. C. K. Brauni OÜ“. 19.09.2022 edastas hageja hindamisakti. 23.09.2022 vastas kostja hageja pöördumisele: „Teie taotlus on läbivaatamisel. Kohe, kui laenukomitee kinnitab pakkumise, võtame Teiega ühendust“.
28.27.09.2022 oli hagejale edastatud laenupakkumine. 28.09.2022 11:29:44 saatis kostja hagejale e-kirja: „Tänan Teid tagasiside eest. Olukord maailmas on võrreldes juuliga süvenemas. Euroopa Keskpank on oma intressi tõstnud ja tõstavad veelgi. Seoses millega suureneb ka euribor. Viimane pakkumine on tehtud Teile arvestades juba suurenenud euribori ehk pakutav intressimäär sisaldaks lepingu sõlmimisel euribori. Kui meie pakkumine Teile ei sobi, siis tühistame Teie laenutaotluse“. 29.09.2022 09:36:03 saatis kostja hagejal e-kirja: „Pakkumise tingimused on juhtkonnaga kooskõlastatud ja kehtivad 2 nädalat. Pakkumise kinnitamiseks palume endiselt saata meile värsked ettevõtte ja juhatuse liikme panga poolt kinnitatud arvelduskonto väljavõtted viimase 6 kuu kohta“.
29.Hageja ei suutnud kahe kuu jooksul laenu võtmiseks laenuandjat valida. Ei esitanud õigeaegselt kõiki vajalikke dokumente, venitas aega. Tõepoolest, olukord laenuturul (kui ka mujal turul ja maailmas üldiselt) on viimasel ajal kiiresti muutunud ning need muudatused ei sõltu subjektiivsetest asjaoludest, vaid asjaoludest, mida ei ole võimalik mõjutada. Et teha konkreetset laenupakkumist (nagu ka muid teisi pakkumisi) on vajalik kõikide dokumentide korraga esitamise. Ilma kõikide dokumentide esitamiseta võib tegemist olla ainult esialgse umbkaudse pakkumisega, mis võib erineda lõplikust pakkumisest. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga (mitte tarbijaga), kes peab kõik need riskid ka iseseisvalt eelnevalt hindama.
30.Hageja pöördus kostja poole juuli alguses 2022. Samaaegselt pöördus hageja ka teiste laenupakkujate poole leidmaks parimaid laenu tingimusi. Kahe kuu jooksul valis hageja erinevatest laenupakkujatest. Lõpuks pöördus hageja jällegi kostja poole, kuna eeldatavasti võrreldes teiste laenupakkujatega olid kostja tingimused siiski enam sobilikud. Kostja on algusest peale rõhutanud, et „lõpliku ja kinnitatud pakkumise saame saata Teile pärast hindamisakti valmimist“. Kui hageja oleks esitanud hindamisakti juulis, siis oleks intress saanud olla ca 9,6%+6 euribor. Kuid kahe kuu möödumisel ei saanud sama pakkumine olla siduv. Seda enam, et kostja ei ole kuhugi märkinud, kinnitanud ega lubanud hagejale, et ilmtingimata igal ajal ja alati (kas kahe kuu või poole aasta möödudes) on intress ca 9,6%+6 euribor. Seda ei saa kuidagi vaadelda sellest vaatenurgast, et kostja on väidetavalt rikkunud oma esialgset lubadust/pakkumist.
31.Hageja näol on tegemist samuti ettevõttega, kes kahe kuu jooksul ei saanud anda konkreetset tagasisidet tehtud laenupakkumiste ja tingimuste osas. Hagejale oli korduvalt viidatud, et lõpliku pakkumise saab hageja peale kõikide vajalike dokumentide esitamist. Asjaolu, et hageja ise venitas kaks kuud dokumentide esitamisega on hageja enda risk ning ei ole millegagi põhjendatud panna see vastutus kostja kanda. Hageja kui ettevõtlustega tegelev isik saab hinnata riski ja arvestada sellega, et majandus ja olukord maailmas viimastel aastatel muutub suure kiirusega. Ei saa kedagi siduda tehtud pakkumisega eluaegselt. Hageja kui ettevõtja saaks kõikide võimalike riskidega arvestada ning hagejal ei võinud tekkida õiguspärast ootust, et esialgne pakkumine ilma kõikide tingimuste täitmata jätmist (nagu hindamisakt) kehtib muutmata kujul mitmete kuude vältel.
