Osaühing Ehitusvahendaja hagi X vastu võlgnevuse, viivise ja leppetrahvi väljamõistmise nõudes
Hagihind
24 986,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Ehitusvahendaja (registrikood 10144680, asukoht Kivimurru tn 7-44, Tallinn) Hageja esindaja: Andrei Pankratov (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xlt osaühingu Ehitusvahendaja kasuks põhivõlgnevus 21 093,60 eurot, viivis 1693,30 eurot ja leppetrahv 2200 eurot.
3.Menetluskulud jätta X kanda.
4.Välja mõista Xlt menetluskulu 2797,50 eurot osaühingu Ehitusvahendaja kasuks.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja teostas 2023. aasta sügisel alltöövõtjana üldehitustöid Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse teenindushoone rajamisel Allikmaa külas, Lääne-Nigula vallas, Lääne maakonnas. Tööd tellis objekti riigihanke raames ehitanud peatöövõtja OÜ Oreta Grupp. Töövõtu kohta oli poolte vahel 16/17.08.2023 allkirjastatud töövõtuleping. Hageja on oma lepingulised kohustused ehitusobjektil täitnud kohaselt ning oma tööde lõpetamisel andis need üle põhivõlgnikule õigeaegselt ja vastavalt lepingule. Lõpetatud ja üleantud tööde eest esitas hageja põhivõlgnikule kaks arvet üldsummas 21 093,60 eurot. Vaatamata maksetähtaja saabumisele ei ole kostja poolt juhitud põhivõlgnik oma lepingulisi maksekohustusi hageja ees täitnud, jättes eeltoodud kaks arvet tasumata.
2.23.02.2024 sõlmisid pooled võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe, millega võlgnik tunnistas võlgnevust üldsummas 22 786,90 eurot hageja ees ning kohustus antud summa hagejale tasuma graafiku alusel ajavahemikus 29.03.2024 kuni 29.06.2024 nelja võrdse osamaksega summas 5344,64 eurot kuus ning viimase osamakse summas 1408,34 eurot pärast garantiiaja möödumist hiljemalt 28.02.2026.
3.Kokkuleppest tulenevate põhivõlgniku maksekohustuste täitmise tagamiseks andis põhivõlgniku kaasomanik ja ainus juhatuse liige X (kostja) oma isikliku käenduse: ta esitas hagejale oma kirjaliku avalduse, mille järel pooled 26.02.2023 kirjutasid alla (kuupäevaga 23.02.2023 dateeritud) käenduslepingu. Käenduslepinguga (p 3) kohustus kostja tagasivõtmatult solidaarselt oma ettevõttega (s.o kostja kaasomandis ja tema juhtimise all olev äriühing OÜ Oreta Grupp) vastutama kokkuleppest tulenevate põhivõlgniku maksekohustuste täitmise eest. Punktis 2 lepiti käendaja vastutuse maksimaalsest rahalisest piirmäärast summas 28 000 eurot.
4.Põhivõlgnik ei asunudki kokkuleppega võetud maksekohustusi täitma ega ole võlgnevusest hagejale tänaseni midagi maksnud. Kuna põhivõlgnik ei teinud ei 29.03.2024 ega ka hiljem isegi esimest graafikujärgset makset, ütles hageja kokkuleppe 25.04.2024 üles, teatades sellest nii põhivõlgnikule kui ka isiklikult kostjale.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 24 986,90 eurot, sh põhivõlg summas 21 093,60 eurot, viivis 1693,30 eurot ja leppetrahv summas 2200 eurot. Kostja vastuväited
6.05.12.2024 esitas kostja vastuse hagile, milles märkis, et seoses kokkuleppe tühistamisega, kus tühistati ka X käendus, ei ole X sõlmitud töövõtulepingu ulatuses käendusi andnud. Käendusleping oli osa kokkuleppest, mis tühistati hageja poolt. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2
9.Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.
10.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja ja OÜ Oreta Grupp vahel sõlmitud kokkuleppe käenduskohustusest tulenevas nõudes. Hageja palub mõista kostja kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus summas 21 093,60 eurot.
