2.Välja mõista K. S.lt jahindusühistu GUN&SHOT kasuks 525 (viissada kakskümmend viis) eurot 31 senti, sh põhivõlg 429 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 96 eurot 31 senti.
Välja mõista K. S.lt jahindusühistu GUN&SHOT kasuka viivis põhinõudelt (525 eurot) alates 11.04.2019. a kuni põhinõude tasumiseni 0,05% päevas.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Välja mõista K. S.lt jahindusühistu GUN&SHOT kasuks menetluskulud summas 1 551 (üks tuhat viissada viiskümmend üks) eurot 29 senti.
3.Välja mõista K. S.lt jahindusühistu GUN&SHOT kasuks viivis menetluskuludelt (1 551,29 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jahindusühistu GUN&SHOT (edaspidi hageja) nõudis 06.02.2019 avaldusega K. S.lt (edaspidi kostja võlgnevuse 511,79 euro ja viivise väljamõistmist 01.01.2018 esitatud arve nr 26 (digitoimiku lk [dtl] 5]. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna kostja esitas nõudele 26.01.2021 vastuväite (dtl 17).
2.Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 429 euro ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 96,31 euro (kokku 525,31 eurot) väljamõistmiseks.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja liige (alates 04.08.2005.a). Hageja on 09.04.2006. a üldkoosoleku otsusega vastu võtnud kodukorra, mida on hilisemalt muudetud/täiendatud hageja üldkoosoleku vastavasisuliste otsustega. 15.03.2014. a hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati hageja liikmetele kohustus osaleda ühistusisestel töödel aastas 24 töötundi. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuli tasuda ühistule jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võis asendada hagejale antava materjalidega, mille väärtus tuli kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega. 15.03.2015. a hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati hageja liikmetele kohustus osaleda ühistusisestel töödel aastas 20 töötundi alates 2016. aastast. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuli tasuda ühistule jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võis asendada hagejale antava materjalidega, mille väärtus tuli kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega. 2.2 Hageja esitas kostjale arve nr 26 (31.12.2017) summas 429 eurot tasumise tähtajaga 15.01.2018. a, mis on kostja poolt tasumata. Arve esitati kodukorra punkti 3.8 alusel, mis sätestas liikme kohustuse osaleda ühistusisestel biotehnilistel töödel ja kinnistul 20 tundi majandusaasta jooksul (10 eurot tund). Kuna kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, on tal kohustus neid täita.
2.3.Hageja arvestab viivist kodukorra punkti 1.4.4 alusel 10.04.2019. a seisuga 96,31 eurot (0,05% päevas, viivitatud päevi 16.01.2018. a kuni 10.04.2019. a kokku 449 päeva). Hageja taotleb lisanduva viivise väljamõistmist vastavalt TsMS § 367.
2.4.Hageja nõude materiaalõiguslik alus on MTÜS §12 lg 4, VÕS §§ 76 lg 1, 101 lg 1, 101 lg 1 p 6. (dtl 23 - 29)
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista.
3.1.Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et ta ei tunnistanud 31.12.2017. a talle esitatud arvet nr 26 summas 429 eurot ning vaidlustas arve täies ulatuses, pöördudes nii juhatuse kui ka üldkoosoleku poole, samuti esitas täiendavalt ühisavalduse koos J. O.ga 19.10.2018. a, paludes alusetult väljastatud arve tühistada.
3.2.MTÜS § 12 lg kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole põhikirjas ette nähtud mistahes liikmete töötamiskohustust, veel vähem tasuta töötamise kohustust. Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt esitatud arve on tühine.
3.3.Lisaks leiab kostja, et kui hageja viitab üldkoosoleku otsustele, millega on pandud kostjale tasuta töötamise kohustus, siis MTÜS § 24 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine muuhulgas siis, kui see ei vasta headele kommetele. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei olnud üldkoosolekul õigust ja pädevust sõlmida kostja eest töölepingut, pannes kostjale sisuliselt kohustuse teha tasuta tööd.(dtl 68 -70)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.03.02.2020. a menetlusdokumendis esitas hageja täiendavad seisukohad ja selgitused.