2-22-17010
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
33.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles nõuab kostjalt lepingueelsete läbirääkimiste käigus kinnisvara hindamisaktile tehtud kulu hüvitamist summas 390 eurot. Hageja väitel tellis ta nimetatud hindamisakti uskudes kostja lubadust, et hindamisakti tellimisel saab kostja pakkuda hagejale soodsamat intressi. Hageja nõude saab kvalifitseerida lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kahju hüvitamise nõudena (VÕS § 14, § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115). Kostja vastuväidete kohaselt oli tegemist ainult esialgse umbkaudse pakkumisega, mis võib erineda lõplikust pakkumisest. Kostja ei ole rikkunud oma esialgset lubadust/pakkumist.
34.VÕS § 14 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. VÕS § 14 lg 1 teine lause sätestab, et kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 esimene lause sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 14 loob läbirääkimisi pidavate isikute vahel seadusest tuleneva võlasuhte, millest tulenevate kohustuste rikkumise eest vastutab kohustust rikkunud isik VÕS § 115 alusel (RKTKo 3-2-1-62-13, p 15). Võimalik lepingueelsete kohustuste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue on VÕS § 127 lg 1 järgi suunatud eelkõige läbirääkimistest ja sellele tuginemisest tingitud negatiivsete varaliste tagajärgede kõrvaldamisele ehk nn negatiivse kahju (usalduskahju) hüvitamisele (RKTKo 3-2-1-84-14 p 22). Kuna vastutuse korral usalduskahju eest ei saa asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui läbirääkimised oleks lõppenud kehtiva lepingu sõlmimisega, tuleb kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingueelseid läbirääkimisi ei oleks toimunud (RKTKo 3-21-168-14 p 15). Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-168 p-s 15 leidnud, et üldjuhul tuleb usalduskahjuna hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms).
35.Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb muu hulgas kontrollida põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (§ 127 lg 4), kas kahju on hüvitatav, arvestades rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (§ 127 lg 2), ning kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (§ 139) (RKTKo 3-2-1-113-07, p 13). Kui kostja on hagejale avaldanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus eksitavat teavet ja see tegevus on VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 järgi põhjustanud hagejale VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatavat kahju, sh on täidetud muud eelnimetatud eeldused, vabaneb kostja selle kahju hüvitamise kohustusest juhul,
2-22-17010 kui ta tõendab, et kohustuse rikkumise põhjuseks oli vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Järgnevalt analüüsib kohus kahju hüvitamise eelduste esinemist.
36.Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi tegi hageja seaduslik esindaja 2022 juulikuus hageja nimel taotluse hüpoteeklaenu saamiseks kostjalt. Selles küsimuses pooltel vaidlust ei esine. Hageja väitel sai ta 18.07.2022 kostjalt esmase laenupakkumise, milles oli välja toodud laenuintress 12% tingimusel, et laenutagatiseks olevale kinnisvarale ei koostata vastava spetsialisti poolt krediidiasutuste poolt aktsepteeritavat hindamisakti ning kostja 18.07.2022 vastuses oli väljatoodud intressimäär hindamisakti olemasolul 9,6% + euribor. Kostja väitel moonutab hageja asjaolusid ning hagejalt küsiti täiendavaid andmeid ning oli tehtud esialgne laenupakkumine. Seejuures oli kostja enda väitel iga kord rõhutanud, et lõplik vastus sõltub kehtiva hindamisakti (mitte vanem kui 1 aasta) olemasolust ning et lõpliku ja kinnitatud pakkumise saab kostja saata pärast hindamisakti valmimist. Hageja vaidles eelnimetatud väitele vastu. Hageja väitel pole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja on iga kord rõhutanud, et saadab lõpliku pakkumise pärast hindamisakti valmimist. Kohus nõustub hagejaga, et asja materjalides puuduvad tõendid, et kostja on iga kord rõhutanud lõpliku pakkumise tegemist pärast hindamisakti saamist. Samas nähtub kohtule, et eelnimetatud täpsustuse tegi kostja 18.07.2022 e-kirjas (dtl 5) ja selle 19.07.2022 täpsustuses (dtl 6) ning 12.08.2022 e-kirjas (dtl 56).
37.Hageja väitel 18.07.2022 täpsustas ta pakutavaid intressimäärasid ning kostja väljatoodud intressimäär hindamisakti olemasolul oli 9,6 % + euribor. Kostja väitel ei andnud ta lõplikku vastust ning pakkumistes oli alati selgelt määratud ca 9,6% + euribor. Kohus loeb kostja 19.07.2022 e-kirja alusel tuvastatuks, et kostja vastas hagejale, et hindamisakti puhul saab pakkuda fikseerimata intressimäära ca 9,6% + euribor ning kui teeb sisehindamise, siis saab pakkuda fikseeritud intressimäära ca 12% (dtl 6-7).
