A, B (B), C (C) hagi X, Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
30 928,46 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx)
esindajad
Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja III: C (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Märt Mürk (e-post: [email protected]) Kostja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aivar Pilv (e-post:[email protected]) ja vandeadvokaat Marko Pilv (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada X’i avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ XXX teadetetahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: 2.1 „Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleks KÜ XXX endised juhatuse liikmed A, C ja B esitanud KÜ XXX juhatuse nimel korteriomanikele valeväiteid. Väited valeväidete esitamise kohta on valed ning ma lükkan need ümber. Я опубликовал неправильные факты о A, C и B и тем самым создал неверное
представление о бывших членах правления XXX A, C и B, будто бы они публиковали неправильные факты от имени правления. Факты касательно публикации ложных фактов от имени товарищества являются неверными и я опровергаю их“. 2.2 Kohustada X’i eemaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Kortosse (www.korto.ee) üles laetud dokumendist „Teade kinnitamata 2019 majandusaasta aruanne kohta“ järgmine tekst: “NB! Endine juhatuse esimees B keeldus üle andma KÜ XXX ametliku e- posti aadressi xxx kasutusõigust uuele juhatusele. Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid. Seoses sellega oli juhatus sunnitud looma uue e-posti aadressi“.
3.Kohustada Y’t edastama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist eposti vahendusel adressaatidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx järgmine kiri: „Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleksid A, C ja B ebaausad inimesed, kellel on midagi varjata, ja kelle juhatuse liikmetena tegutsemine on tingitud pahausksest soovist KÜ korteriomanikele kahju tekitada. Mul puuduvad tõendid selliste väidete avaldamiseks ning ma lükkan need väited ümber. Я опубликовала неправильные факты о A, C и B и тем самым создала неверное представление о них, будто бы A, C и B являются нечестными людьми, которым есть что скрывать, и чья деятельность членами правления товарищества обусловлена желанием навредить собственникам. У меня отсутствуют доказательства для публикации данных фактов, и я опровергаю их.“
4.Välja mõista X’lt A kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 192,66 eurot.
5.Välja mõista X’lt B kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 192,66 eurot.
6.Välja mõista X’lt C kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 192,66 eurot
7.Välja mõista Y’lt A kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 192,66 eurot.
8.Välja mõista Y’lt B kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 192,66 eurot.
9.Välja mõista Y’lt C kasuks mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 192,66 eurot.
10.Välja mõista X’lt A kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 51,47 eurot ja viivised põhinõudelt (422,66 eurolt) alates 14.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Välja mõista X’lt B kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 51,47 eurot ja viivised põhinõudelt (422,66 eurolt) alates 14.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Välja mõista X’lt C kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 51,47 eurot ja viivised põhinõudelt (422,66 eurolt) alates 14.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Välja mõista Y’lt A kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 51,47 eurot ja viivised põhinõudelt (422,66 eurolt) alates 14.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Välja mõista Y’lt B kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 51,47 eurot ja viivised põhinõudelt (422,66 eurolt) alates 14.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Välja mõista Y’lt C kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 51,47 eurot ja viivised põhinõudelt (422,66 eurolt) alates 14.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.A poolt esitatud hagis jätta menetluskulud 10% ulatatuses A kanda, 45% ulatuses X kanda ja 45% ulatuses Y kanda.
2.B poolt esitatud hagis jätta menetluskulud 10% ulatuses B kanda, 45% ulatuses X kanda ja 45% ulatuses Y kanda.