4.1.Hageja selgitas, et kostja tasus vastavalt 15.04.2014. a üldkoosoleku otsusele hagejale pangaülekandega 240 eurot (24 tegemata töötunni eest). Vastavalt 15.04.2014. a üldkoosoleku otsusele kehtestati ühe tegemata töötunni maksumuseks 10 eurot. Kostja 2014. aastal vastavalt üldkoosoleku otsusele töötunde ei teinud, vaid valis alternatiivselt töötundide tegemise asenduse tasuda kohustuslike töötundide eest hagejale 240 eurot. Vastavalt 15.04.2014. a üldkoosoleku otsusele ka aastal 2015 kostja kohustuslikke töötunde ei teinud ja valis alternatiivselt töötundide tegemise alusel hagejale tegemata töötundide eest tasu maksmise. Kostja tasus hagejale 2015. a tegemata töötundide eest pangaülekandega 240 eurot
4.2.Kostja on osalenud 2014. a üldkoosolekul esindaja kaudu (volitus H. K.le). 2014.a üldkoosolekul hääletas kostja esindaja kaudu otsuse vastuvõtmise, millega otsustati liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel, poolt. Kostja tasus 2014 ja 2015 vastavalt 14.03.2014. a üldkoosoleku otsusele kohustuslike töötundide eest hagejale iga tegemata töötunni kohta 10 eurot, seega puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on vastava kohustuse täitmisega nõustunud.
4.3.Kostja on osalenud 2015. a üldkoosolekul esindaja kaudu (volitus H. K.le). 2015. a üldkoosolekul hääletas kostja esindaja kaudu otsuse vastuvõtmise, millega otsustati liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel, poolt. 15.03.2015. a üldkoosolekul otsustus ei olnud liikmetele uue kohustuse kehtestamine, vaid 2014. aastal kehtestatud kohustuse muutmine.
4.4.12.03.2016.a üldkoosolek otsustas, et ühistu liige on kohustatud osalema ühisjahil vähemalt 20 korral, sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb ühistule tasuda 1 eurot iga puudutud päeva kohta. Kostja osales 12.03.2016. a toimunud üldkoosolekul.
4.5.2016 ja 2017. aastal kostja ei osalenud ühistusisestel töödel ega tasunud hagejale tegemata tundide eest arvestusega 10 eurot töötunni kohta ega leppinud juhatusega kokku tasu asendamisest materjalidega. Ka ei osalenud kostja perioodil jahiperioodil 2016/2017 ja 2017/2018 kuni ajani 31.12.2017. a mitte ühelgi korral ühisjahtidel, st kostjal oli kohustus osaleda jahiperioodil 2016/2017 osaleda 20-l jahipäeval ja jahiperioodil 2017/2018 (01.10.2017. a – 31.12.2017. a) vähemalt 10-l jahipäeval.
4.6.31.12.2017. a arve nr 26 kohaselt nõuab hageja kostjalt lisaks 2016. a ja 2017. a kokku 40-ne töötundi hüvitamisele rahalises väärtuses kokku 400 eurot ka kokku 29-ne ühisjahil mitte osalemise eest 29 euro tasumist.
4.7.Oma kohustusi saab hageja täita vaid läbi oma liikmete ehk jahimeeste. Tegemist on MTÜga, mis on vabatahtlik/vabatahtlike ühendus. Hageja tegevuseks vajalike töid teevad kõik ühingu liikmed (va üle 65. aastased) selleks, et ühing saaks oma eesmärke täita. Hageja üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma ning MTÜS § 22 lg 5 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest kuuluvad hageja üldkoosoleku otsused täitmisele kõikide liikmete poolt võrdsetel alustel. Seega ei saa nimetatud otsused olla hea usu põhimõtte vastased, kui ühistu liikmed on enamusotsuse alusel selle vastu võtnud selleks, et ühistu liikmeid koheldaks võrdselt.
5.Kostja esindaja esitas 26.04.2021. a seisukoha. Hageja esitatud seisukoha ja sellele lisatud tõenditega tutvumise järgselt teavitab kostja, et ta vaidleb jätkuvalt hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohti põhjendab kostja alljärgnevalt.
5.1 15.03.2014, 15.03.2015 ja 12.03.2016 toimunud koosolekute kutsed on hageja juhatuse liikme(te) poolt allkirjastamata, seega ei ole võimalik veenduda, et tegelikult sellise sisuga kutsed on hageja juhatuse liikme poolt üldse koostatud.
5.2.Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Hageja põhikirja p 5.4. kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, teatades sellest kõigile ühistu liikmetele korralise üldkoosoleku puhul vähemalt kümme (10) päeva ette, erakorralise üldkoosoleku puhul vähemalt kolm (3) päeva ette. üheltki kutselt ei nähtu kutsete koostamise aega. Seega on kutsete koostamise aeg tõendamata.