11.VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on esitanud kohtule 26.02.2024 (dateeritud 23.02.2023) sõlmitud käenduslepingu (dtl 22-24), mille punkti 1.1 kohaselt lepinguga antud käendusega tagatakse kõik käesoleva hetke seisuga täitmata jäänud võlgniku maksekohustused ja kõrvalnõuded, mis kajastatud võlausaldaja ja võlgniku vahel 23.02.2024 sõlmitud võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppes ja selle võimalikest lisadest (edaspidi – kokkulepe) üldsummas 22 786,90 eurot (sh võlausaldaja arvetest nr 34 ja nr 42 tulenev põhisumma 21093,60 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis summas 1693,30 eurot). Punkti 2 järgi käendaja vastutuse maksimaalne rahaline piirsumma on 28 000 eurot. Tulenevalt punktist 3 ja 4 käendaja tagasivõtmatult kohustub solidaarselt võlgnikuga vastutama võlausaldaja ees kokkuleppest tulenevate võlgniku maksekohustuste kohase täitmise eest. Juhul, kui võlgnik kohaselt ei täida kokkuleppega võetud maksekohustusi (kasvõi ühekordsel rikkumisel), on võlausaldajal õigus nõuda võlgniku täitmata jäänud või mittekohaselt täidetud maksekohustus(-t)e täitmist käendajalt ning viimane kohustub vaidlustamatult täitma võlausaldajale võlgniku poolt täitmata jäänud maksekohustust võlausaldaja poolt määratud tähtajaks. Käendusega on tagatud nii põhi- kui ka kõrvalnõuded, sh viivised, leppetrahvid ja kõik võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohus leiab, et pooled sõlmisid kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele.
12.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel 26.02.2024 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 mõttes.
13.Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Lisaks peab käendusega tagatud nõue olema käendaja suhtes sissenõutavaks muutunud, st on saabunud käenduslepingus kokku lepitud sissenõutavaks muutumise tingimus (Riigikohtu 02.06.2025 otsus haldusasjas 3-22-1323, p 33).
14.Kohus on tuvastanud, et pooled on 26.02.2024 sõlminud käenduslepingu, millega kostja käendas Oreta Grupp OÜ ja hageja vahel sõlmitud võlatunnistusest ja võla tasumise ajatamise 3
kokkuleppest tulenevaid nõudeid. Käenduslepingu punkti 12 kohaselt leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmiseni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et Oreta Grupp OÜ-l kui tellijal on hageja ees võlgnevus kokku summas 24 986,90 eurot. Samuti on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on kehtiva käenduslepinguga.
15.Kohus käsitleb järgnevalt põhivõlgniku ja tellija vahel võlatunnistuse sõlmimist.
16.Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest ja võla tasumise ajatamise kokkuleppest tulenev nõue. Võlatunnistusele kohaldub VÕS § 30. Hageja väitel ei ole põhivõlgnik võlatunnistusest ja võla tasumise ajatamise kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitnud, Oreta Grupp OÜ-l on hageja ees võlgnevus kokku summas 24 989,90 eurot, mis koosneb põhinõudest, leppetrahvist ja viivisenõudest. Sellisel juhul saab hagejal olla tellijast põhivõlgniku vastu nõue VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 30 alusel.
17.VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
18.VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
19.Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnik Oreta Grupp OÜ ja hageja sõlminud 23.02.2024 võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe (dtl 16-18). Võlatunnistuse punkti 1.1 järgi vaadeldav võlgnevuse üldsumma 22 786,90 eurot tuleneb poolte vahel 16-17. augustil 2023 sõlmitud töövõtulepingust nt TV-01 ja koosneb põhisummast 21 093,60 eurot (võlgnikule esitatud võlausaldaja arvete nr 34 ja nr 42 summa koos käibemaksuga) ja eelnimetatud arvete mittetasumisega seotud viivisest summas 1693,30 eurot seisuga 22.02.2024. Tulenevalt punktist 1.3 pooled leppisid kokku, et võlgnevus tasutakse viie osamaksega, kusjuures viimast osa summas 1408,34 eurot tasub võlgnik 28.02.2026, ehk graafiku viimasel kuupäeval. Punkt 2.2 sätestab, et võlgnik tagasivõtmatult tunnistab võlausaldaja ees tekkinud ja sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 22 786,90 eurot ja kohustub selle tasuma võlausaldaja pangakontole nr EE932200221014634513 5 (viie) osamaksena järgmise graafiku alusel: 29.03.2024 5344,64 eurot; 29.04.2024 5344,64 eurot, 29.05.2024 5344,64 eurot, 29.06.2024 5344,64 eurot ja 28.02.2026 1408,34 eurot. Hageja on välja toonud, et põhivõlgnik ei ole graafikujärgseis makseid vastavalt võlatunnistusele teinud. 25.04.2024 ütles hageja 23.02.2024 võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe üles (dtl 20). Seega on 23.02.2024 sõlmitud võlatunnistusest tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal põhivõlgniku vastu nõue kokku summas 22 786,90 eurot, sh viivis.
