Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Jahindusühistu GUN&SHOT hagi Kaljo Sauna vastu 429 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kaljo Sauna apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
603 eurot 60 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Jahindusühistu GUN&SHOT (registrikood 80113400), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja (apellant): Kaljo Saun (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2022. a otsus osas, milles kohus rahuldas hageja põhinõude 400 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt välja viivise 400 eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded vastavas osas rahuldamata. Eelmärgituga seonduvalt muuta poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistada maakohtu otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. 1(10)
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Viru Maakohtu 28. jaanuari 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Kaljo Saunalt Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks 400 eurot ning sellelt summalt 16. jaanuari 2023. a seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 365 eurot.
3.Välja mõista Kaljo Saunalt Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks alates
17.jaanuarist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (400 eurot) määras 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni."
4.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes 7% ulatuses Jahindusühistu GUN&SHOT kanda ja 93% ulatuses Kaljo Sauna kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jahindusühistu GUN&SHOT (hageja, ühistu) esitas 6. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kaljo Sauna (kostja) vastu 511 euro 79 sendi saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 26. veebruaril 2019 vastuväite. Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2019. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10. aprillil 2019 Viru Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 429 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96 eurot 31 senti ja viivise alates hagi esitamisest 0,05% põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 4. augustist 2005 hageja liige. Hageja
9.aprilli 2006. a üldkoosoleku otsusega võeti vastu kodukord, mida hiljem üldkoosolekute otsustega muudeti. 15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsusega kinnitati ühistu liikmetele 2(10)
kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 töötundi aastas ning 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsusega alates 2016. a-st 20 töötundi aastas. Need tööd tagavad jahihooajal jahi pidamise. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuleb tasuda hagejale jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võib asendada hagejale antava materjalidega, mille väärtus tuleb kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega. Seega kui liige ei soovi hooldustöid teha, on tal võimalus see hüvitada, tuues hagejale materjali, tasuda oma panus rahas või astuda ühingust välja.
12.märtsi 2016. a üldkoosoleku otsusega kinnitati liikmetele kohustus osaleda ühisjahil vähemalt 20 korral. Sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb tasuda 1 euro iga puudutud päeva kohta. Kostja ei ole alates 2016. a-st ühistusisesid töid 40 tunni ulatuses teinud ega tegemata tundide eest tasu maksnud. Samuti ei ole kostja aastatel 2016–2017 osalenud 29-l ühisjahil. Kuna kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud, oli tal kohustus neid täita. Seega on kostja oma kohustusi rikkunud. Seejuures on kostja 14. märtsi 2014. a ja
15.märtsi 2015. a üldkoosolekutel osalenud volitatud esindaja kaudu ning 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul isiklikult. Kostja oli üldkoosolekute toimumisest teadlik ning kutsed koosolekute toimumise kohta olid talle kätte toimetatud. Lisaks on kostja aastatel 2014 – 2015 üldkoosoleku otsuseid täitnud. Hageja nõuab kostjalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 ja kodukorra p 3.8 alusel 40 töötunni tegemata jätmise ja 29 korral ühisjahil mitteosalemise eest kokku 429 euro tasumist (40 × 10 eurot + 29 × 1 euro). Hageja esitas kostjale 429 euro saamiseks 31. detsembril 2017 arve, mille tasumise tähtaeg oli 15. jaanuaril 2018. Kostja arvet ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt ka viivist kodukorra p 1.4.4 alusel (0,05% tasumata põhivõlalt päevas).