5.3.Tõendamata on, et kostjat teavitati üldkoosolekute toimumisest kooskõlas hageja põhikirja punktiga 5.4. ja MTÜS § 20 lg-tega 5 ja 6. Kostja poolt antud volikirjast nähtub, et 2015. aasta hageja üldkoosoleku ajast sai kostja teadlikuks kuus päeva enne koosoleku toimumist, kuna kostja on allkirjastanud volituse 08.03.2015. See aga tähendab, et hageja üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Volikirja allkirjastamine ei tähenda, et kostja oleks olnud volikirja andes teadlik koosoleku päevakorrast.
5.4.Samuti ei ole kostjat kooskõlas hageja põhikirja punktiga 5.4. ja MTÜS § 20 lg-tega 5 ja 6 teavitatud 12.03.2016 toimunud hageja üldkoosolekust. Teave koosoleku aja kohta küll jõudis mõni päeva enne koosoleku toimumist kostjani ning kostja osales üldkoosolekul, ent kostja osalemine ei kõrvalda hageja rikkumist koosoleku kokkukutsumisel.
5.5.Kostja on seisukohal, et 15.03.2015 ja 12.03.2016 üldkoosolekutel tehtud otsused, mille alusel on hageja esitanud kostjale arve, on tühised üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 2015 ja 2016 aasta üldkoosoleku kutsetest ei ole võimalik aru saada, mida hakatakse üldkoosolekul otsustama. 15.03.2015 kutses ei sisaldu kodukorra muudatuse sisu, samuti ei nähtu, et kutsel oleks viide juhatuse koosoleku protokollile ega selgitus, kuidas selle ettepanekuga on võimalik tutvuda. 12.03.2016 koosoleku kutses puudub informatsiooni, milliste otsuste üle koosolekul hääletama hakatakse.
6.Hageja esitas 10.01.2022.a menetlusdokumendis omapoolsed selgitused kostja vastuväidetele. Hageja seisukohal, et 15.03.2014. a, 15.03.2015 ja 12.03.2016. a üldkoosoleku otsused ei ole tühised ja kostjal puudub alus hageja üldkoosolekute otsuse tühisusele tugineda.
6.1.Kostja vastuväited on otsitud ja pahatahtlikud. Asja lahendamisel on oluline võtta arvesse seda, et kostja on 2014-2015 aastatel üldkoosoleku otsuseid täitnud.
6.2.Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja on 2015.a üldkoosoleku toimumisest teada saanud alles volikirja allkirjastamise kuupäeval. Nimetatud väide on tõendamata. Volikirja allkirjastamise kuupäev ei tähenda automaatselt seda, et samal päeval on teada saadud koosoleku toimumisest. Nagu kostja ise välja tõi on ta xxx, mis tähendas, et kostja töögraafik oli/on kõikuv.
6.3.Hoolduspiirkonna vanematel oli kohustus informeerida vastava piirkonna liikmeid üldkoosoleku toimumisest. Üldkoosoleku kutseid jagati alati ühisjahtidel. Lisaks avaldati teated jahimaja uksel. Sellisel viisil kutsete kättetoimetamine oli ühistus tavapärane ja välja kujunenud praktika. Lisaks saadeti kutse ühistu liikmetele, kes olid hagejale teatavaks teinud oma e-posti aadressi, e-kirjaga. Üldkoosolekute kutsed ja päevakord edastati vähemalt kuu enne
üldkoosolekute toimumist, samuti esitati 02. märtsil 2014; 11. märtsi 2015; 09. märtsil 2016 meeldetuletused üldkoosolekute toimumise kohta.
6.4.Tähtsust ei oma asjaolu, et kutse on juhatuse liikme/liikmete poolt allkirjastamata, sest seadus (MTÜS) ei kohusta kutset allkirjastada.