38.Hageja väitel 19.07.2022 kostjale edastatud e-kirjas täpsustas hageja tingimusi ning asjaolu, et ei sooviks kindluse puudumisel ca 400 eurost (hindamisakti kulu) väljaminekut teha ning kostja pakkumise sisu ei muutnud. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja pöördus kostja poole 19.07.2022 ning teatas, et ei sooviks niisama 400 eurost akti tellima hakata enne, kui kõik asjaolud on kindlalt teada (dtl 6). Kostja vastas, et lõpliku ja kinnitatud pakkumise saab saata pärast hindamisakti valmimist, kuid ei muutnud oma kinnitust selles, et hindamisakti puhul saab kostja pakkuda fikseerimata intressimäära ca 9,6% (dtl 6). Hageja väitel küsis ta veel 05.08.2022 tingimuste osas üle ning kostja kinnitas, et ilma hindamisaktita jääb nende pakkumine 12 protsendipunkti juurde, hindamisakti olemasolu korral tehtud varasemat pakkumist ei muudetud. Kohus loeb dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatuks, et hageja kirjutas kostjale nii 04.08.2022 kui 05.08.2022 ning palus kinnitust, et lõplik pakkumine jääb 9,6% juurde ning otsus ei muutu hagejale kahjulikumaks (dtl 8, 53). Kostja väitel vastas ta 08.08.2022, et lõpliku ja kinnitatud pakkumise saab kostja saata pärast hindamisakti valmimist, kuna lõplik pakkumine kujuneb panga otsuse alusel. Sellekohast tõendit ei ole kostja kohtule esitanud, kuid eelnimetatud e-kirja saatmisele ei ole hageja vastu vaielnud. Samas ei ole hageja väitel kostja oma 08.08.2022 e-kirjas 11.07.2022 korrigeeritud pakkumise lähedase intressivahemiku 9,6% ümber lükanud. Kohus loeb tuvastatuks, et 11.07.2022 saatis kostja hagejale korrigeeritud pakkumise, mille järgi kehtiva hindamisakti ja annuiteetgraafiku puhul oleks võimalik teha pakkumise ka madalama intressimääraga alates 9,5% (dtl 39).
39.Hageja väitel ka augusti viimastel päevadel kinnitas kostja jätkuvalt, et hindamisakti olemasolul on võimalik madalamat intressimäära pakkuda. Kohtule nähtub, et 29.08.2022 e-kirjas kinnitas kostja, et madalamat intressi kui 12% saab ta pakkuda hindamisakti olemasolu korral, kuna siis saab kostja kasutada panga finantseerimist (dtl 9). Asja materjalidest nähtuvalt teavitas hageja 11.09.2022 kostjat, et hindamisakt on valmimisel (dtl 60). Kostja tegi 20.09.2022
2-22-17010 27.10.2022 hagejale kirjaliku laenupakkumise intressimääraga 12%, mis sisaldas endas 6 kuu euribori, mis võib tõusta 2023 jaanuaris (dtl 63).
40.Kohus hindas eelnimetatud tõendeid kogumis ning jõudis järeldusele, et kostja andis hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus eksitavat teavet seoses laenulepingu intressimäära ulatusega. Kuigi kostja täpsustas, et lõplik vastus sõltub hindamisakti olemasolust, nähtub kostja poolt hagejale saadetud e-kirjadest, et hindamisakti esitamisel on intressimäär alates 9,5%, ca 9,6% ning madalam kui 12% (dtl 5, 6-7, 9, 39, 59). Kohtule nähtub asja materjalidest ka asjaolu, et hageja on 04.08.2022 ja 05.08.2022 selgelt palunud kostjalt kinnitust, et hindamisakti kulu kandmisel lõplik pakkumine jääb 9,6% juurde ning otsus ei muutu hagejale kahjulikumaks (dtl 8, 53). Laenutaotlejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi intressimäära suuruse vastu ning professionaalselt krediidiandjalt tuleb eeldada kohustust sellise teabe avaldamiseks, sh tuua esile need asjaolud, mis võivad intressimäära tõusu mõjutada. Hageja päringutest kostjale on selgelt äratuntav hageja oluline huvi väiksema intressi vastu ning et see jääks 9,5%-9,6% vahemikku pärast hindamisakti kulu kandmist. Kostja ei ole esitanud tõendeid millest nähtuks, et kostja on hoiatanud hagejat, et intressimäär võib lõplikus pakkumises kerkida 9,5%-9,6%-st 12%-ni. Kostja on korduvalt lubanud, et hindamisakti esitamisel on intress madalam kui 12% ning soodsama intressi saamise tingimuseks on just nimelt hindamisakti esitamine. Kohtu hinnangul on kostja andnud hagejale eksitavat infot, et pärast hindamisakti esitamist on intress madalam kui 12%, sh jättis olulise info intressi võimaliku tõusu kohta õigeaegselt avaldamata.