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MTÜS § 12 lg 4 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole põhikirjas ette nähtud mistahes liikmete töötamise kohustust, sh tasuta. Seetõttu puudus hagejal alus arvet esitada. Kostja on arve vaidlustamiseks pöördunud 19. oktoobril 2018 hageja juhatuse ja üldkoosoleku poole. Üldkoosolekul ei olnud õigust ja pädevust sõlmida kostja eest töölepingut, kohustades kostjat tegema sisuliselt tasuta tööd. Seega on üldkoosoleku otsus heade kommetega vastuolus ja MTÜS § 24 lg 1 järgi tühine. Järelikult ei ole kostjal töötamise ega tasumise kohustust. Lisaks on 2014.–2016. aastate üldkoosolekutel vastu võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldkoosoleku kutsed on allkirjastamata, ei ole teada, kelle poolt on need koostatud ning kutseid ei ole kätte toimetatud hageja põhikirja p 5.4 ja MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 kohaselt. Samuti ei ole kutsetest võimalik aru saada, mida hakatakse üldkoosolekul otsustama. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, on otsused tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi 28. jaanuari 2022. a otsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 525 eurot 31 senti, sh põhivõlg 429 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 96 eurot 31 senti, ning alates 11. aprillist 2019 viivise 3(10)
määras 0,05% päevas põhinõudelt (525 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1551 eurot 29 senti koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja oli hageja liige alates 4. augustist 2005 kuni
31.detsembrini 2017, kostja ei teinud 2014.–2015. a-l ühistusiseseid töid ning tasus hagejale puudu jäänud 48 töötunni eest 480 eurot. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja ei teinud 2016. ja 2017. aastal ühistusisesesid töid ega osalenud ühisjahtidel. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja osales 15. märtsi 2014. a ja 15. märtsi 2015. a üldkoosolekutel esindaja kaudu ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul isiklikult. Üldkoosolekute protokollidest ei nähtu, et kostja või tema volitatud esindaja oleks esitanud üldkoosolekutel vastuväite seoses päevakorraga või viidanud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Maakohus leidis, et kostja tuginemine 2015. a üldkoosoleku otsuse tühisusele on pahauskne. Päevakorra etteteatamise eesmärk on tagada liikme teadlikkus arutamisele tulevatest küsimustest, et arutamiseks ja otsustamiseks ette valmistuda. Praegusel juhul osales kostja oma esindaja kaudu koosolekul ja otsus võeti vastu enamushäältega. Heauskse käitumise korral peaks liige vaidlustama sellise küsimuse arutamise, mida koosoleku kutses märgitud polnud ja mida liige ei pea seetõttu võimalikuks arutada. Seega on kostja tuginemine üldkoosoleku otsuse tühisusele vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 32 tähenduses ning on VÕS § 6 lg 1 järgi lubamatu.
12.märtsi 2016. a üldkoosoleku otsus ühisjahtidel osalemise kohta 2016. ja 2017. aastal on vastu võetud üldkoosoleku kutse päevakorrapunktis 5 pealkirjaga "Muud küsimused, sõnavõtud". Muude küsimuste arutamine oli teada. Lisaks osales kostja üldkoosolekul isiklikult ega ole seaduses sätestatud korras üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kostja väitel ei teavitatud teda üldkoosolekute toimumisest kooskõlas hageja põhikirja p-ga 5.4. ja MTÜS § 20 lg-tega 5 ja 6. Kohtu arvates on mittetulundusühistutes tavapärane, et üldkoosolekust teavitatakse kutse panemisega postkasti või infotahvlile (nt korteriühistutes). Ka ei näe seadus ette, et kutse peaks olema juhatuse poolt allkirjastatud või kätte toimetatud allkirja vastu. Piisab, et ühistu liige oleks teadlik üldkoosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud kutset kätte. Ühistu liikmete rahalised kohustused on seaduse ja põhikirja järgi määratud üldkoosolekul kindlaks selliselt, et osa liikmemaksust on võimalik tasuda raha asemel tööga. Kui liige eelistab jätta töö tegemata või ühisjahtidel osalemata, saab ta selle rahas hüvitada. Kõnealune kohustus on liikmetele ettenähtav ja neid koheldakse ühetaoliselt. Oma vastuväidetega soovib kostja ebavõrdse kohtlemise kaudu sisuliselt täita liikmesusest tulenevaid kohustusi teistest liikmetest vähem. Üldkoosolekutel vastu võetud otsused ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses tühised. Otsused ei ole vastu võetud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel asjaoludel. Ühistusisestel töödel osalemine ei ole ka "orjatöö". Tavapärane ja mõistlik on, et mittetulundusühingus tehakse osa vajalikke töid talgute korras liikmete poolt. Hageja on jahindusühistu. Jahindusseltsis on vaja teha töid mh loomade lisasöötmiseks (söödapõldude rajamine, sööda varumine), sihtide puhastamiseks, jahirajatiste rajamiseks ja korrashoidmiseks (söödasõimed, jahipukid, laskepaigad) ja ulukite loendamiseks.