6.5.Kostja on tuginenud üldkoosolekute otsuse tühisusele põhjendusega, et küsimust ei olnud koosoleku kutses ette teatatud, mistõttu ta ei saanud volituse andmisel näha ette võimalust, et üldkoosolek otsustab vaidlusaluse kohustuse üle. Hageja selgitab, et volikirjas ei ole esindaja volitusi hääletamisel kuidagi piiranud st tegemist on üldvolikirjaga. Üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti punktides märgitud „sisekorra muudatused (juhatuse ettepanek)“ ja selle päevakorrapunkti all vaidlusalune otsustus ka tehti. Kutse kohaselt oli päevakorra loetelu lahtine (p 6 – „muud küsimused...“), mistõttu kostjale oli ka muude küsimuste arutamise planeeritus teada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Asja materjalidest nähtub, et hageja on 31.12.2017. a esitanud kostjale arve nr 26 summas 429 eurot tasumise tähtajaga 15.01.2018. a. Arve kirjelduse kohaselt on arve aluseks 2016/2017 ja 2017/2018 jahipäevade (kokku 29 päeva) tasu kokku 29 eurot ja töötunnid 2016 ja 2017 eest (kokku 40 tundi) rahalises väärtuses kokku 400 eurot.(dtl 47)
9.Kostja on seisukohal, et 15.03.2015 ja 12.03.2016 üldkoosolekutel tehtud otsused, mille alusel on hageja esitanud kostjale arve, on tühised sh üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja hageja poolt esitatud arvel märgitud tegemata tööde ja ühisjahis osalemata tundide arvestuse õigsust ei vaidlustanud.
10.Hageja on registrist nähtuvalt mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 järgi võib liikmetele panna kohustusi põhikirjas ettenähtud korras. § 7 lg 1 p 6 järgi tuleb põhikirjas märkida liikmete kohustused või kord, kuidas neid kohustusi võib kehtestada. Nendest sätetest järeldub selgesti, et liikmele võib panna põhikirjas sätestamata kohustusi kui see toimub põhikirjas ettenähtud korras.
11.Hageja põhikirja (dtl 48 - 52) punkt 2.2 sätestab, et ühistu tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi jahinduspoliitika ellurakendamine ning jahimeeste ühtekoondamine ja nende ühise tegevusega jahieeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine, samuti ulukifondi otstarbekas majandamine ja selle seisundi parandamine, jahindusalaste heategevusürituste organiseerimine ja läbiviimine ning jahilaskespordi arendamine. Ühistu liikmel on mh õigus osa võtta üldkoosolekust (punkt 3.12) ning kohustus täita ühistu juhtorganite otsuseid, täita liikmele pandud kohustusi, õigeaegselt tasuma makseid ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal (punkt 3.13). Ühistu vara tekib ühistu liikmete liikmemaksudest, ühistu vara kasutamisest ja ühistu tegevusest saadavast tulust, annetustest, sihtotstarbelistest maksetest ning muudest laekumistest; laekuv tulu kasutatakse ühistu varade soetamiseks, loomade ja lindude lisasöötmiseks ning kaitseks, jahirajatiste jms ehitamiseks ning ühistu edasiseks arenguks (punktid 8.1 ja 8.2).
Hageja põhikirja kohaselt peab liige täitma temale pandud kohustusi (p 3.13), liikmemaksu kehtestab üldkoosolek (p 3.6 ja 5.3). Hageja üldkoosolek on kehtestanud kodukorra, mille kohaselt liikmemaks koosneb liitumismaksust ja aastamaksust, millest viimase hulgas on ka üldkoosoleku kehtestatavad muud kohustused (p 1.2.2).
11.Hageja 09.04.2006. a üldkoosoleku otsusega on vastu võetud kodukord (dtl 33-36), mida on hilisemalt täiendatud/muudetud üldkoosolekute otsusega. 15.03.2015. a toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus (dtl 37 – 41), millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel 20 töötundi aastas alates 2016. aastast (varasemalt oli 24 töötundi aastas, 15.03.2014. a üldkoosoleku otsus). Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuli tasuda ühistule jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võis asendada ka hagejale toodud materjalide väärtuses, mis tuli eelnevalt kooskõlastada hageja juhatusega.
12.Hageja 12.03.2016.a üldkoosolek otsustas, et ühistu liige on kohustatud osalema ühisjahil vähemalt 20 korral, sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb ühistule tasuda 1 eurot iga puudutud päeva kohta (dtl 130 -135).
13.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli hageja liige alates 04. augustist 2005 kuni 31.12.2017. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja 2014 ja 2015. aastal ühistusiseseid töid ei teinud ja on tasunud hagejale nimetatud aastatel puudu jäänud kokku 48 töötunni eest kokku 480 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja 2016 ja 2017 aastal ühistusisesesid töid ei teinud ega osalenud 2016 ja 2017 aastal ühisjahtides. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja osales isiklikult 12.03.2016. a üldkoosolekul (dtl 137 -138), 15.03.2014 ja 15.03.2015. a üldkoosolekutel osales kostja esindaja kaudu (volikirjad, osalejate nimekirjad, dtl 151- 153, 160). Üldkoosolekute (2014, 2015, 2016) protokollidest ei nähtu, et kostja (või kostja volitatud esindaja) oleks esitanud üldkoosolekutel vastuväidet seoses päevakorraga või viidanud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.