20.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
21.Kohus on tuvastanud, et 26.02.2024 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu (dtl 22-24), mille punkti 1.1 kohaselt lepinguga antud käendusega tagatakse kõik käesoleva hetke seisuga täitmata jäänud võlgniku maksekohustused ja kõrvalnõuded, mis on kajastatud võlausaldaja ja võlgniku vahel 23.02.2024 sõlmitud võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppes ja selle 4
võimalikes lisades üldsummas 22 786,90 eurot (sh võlausaldaja arvetest nr 34 ja nr 42 tulenev põhisumma 21093,60 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis summas 1693,30 eurot). Punkti 3 järgi käendaja tagasivõtmatult kohustub solidaarselt võlgnikuga vastutama võlausaldaja ees kokkuleppest tulenevate võlgniku maksekohustuste kohase täitmise eest. Juhul, kui võlgnik kohaselt ei täida kokkuleppega võetud maksekohustusi (kasvõi ühekordsel rikkumisel), on võlausaldajal õigus nõuda võlgniku täitmata jäänud või mittekohaselt täidetud maksekohustus(t)e täitmist käendajalt ning viimane kohustub vaidlustamatult täitma võlausaldajale võlgniku poolt täitmata jäänud maksekohustust võlausaldaja poolt määratud tähtajaks.
22.Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja ütles põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe üles, siis on ka käendusleping üles öeldud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on tuvastanud, et võla tasumise ajatamise kokkulepe on 25.04.2024 üles öeldud (dtl 20) kokkuleppe p 2.4 (dtl 18) alusel. Ülesütlemise avalduses on eraldi välja toodud, et seoses ülesütlemisega on võlausaldajal nõue võlgnik Oreta Grupp OÜ ja võlgniku maksekohustusi käendanud X vastu. VÕS § 195 lg 1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevuse ajatamise kokkuleppe ülesütlemisest ei saa teha järeldust, et see lõpetab põhivõla nõude ja/ või nõude põhivõlga käendava käendaja vastu – vastasel juhul tähendaks võla tasumisega viivitusse jäämine ja sellel alusel ajatamise kokkuleppe ülesütlemine võlgnikule ja võlga taganud käendajale vastutusest vabanemist, mis ei saa olla ajatamise kokkuleppe ülesütlemise tagajärg. Lisaks on käendusleping sõlmitud ajatamise kokkuleppest eraldi ja seda ei ole üles öeldud ega muul moel lõpetatud. Käenduskohustus on seega kehtiv.
23.Hageja esitas 25.04.2024 kostjale nõude käenduskohustuse täitmiseks, milles nõudis võlgnevuse 25 486,90 eurot tasumist viivitamatult (dtl 20). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 25.04.2024. Kostja ei ole hagiavalduse seisuga kohustust täitnud.
24.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 21 093,60 eurot (arve nr 34 summas 14 738,40 ja arve nr 42 summas 6355,20 eurot).
25.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 2200 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe punkti 2.3 kohaselt juhul, kui võlgnik hilineb osamakse tasumisega võrreldes graafiku tähtpäevaga, siis on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 100 eurot iga makse teostamise (sh osamakse mittekohase summa tasumisel) tähtaega ületanud kalendripäeva eest ning võlgnik kohustub leppetrahvi võlausaldajale tasuma 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Hageja on leppetrahvi tasumise nõude nii põhivõlgnikule kui ka käendajale esitanud 25.04.2024 (dtl 20). Seega saabus leppetrahvi tasumise kohustus 29.04.2024. Hageja on välja toonud, et kostja on jätnud hagejale leppetrahvi tasumata.