41.Kohus ei nõustu kostja väitega, et muutuv olukord maailmas õigustaks esialgselt lubatud intressimäära tõstmist niivõrd olulises ulatuses (algselt 9,5%-9,6% kuni 12%). Hageja on õigesti märkinud, et Venemaa agressioon Ukrainas kestis nii juulis kui ka septembris ning ka inflatsioon on Eestis olnud kõrge nii 2023. a juulis kui ka septembris. Seega pidi kostjale juba 2023. a juulis hagejale pakkumise tegemise hetkeks olema inflatsiooni tõus ja sõja mõjuga seotud riskid teada. Euroopa Keskpank tõstis intressi 2022 juulis, mistõttu oli kostjal võimalik teavitada hagejat asjaolude muutumisest enne hindamisakti tellimist septembrikuus. Kostja pole põhjendanud, mis takistas olulise info (eelnevalt lubatud soodsama intressi mittepakkumine), mille vastu oli hagejal põhjendatud huvi, avaldamist. Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja kirjadest ei ole nähtav, et kostja oleks hageja esitatud laenutaotlust tühistanud, muutnud, uuesti menetlenud vmt. Poolte kirjavahetusest kogumis selgub, et juulikuus alustatud lepingueelsed läbirääkimised puudutasid laenutaotlust, mille kohta oli tehtud nii esialgne pakkumine (kus oli selgelt viidatud intressile alates 9,5% hindamisakti esitamisel) kui lõplik laenupakkumine intressiga 12%. Kostja ei ole hagejat kordagi teavitanud, et menetleb uut laenutaotlust, mille tingimused on muutunud. Kohtu hinnangul kostja kliendiprogrammis väidetavalt tehtud kanded, millest ei ole teist lepingueelsete läbirääkimiste poolt teavitatud, ei saa tuua siduvaid õiguslikke tagajärge.
42.Samuti ei välista kostja kohustust (ega piira kostja vastutust rikkumise eest) arvestada lepingu sõlmimise ettevalmistamisel hageja huvide ja õigustega (avaldada kõik olulised andmed, mis peavad olema tõesed) hageja-poolne pöördumine erinevate krediidiasutuste/krediidiandjate poole. Erinevate laenupakkumistega tutvumine ning nende vahel enda jaoks sobiva valimine on iga laenuvõtja õigus, mis ei mõjuta kostja seadusest tulenevaid kohutusi.
43.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud VÕS § 14 lõikes 1 ja 2 sätestatud lepingueelsetele läbirääkimistele ettenähtud kohustusi, andnud hagejale eksitavat infot ning jätnud olulise info intressi võimaliku suurenemise kohta sõltumata hindamisakti esitamisest avaldamata. Kostja vastutab seega VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuste rikkumise eest. Kohustuse rikkumise ja kahju vahel (§ 127 lg 4) esineb põhjuslik seoses. Tuginedes hageja eksitavale infole/piiratud koguses avaldatud infole, tellis kostja kinnisvara hindamisakti. Eelnimetatud kulu oli kasutu, kuivõrd kostja laenupakkumise intress jäi samasse suurusjärku, mis oli pakutud esialgses laenupakkumises, mille korral kinnisvara hindamine vajalik ei olnud ning
2-22-17010 millise intressimääraga polnud hageja nõus lepingut sõlmima. Hageja poleks kinnisvara hindamist teinud ega kulu kandnud, kui lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga ei oleks toimunud. Kostja pole ka vastupidisele tuginenud. Kahju on hüvitatav, arvestades rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (§ 127 lg 2). Kostja ei ole kahju suurusele vastuväited esitanud. Kostja vastutust välistavaid asjaolusid asja materjalides ei esine. Kahju tekkimise tõendamiseks on hageja esitanud maksekorralduse, millest nähtub hageja makse hindamist teostanud Domus Kinnisvara Vahendus OÜ ́le summas 390 eurot (dtl 23), ning lepingueelsete läbirääkimiste käigus tellitud hindamisakti (dtl 70-99). Kostja ei ole eelnimetatud tõendeid kahtluse alla seadnud ega muid vastuväiteid esitanud. Seega hageja kahju on 390 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 390 eurot.
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
45.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja palub mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 140 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.