14.15.03.2014 .a üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti 5 all märgitud „Põhikirja uue
redaktsiooni ja kodukorra kinnitamine“ ja selle päevakorrapunkti all vaidlusalune otsustus ka tehti. 15.03.2016 .a üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti 5 all märgitud „Sisekorra muudatused (juhatuse ettepanek) selle päevakorrapunkti all vaidlusalune otsustus ka tehti. Mõlema üldkoosoleku kutsel oli selgitud, et „Ühistu liige, kes ei saa mõjuval põhjusel osaleda üldkoosolekul, on kohustatud kirjalikult paberkandjal volitama teist ühistu liiget, kes osaleb koosolekul. Volituse peab esitama paberil või skaneerituna (volitaja allkirjaga) E-maili teel hiljemalt 05.03.2013“.
15.Kostja volitatud esindaja üldkoosolekutel oli H. K. (dtl 152, 160). Volikirjades ei ole esindaja volitusi hääletamisel kuidagi piiiratud. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et kostja esindajal ei olnud teadmist vaidlusaluse küsimuse arutamise kohta. Lähtuda tuleb esindaja, mitte esindatava teadmistest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 123 lg 1).
16.Kohus leiab, et kostja tuginemine 2015.a üldkoosoleku otsuse tühisusele on käesoleval juhul pahauskne. Päevakorra etteteatamise eesmärk on tagada liikme teadlikkus arutamisele tulevatest küsimustest, et arutamiseks ja otsustamiseks ette valmistuda. Käesoleval juhul osales kostja oma esindaja kaudu koosolekul ja otsus oli enamushäältega vastu võetud. Heauskse käitumise korral peaks liige protesteerima sellise küsimuse arutamise vastu, mida koosoleku kutses märgitud polnud ja mida liige seetõttu ei pea võimalikuks arutada. Nimetatud asjaolud kogumis annavad põhjust järelduseks, et kostja tuginemine üldkoosoleku otsuse tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega TSÜS § 32 tähenduses ning on VÕS § 6 lg 1 järgi lubamatu.
17.12.03.2016.a üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti 5 all märgitud „Muud küsimused, sõnavõtud“, mistõttu oli ka muude küsimuste arutamise planeeritus teada. 12.03.2016.a üldkoosoleku otsus, mis reguleerib ühisjahtides osalemist 2016 ja 2017 aastal, on paigutatav päevakorrapunkti 5 alla. Kostja osales üldkoosolekul isiklikult ning ei ole seaduses sätestatud korras üldkoosoleku otsust vaidlustanud.
18.Kostja väitel on tõendamata, et teda teavitati üldkoosolekute toimumisest kooskõlas hageja põhikirja punktiga 5.4. ja MTÜS § 20 lg-tega 5 ja 6. Mittetulundusühistutes on tavapärane, et üldkoosolekust teavitatakse kas kutse panemisega postkasti või infotahvlile (nt korteriühistutes). Ka ei näe ükski seadus ette, et üldkoosoleku kutse peaks olema juhatuse liikme/liikmete poolt allkirjastatud. Kohtu arvates ei peagi mittetulundusühistus saadetava üldkoosoleku kutse olema kätte toimetatud nt allkirja vastu. Piisab sellest, et ühistu liige oleks teadlik üldkoosoleku toimumise ajast ja päevakorrast.
19.Kohus märgib, et kuna hageja juhatuse koosolekud, milles otsustati kokku kutsuda hageja üldkoosolekud ja määrati kindlaks üldkoosolekute päevakord, toimusid mitmeid kuid enne üldkoosolekute toimumist, meiliaadresse omavatele ühingu liikmetele olid kutsed saadetud vastavalt 07.01.2014, 02.02.2015 ning 14.02.2016, siis on ebatõenäoline, et kostjat polnud üldkoosolekute toimumisest kooskõlas hageja põhikirja punktiga 5.4 teavitatud. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ei ole kätte saanud üldkoosoleku toimumise teadet/kutset, annaks kaks aastat järjest (käesoleval juhul 2014. a ja 2015. a üldkoosolekul enda esindamiseks ilma vastavalt infot omamata kolmandale isikule volikirja enda esindamiseks. Volikirja allkirjastamise kuupäev 08.03.2015 ei kinnita automaatselt seda, et kostja on samal päeval teada saadud koosoleku toimumisest. Seetõttu leiab kohus, et kostja vastuväited üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta, mis on esitatud aastaid hiljem, on pahatahtlikud ja ainetud. Kostja on ühistust välja arvatud, seetõttu on arusaadav ka kostja vastumeelsus arve tasumise osas.