4(10)
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 3. märtsil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu käsitlus kostja väidetavast pahausksusest põhjendamatu. Maakohus leidis ekslikult, et hageja 2015. ja 2016. a üldkoosolekud kutsuti kokku seaduses ja hageja põhikirjas sätestatud korda järgides. Kohtu hinnangul tuleb lugeda üldkoosolekute kutsed kättetoimetatuks kutse panemisega postkasti või infotahvlile. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud väidet kutse kostja postkasti panemise (või e-posti teel saatmise) kohta. Infotahvlile kutse panemise võib korteriühistu puhul lugeda piisavaks, kuna selliselt on kutsega (eelduslikult) võimalik tutvuda kõigil korteriühistu liikmetel, kes igapäevaselt kortermajas elavad. Jahimaja külastamine on ühistu liikmete vaba tahe. Seega ei saa eeldada, et kutse avaldamine jahimaja uksel tagaks kõikidele liikmetele võimaluse sellega tutvuda. Ka ei ole hageja tõendanud kutse jahimaja uksele panemist ega selle aega. Kutse kätte toimetamata jätmine on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis toob kaasa 2015. a-l ja 2016. a-l vastu võetud otsuste tühisuse. Tuginedes Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsusele tsiviilasjas 3-2-1-75-15 (p 14), leiab kostja, et tema osalemine üldkoosolekul vaidlusalust otsust kehtivaks ei muuda. Vaidlust ei olegi selles, et kostjal oli teave koosoleku toimumise aja kohta, kuid kostjale ei ole nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda, st rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Kostja ei pidanud MTÜS § 241 lg 2 järgi tühiseid otsuseid vaidlustama ning võis esitada vastuväite praeguses menetluses. Isegi kui kohus loeb tõendatuks, et kostjale on kutsed kätte toimetatud, ei olnud nendest võimalik aru saada, et päevakorrapunkt kodukorra muudatuste kohta võis tähendada uusi kohustusi ühistu liikmetele. Alles 15. märtsi 2015. a koosoleku protokollist nähtub, milline ettepanek kodukorra muutmiseks tehti. Sellist punkti hageja kodukorras varem ei olnud. Ka 12. märtsi 2016. a koosoleku kutses ei ole päevakorrapunkti, millest nähtuks, et otsustatakse ühistu liikme kohustamine osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral ning et sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb ühistule tasuda 1 euro iga puudutud päeva kohta. Vastav otsus on tehtud üldkoosoleku protokolli kohaselt päevakorrapunkti "Muud küsimused, sõnavõtud" raames. Seega ei olnud kutsetest võimalik saada teavet, milliste otsuste üle koosolekutel hääletama hakatakse. Hageja põhikirja p 5.9 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Muudes küsimustes võib otsuseid vastu võtta juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest või nende volitatud esindajat. 15. märtsi 2015. a koosolekul osales 42-st liikmest 34 ning
12.märtsi 2016. a koosolekul 41-st 35, s.o vähem kui 9/10 liikmetest. Järelikult ei saanud üldkoosolekutel kutses toodud päevakorras märkimata küsimustes otsuseid vastu võtta. Rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis tõi kaasa 2015. a-l ja 2016. a-l toimunud üldkoosolekute otsuste tühisuse. Kuna hageja nõude aluseks olevad otsused on tühised, puudub hagejal nõue, mida kostja vastu esitada.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 5(10)
Hageja nõustub maakohtu järeldustega, et 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekutel vastu võetud otsused on kehtivad. Seejuures on oluline, et kostja on