26.Hagiavalduse punkti 3.2 kohaselt jättis põhivõlgnik tasumata 29.03.2024 graafikujärgse makse. Seega tekkis hagejal vastavalt kokkuleppe punktile 2.3 leppetrahvi nõude õigus 30.03.2024. Võlausaldajal on õigus nõuda leppetrahvi kogu aja eest, millal täitmist ei toimunud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 15.11.2024 seisuga oli hagejal põhivõlgniku vastu leppetrahvinõue summas 23 100 eurot (s.o 231 päeva eest). Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt vähendatud 5
leppetrahvi summas 2200 eurot. Kuna käenduslepingu punkti 4 järgi tagab käendus ka leppetrahvinõuet, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 2200 eurot.
27.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivist summas 1693,30 eurot. Hageja märgib, et tema viivisenõue tuleb võlatunnistusest ja võla tasumise ajatamise kokkuleppest. Võla tunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe punkti 1.1 kohaselt koosneb kostja võlgnevus mh arvete mittetasumisega seotud viivisest summas 1693,30 eurot seisuga 22.02.2024. Kuivõrd käenduslepingu punkti 3 ja 4 kohaselt vastutab kostja hageja ees kokkuleppest tulenevate võlgniku maksekohustuste kohase täitmise eest ja käendusega on tagatud nii põhi- kui ka kõrvalnõuded, sh viivised, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1693,30 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1330 eurot ja õigusabikulu 1466,25 eurot, s.o menetluskulud kokku 2796,25 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
30.TsMS § 138 lg-st 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 1260 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamiselt tasutud riigilõiv 70 eurot.
31.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses teinud toiminguid järgmise ajakuluga: Nr
Toiming Aeg (h) Kliendilt (hageja) saanud andmete alusel kostja vastu hagiavalduse 3,15 30.1016-11-2024 koostamine 18.11.2024 hagiavalduse lõplik redakteerimine, hagiavaldusele lisade nr 1 2,15 kuni nr 21 komplekteerimine ja kohtule esitamine Harju Maakohtu 19.11.2024 määrusega tutvumine, kliendiga läbirääkimine 0,35 Hagiavalduse korrigeerimine ja uue versiooni kohtule esitamine 0,55 26.11.2024 Harju Maakohtu 27.11.2024 määrusega hagi tagamata jätmisega 0,3 tutvumine, taotluse tagatise tagastamiseks kohtule esitamine, kohtumäärusega tagatise tagastamise kohta tutvumine Harju Maakohtu 27.11.2024 määrusega hagi menetlusse võtmise kohta 0,2 tutvumine Kostja 05.12.2024 vastusega ja kohtu kirjaga tutvumine 0,1 10.12.2024 ja 11.12.2021 hageja menetlusdokumendi (hageja arvamus ja 1,25 hageja menetluskulude 1.nimekiri) koostamine ning kohtule esitamine Hageja palvel taotluse menetluse jätkamiseks koostamine ja kohtule 0,56 6
28.03.2025 esitamine, aprilli- ja maikuus selle taotlusega seoses 4 telefonikõnede (kohtu kantseleiga, istungisekretäriga ja kohtujuristiga) pidamine ning 13.05.2025 kohtuniku vastusega järelpärimisele tutvumine
10.Harju Maakohtu kohtujuristi 20.06.2025 selgituskirjaga tutvumine ja selle 2,25 alusel hageja positsiooni täpsustamine, täiendavate kirjalike tõendite otsimine ja komplekteerimine ning täiendavate seisukohtade koos lisatõenditega 01.08.2025 kohtule esitamine
11.Harju Maakohtu kohtujuristi 14.10.2025 kirjaga tutvumine ning käesoleva 0,88 menetlusdokumendi 26-27.10.2025 koostamine ja kohtule esitamine
KOKKU:
11,74
32.Kohus märgib, et kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega on hageja põhjendatud ajakuluks 11,74 tundi. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja õigusabikuluks kujuneb seega 1467,50 eurot.
33.Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 2797,50 eurot (1260+70+1467,50).
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2797,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.