20.Kohus on seisukohal, et ühistu liikmete täiendavad rahalised kohustused on seadusele ja põhikirjale vastavalt määratud üldkoosoleku poolt kindlaks sellisena, et osa liikmemaksust on võimalik tasuda raha asemel tööga. Kui liige eelistab tööd mitte teha või ühisjahtides mitte osaleda, saab ta selle asemel hüvitada oma mitteosalemise rahas. Selliselt liikmetele pandud kohustus on kõigile liikmetele ettenähtav ja liikmeid koheldakse ühetaoliselt. Oma vastuväidetega soovib kostja sisuliselt täita liikmesusest tulenevaid kohustusi teistest liikmetest vähem, ehk ebavõrdset kohtlemist iseenda kasuks. .
21.Üldkoosolekutel vastu võetud otsused ei ole tühised TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses. Otsused ei ole vastu võetud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel asjaoludel. Ühistusisestel töödel osalemine ei ole ka „orjatöö“. Tavapärane ja mõistlik on, et kasumit mittetaotlevas mittetulundusühingus tehaksegi osa vajalikke töid ära nö „talgute“ korras liikmete poolt. Hageja on jahindusühistu. Mõistagi on jahindusseltsis vajalik teostada töid loomade lisasöötmiseks (söödapõldude rajamine, sööda varumine), sihtide puhastamiseks, jahirajatiste rajamiseks ja korrashoidmiseks (söödasõimed, jahipukid, laskepaigad), ulukite loendamiseks jms.
22.Seega on hageja nõue põhivõla 429 eurot tasumiseks põhjendatud ja kohus mõistab vastava summa kostjalt hageja kasuks välja.
23.Kostja pole vaidlustanud viivisenõude arvestuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Liikmemaksu ja muude maksete tasumisega viivitamise eest on üldkoosoleku otsusega kehtestatud viivisemäär 0,05% õigeaegselt tasumata summalt päevas (kodukorra p 1.4.4).
31.12.2017 arve nr 26 maksetähtpäevaks oli 15.02.2018. Hageja on nõudnud viivist alates 16.01.2018. Seisuga 10.04.2019 on hageja viivisenõude suurus 96.31 eurot (arvestus esitatud dtl 25). Hageja nõuab viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni, mis on kooskõlas TsMS §-ga 367. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab vastavad summad kostjalt välja.
24.Põhivõla ja seisuga 10.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise katteks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kokku välja 525,31 eurot (429 + 96,31). Alates 11.04.2019 mõistab kohus välja viivise 0,05% päevas arvestatuna põhivõlasummalt 429 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
27.Hageja menetluskulud on riigilõiv 125 eurot, õigusabikulud 2059,98 eurot ja sõidukulu 27,60 eurot, kokku 2212,58 eurot. Kostja on hageja menetluskuludega nõustunud osaliselt, leides, et osa nimekirjas nimetatud kuludest ei ole vajalikud ja põhjendatud. Kostja leiab, et 03.02.2020.a, 05.04.2021 ja 10.01.2022.a menetlusdokumendis kordab hageja suures osas juba varasemates menetlusdokumentide märgitut ning seega ei ületa nende dokumendi koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu a` 2 tundi, so kokku 6 tundi. Kohus nõustub kostja vastuväitega ning leiab põhjendatud olevat vähendada hageja esindajatasu 03.02.2020.a, 05.04.2021 ja 10.01.2022.a menetlusdokumentide koostamise eest kokku 5 tunni ja 48 minuti eest summa 551,08 (käibemaksuta) võrra. Kohus leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista esindajatasu 1398,69 eurot, riigilõivu 125 eurot ning sõidukulu 27, 60 eurot, kokku 1551,29 eurot.
28.Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1551,29 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (1551,29 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
30.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2023. a otsusega nr 2-19103765.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.