15.märtsi 2014. a ja 15. märtsi 2015. a üldkoosolekute otsust täitnud. Seega on pahatahtlik väita, et kostjale ei olnud üldkoosoleku kutset kätte toimetatud. Kostja esitab pahatahtlikult põhjendusi üldkoosoleku kutse saamata jätmise kohta. Hageja liikmeks olemine oli kostja vaba tahe, seega oli kostja vaba tahe täita kõiki liikmeks olemisega kaasnevaid kohustusi. Hageja on kasutanud kostjale kutsete kätte toimetamiseks kõiki võimalikke viise, lähtudes jahindusühistu eripärast. Vastuoluline on kostja väide, et vaidlust ei ole selles, et tal oli olemas teave koosoleku toimumise aja kohta, kuid talle ei ole nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda. Kostja on esitanud esmakordselt apellatsioonkaebuses väite, et talle on kutsed kätte toimetatud, kuna talle on teada üldkoosolekute toimumise aeg, ilma üldkoosoleku päevakorra punktideta. Hageja nende järeldusega ei nõustu. Käesolevas asjas esitanud üldkoosolekute kutsetest nähtuvad ka päevakorra punktid, millest on aru saada, et kodukorra muudatusi puudutava punkti raames võidakse otsustada ühistusiseste tööde tegemist. Asjaolu, et kostja nendega ei tutvunud, on asjakohatu etteheide hagejale. Seejuures on kostja koosolekul otsustatut täitnud. Lisaks osales kostja koosolekutel volitatud esindaja kaudu või isiklikult. Seega on kõnealune kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 järgi. Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses 15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsuse tühisusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 400 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt välja viivise 400 eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded vastavas osas rahuldamata. Sellega seonduvalt muudab ringkonnakohus poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja
15.märtsi 2015. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel alates 2016. aastast 20 tundi aastas ja kehtestati ühe tegemata tunni maksumuseks 10 eurot, ning 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati liikmete kohustus osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja tasuda sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 euro iga puudutud päeva kohta, on kehtivad. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud otsuste tühisusele.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud. Arvestades hagihinda, võis maakohus käesolevas asjas lahendatava hagi puhul iseenesest kohaldada TsMS § 405 lg-s 1 sätestatust lihtsustusi. TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtava otsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohtu otsus osaliselt siiski ei vasta ka nendele, TsMS § 444 lg-st 2 tulenevatele lihtsustatud nõuetele. Otsuse põhjendustest ei selgu, milliste materiaalõiguse normide alusel kohus asja lahendas. Maakohus on otsuses viidanud üksnes TsÜS § 86 lg 2 p-le 1 kui võimalikule 6(10)
üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse alusele, MTÜS § 12 lg-le 4 kui liikmetele kehtestatavate kohustuste alusele ning MTÜS § 20 lg-tele 5 ja 6 kui üldkoosoleku korrale. Ülalkirjeldatud minetused on viinud osaliselt hagi ebaõige rahuldamiseni.
9.Hageja nõuab 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekute otsustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. See hageja põhinõue võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus MTÜS § 12 lg-ga 4 ning hageja põhikirja (dtl-d 47– 52) p-ga 3.13. Kostja vastuväidete kohaselt on 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekute otsused tühised, kuna nende koosolekute kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda.
10.MTÜS § 21 lg 1 esimese lause järgi võib mittetulundusühingu liikmete koosolek otsuseid vastu võtta, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg-st 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus mh tühine siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohtumenetluses otsuse tühisusele tugineda ka vastuväite esitamisega. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisteks, mis toovad kaasa sellel vastu võetud otsuste tühisuse, on eelkõige sellised rikkumised, mis takistavad ühingu liikmel koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada. Sellisteks on kindlasti juhtumid, kus üldkoosoleku teadet liikmele üldse ei saadeta või saadetakse see valel aadressil või hilinemisega. Kokkukutsumise korda tuleb üldjuhul pidada rikutuks ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt nt Riigikohtu
13.veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14).
11.Hageja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul on sellel osalenud liikmed vastu võtnud otsuse, millega kohustatakse liikmeid osalema ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja tasuma sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 euro iga puudutud päeva kohta. Sellist otsustamist vajavat küsimust koosoleku teates (dtl 323) eraldi märgitud ei ole. Koosoleku protokollist nähtuvalt võeti kõnealune otsus vastu koosoleku 5. päevakorrapunktis "Muud küsimused, sõnavõtud" (dtl 134). Ringkonnkohtu hinnangul ei pidanud mõistlik ühistu liige aru saama, et üldkoosoleku teates märgitud päevakorrapunktis "Muud küsimused, sõnavõtud" võidakse otsustada liikmetele uute kohustuste, sh rahaliste kohustuste, kehtestamist. Seega on liikmed 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul otsustanud ühisjahil osalemise kohustust puudutavalt küsimust, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teates toodud koosoleku päevakorras. MTÜS § 201 lg 5 järgi võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Sisuliselt sama tuleneb hageja põhikirja p-st 5.9. Praegusel juhul sellise olukorraga tegu ei olnud. 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku protokollist (dtl-d 130–135) nähtuvalt osales koosolekul 41-st hageja liikmest 35, seega mitte kõik hageja liikmed. Uue küsimuse päevakorda võtmist ei ole osalenud liikmed eraldi arutanud ega otsustanud. 7(10)
Eelmärgitut arvestades on vaidlusalune 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul vastu võetud otsus koosoleku kokku kutsumise korra rikkumise tõttu tühine ning hagejal ei ole õigust kostjalt ühisjahtidelt puudutud päevade eest tasu nõuda. Maakohus rahuldas sellel otsusel põhineva nõude (20 eurot) ebaõigesti. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku kokkukutsumise korra muude rikkumiste kohta.
12.Maakohus on märkinud, et 2014. a, 2015. a ja 2016. a üldkoosolekute protokollidest ei nähtu, et kostja või tema volitatud esindaja oleks esitanud üldkoosolekutel vastuväiteid seoses päevakorraga või viidanud koosolekute kokkukutsumise korra rikkumistele. Seetõttu olid kostja poolt aastaid hiljem koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta esitatud väited maakohtu hinnangul pahatahtlikud ja ainetud. Ringkonnakohus märgib, et koosolekul osalemine ja seal koosoleku toimumisele vastuväidete esitamata jätmine ei võta senise kohtupraktika järgi ühingu liikmelt iseenesest õigust tugineda hiljem koosolekul vastu võetud otsuste tühisusele (vt Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Sellele on maakohtu menetluses korduvalt tähelepanu juhtinud ka kostja.
13.Üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginemine ei ole iseenesest ajaliselt piiratud, v.a MTÜS § 241 lg-s 3 sätestatud juht, kus otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Otsuse tühisusele tuginemine võib tulenevalt sellele tuginemise ajast siiski olla vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2) ning seda on ilmselt silmas pidanud ka maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul ühisjahil osalemise kohustust puudutava otsuse tühisusele tuginemine poolte esitatud asjaoludel hea usu põhimõttega vastuolus.
14.Hageja 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 ("Kodukorra muudatused"; koosoleku teates märgitud "Sisekorra muudatused") on võetud vastu otsus liikme kohustusest osaleda ühistusisestel töödel 20 tundi majandusaasta jooksul alates 2016. aastast ning ühe tegemata tunni maksumuseks arvestada 10 eurot (mis tuleb liikmel tasuda ühistu arveldusarvele jooksva aasta 20. detsembriks) (dtl-d 45–46). Sarnaselt ülalkäsitletud 12. märtsi 2016. a otsusega on maakohus 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuste osas leidnud, et kostja poolt aastaid pärast üldkoosolekute toimumist koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta esitatud väited on pahatahtlikud ja ainetud. Maakohtu otsusest siiski üheselt ei selgu, millised õiguslikud järeldused tuleb sellest asja lahendamisel teha ning kas 15. märtsi 2015. a koosolekute kokku kutsumise korda on kohtu hinnangul järgitud ning kui ei ole, siis kas see toob kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse. Sellega seonduvalt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
14.1.MTÜS § 20 lg-st 2 tulenevalt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses ja põhikirjaga ettenähtud korras. Sama paragrahvi 5. ja 6. lõike kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
14.2.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad tõendid kogumis, et kostja on
15.märtsi 2015. a üldkoosoleku kokku kutsumise teate (dtl 323) õigeaegselt kätte saanud. Hageja põhikirja p 5.4 järgi (dtl 50) pidi ühingu juhatus teatama korralise üldkoosoleku toimumisest liikmetele vähemalt 10 päeva. Täpsemat korda üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks hageja põhikiri ette ei näe. Hageja on enda 10. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi lisas 2 (dtl 371) esitanud hageja juhatuse liikme H. Lepiksoo kirjaliku selgituse, mille kohaselt edastatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade liikmetele e-kirja teel, samuti juhatuse liikmete ja hoolduspiirkonna vanemate kaudu, lisaks pannakse kutse 8(10)
üles jahimajas. 15. märtsil 2015 toimunud üldkoosoleku kutse koos päevakorraga edastati selgituse kohaselt 2. veebruaril 2015 ning meeldetuletus koosoleku toimumise kohta
11.märtsil 2015. TsMS § 405 lg 1 p-st 5 lähtudes saab taolist selgitust lugeda lihtsustatud korras menetletavas hagiasjas tõendiks. Lisaks on kostja volitanud 8. märtsil 2015 H. Kliimandi esindama end 15. märtsi 2015. a üldkoosolekul (dtl 152). Apellatsioonkaebuses möönab ka kostja ise, et tal oli olemas teave koosoleku toimumise aja kohta. Samas ei olnud kostja väitel talle nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski eluliselt usutav, et isik annaks ühingu teisele liikmele piiranguteta volikirja enda esitamiseks üldkoosolekul olukorras, kus koosoleku päevakord ei ole talle teada. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab ringkonnakohus, et üldkoosoleku kutse avaldamine üksnes jahimaja uksel ei tagaks jahindusühistu liikmetele mõistlikku võimalust koosoleku kutsega tutvuda, kuna kõik liikmed ei pruugi jahimaja külastada või külastavad seda ebaregulaarselt. Siiski nähtub H. Lepiksoo kirjalikust selgitusest, et hageja juhatus kasutab koosoleku kutse edastamiseks ka teisi viise.
14.3.Ringkonnakohtu hinnangul võis ühistu liige 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku teatest (kutsest) ka mõistlikult aru saada, et kodukorra muudatusi puudutava päevakorrapunkti raames võidakse otsustada mh ühistusiseste tööde tegemise kohustusega seonduvat. Sarnane ühistusisestel töödel osalemise kohustust puudutav otsus oli vastu võetud ka varem, 15. märtsil 2014 toimunud üldkoosolekul. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks üldkoosoleku kutse olema juhatuse ühe või kõigi liikmete poolt allkirjastatud. Sellist nõuet ei tulene ka hageja põhikirjast.
14.4.Lisaks oleks kostja poolt kõnealuse 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginemine ringkonnakohtu hinnangul ka hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6 lg 2). Puudub vaidlus, et kostja täitis sarnast (15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsusest tulenevat) kohustust 2014. ja 2015. aastal. Kostja ei ole 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuse kehtivust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu varem kahtluse alla seadnud. Kostja on töö tegemise kohustuse juhatusele saadetud 19. oktoobri 2018. a kirjas (dtl 71) küll vaidlustanud, kuid teinud seda otsuse sisu puudutavatel põhjustel.
14.5.Muid 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuste MTÜS § 241 lg 1 kohaseid tühisuse aluseid asjas esitatud tõenditest ei nähtu ning ka apellatsioonkaebuses tugineb kostja tühisuse alusena üksnes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.
15.Hageja poolt 5. aprillil 2021. a menetlusdokumendi lisades 1–3 esitatud juhatuse koosolekute protokollid (dtl-d 319, 320 ja 321) ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 238 lg 1 esimese lause tähenduses asjakohased tõendid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et küsimused, mida võidi arutada hageja juhatuse koosolekutel, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole väitnud, et juhatuse koosolekute protokollid olnuks vaidlusalustele üldkoosoleku kutsetele lisatud. Seega hageja juhatuse koosolekutel arutatu kostjale eelduslikult teada ei olnud. Eelmärgitud põhjusel ringkonnakohus nende tõenditega asja lahendamisel ei arvesta.
16.Hageja on taotlenud ka põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmist alates
16.jaanuarist 2018. Viivisemääraks loeb hageja kodukorra (dtl-d 32–36) p-st 1.4.4 tuleneva määra 0,05% tasumata põhivõlalt päevas. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist kodukorras märgitud määras. Kostja ei ole sellele menetluses, sh 9(10)
apellatsioonkaebuses, ka vastuväiteid esitanud. Alates 16. jaanuarist 2018 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 400 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis on 365 eurot (400€ × 0,05% × 1825 päeva). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates käesoleva otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on viivise väljamõistmisel alates 11. aprillist 2019 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) eksinud VÕS § 113 lg-s 6 sätestatu vastu, mõistes mh välja viivise enne
11.aprilli 2019 sissenõutavaks muutunud viivise summalt (96 eurot).
17.Maakohus on jätnud menetluskulud hagi täieliku rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1551 eurot 29 senti. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hagi osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel ka poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus rahuldab hageja põhinõude (429 eurot) ligikaudu 93% ulatuses ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hageja nõude rahuldamisega 7% ulatuses hageja kanda ning 95% ulatuses kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel samuti 7% ulatuses hageja kanda ning 93% ulatuses kostja kanda. Seonduvalt kostja 14. detsembri 2022 menetlusdokumendis märgituga lisab ringkonnkohus, et ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel tervikuna või praeguses otsuses märgitust suuremas ulatuses hageja kanda. Kuigi hagi rahuldatakse käesoleva otsusega sarnases ulatuses, nagu kostja on hagejale kompromissina pakkunud, on kostja sellist kompromissi pakkunud hagejale alles apellatsioonimenetluse lõppfaasis, pärast seda, kui ringkonnakohus oli andnud 24. novembri 2022. a määrusega pooltele TsMS § 647 lg 1 kohase tähtaja seisukohtade esitamiseks ning teatanud otsuse teatavakstegemise aja (dtl-d 458–462). Selleks ajaks oli enamus menetluskulusid, sh apellatsioonimenetluse kulusid, pooltel eelduslikult juba tekkinud. Seejuures ei ole hageja kostja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt iseenesest keeldunud vaidluse esemeks olevate nõuete osas kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimast, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppele hageja menetluskulude hüvitamise osas. Poolte menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle saab otsustada maakohus kulude rahalisel kindlaksmääramisel (vt ka otsuse p 19).
19.Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning maakohus ei ole vaidlustatud kostja menetluskulude rahalist suurus kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.