3.C poolt esitatud hagis jätta menetluskulud 10% ulatuses C kanda, 45% ulatuses X kanda ja 45% ulatuses Y kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.A, B (B), C (C) esitasid Harju Maakohtule hagi X (edaspidi kostja I) ja Y (edasispid kostja II) vastu, milles palusid kohustada kostjat I: avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ XXX teadetetahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst:
„Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleks KÜ XXX endised juhatuse liikmed A, C ja B esitanud KÜ XXX juhatuse nimel korteriomanikele valeväiteid ning eksitanud korteriomanikke. Väited valeväidete esitamise ja korteriomanike eksitamise kohta on valed ning ma lükkan need ümber. Я опубликовал неправильные факты о A, C и B и тем самым создал неверное представление о бывших членах правления XXX A, C и B, будто бы они публиковали неправильные факты от имени правления и вводили в заблуждение членов товарищества. Факты касательно публикации ложных фактов от имени товарищества и введения членов товарищества в заблуждение являются неверными и я опровергаю их“. ning kohustada kostjat I eemaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Kortosse (www.korto.ee) üles laetud dokumendist „Teade
kinnitamata 2019 majandusaasta aruanne kohta“ järgmine tekst: “NB! Endine juhatuse esimees B keeldus üle andma KÜ XXX ametliku e- posti aadressi xxx kasutusõigust uuele juhatusele. Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid. Seoses sellega oli juhatus sunnitud looma uue e-posti aadressi“. kohustada kostjat II edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist e-posti vahendusel adressaatidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx järgmine kiri:
„Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleksid A, C ja B ebaausad inimesed, kellel on midagi varjata, ja kelle juhatuse liikmetena tegutsemine on tingitud pahausksest soovist KÜ korteriomanikele kahju tekitada. Mul puuduvad tõendid selliste väidete avaldamiseks ning ma lükkan need väited ümber. Я опубликовала неправильные факты о A, C и B и тем самым создала неверное представление о них, будто бы A, C и B являются нечестными людьми, которым есть что скрывать, и чья деятельность членами правления товарищества обусловлена желанием навредить собственникам. У меня отсутствуют доказательства для публикации данных фактов, и я опровергаю их.“
mittevaralise kahju nõudes:
1.5.1.mõista välja kostjalt I hageja I kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
1.5.2.mõista välja kostjalt I hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
1.5.3.mõista välja kostjalt I hageja III kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
1.5.4.mõista välja kostjalt II hageja I kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
1.5.5.mõista välja kostjalt II hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
1.5.6.mõista välja kostjalt II hageja III kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
1.5.7.mõista välja kostjalt I hageja I kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras;
1.5.8.mõista välja kostjalt I hageja II kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras;
1.5.9.mõista välja kostjalt I hageja III kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras;
1.5.10.mõista välja kostjalt II hageja I kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras;
1.5.11.mõista välja kostjalt II hageja II kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras;
1.5.12.mõista välja kostjalt II hageja III kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras; varalise kahju hüvitamise nõudes:
1.6.1 mõista kostjalt I hageja I kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 385,33 eurot (käibemaks on lisatud); 1.6.2 mõista kostjalt I hageja I kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. 1.6.3 mõista kostjalt I hageja II kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 385,33 eurot (käibemaks on lisatud); 1.6.4 mõista kostjalt I hageja II kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. mõista kostjalt I hageja III kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 385,33 eurot (käibemaks on lisatud);
1.7.1.mõista kostjalt I hageja III kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. mõista kostjalt II hageja I kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 385,33 eurot (käibemaks on lisatud);
1.8.1.mõista kostjalt II hageja I kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. 1.9 mõista kostjalt II hageja II kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 385,33 eurot (käibemaks on lisatud);
1.9.1.mõista kostjalt II hageja II kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.
1.10.mõista kostjalt II hageja III kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 385,33 eurot (käibemaks on lisatud);
1.10.1.mõista kostjalt II hageja III kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.
1.11.jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostjate solidaarselt kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 2289 eurot;
1.12.kohustada kostjaid tasuma hagejate kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hagejad on endised XXX korteriühistu (edaspidi: KÜ) juhatuse liikmed ning olid KÜ juhatuses kuni 22.09.2020. Hagejad astusid juhatusest tagasi kostjate pideva terroriseerimise ja edaspidise koostöö jätkamise võimaluse puudumise tõttu. Hagejate tagasiastumise tagajärjel valiti kostjad KÜ uuteks juhatuse liikmeteks. Hagejate juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal väljendasid kostjad korduvalt rahulolematust hagejate tegevuse suhtes ning tekitasid konflikte korteriomanike vahel.
3.Korteriomanike üldkoosolekul ei kinnitatud majandusaasta aruannet, kuid vaatamata sellele edastasid kostjad KÜ uue juhatusena majandusaastaaruande registrisse. Oluline on aga see, et majandusaasta aruandel olid endiste juhatuse liikmete (hagejate) allkirjad. Kinnitamata majandusaasta aruande esitamine oli vastuolus seadusega ning hageja I teavitas sellest korteriomanikke.
4.Kostjad ei olnud rahul hageja I käitumisega ning jätkasid oma laimukampaaniat hagejate suhtes.
4.Kostja I edastas 03.11.2020. a ja 14.11.2020. a veebitarkvara Korto vahendusel KÜ XXX korteriomanikele kaks alljärgnevat teadet eesti ja vene keeles. Kostja I pöördumised korteriomanikele sisaldasid muuhulgas ka ebaõigeid faktiväiteid hagejate kohta (ebaõiged faktiväited alljoonitud): (väljavõte)
5.Kostja II edastas 10.06.2020. a KÜ XXX korteriomanikele e-kirja, mis sisaldas muuhulgas ka alljärgnevaid väiteid (ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud alljoonitud): (väljavõte) (eesti keeles: Meie praegusel juhatusel on, mida varjata ja kaotada, seetõttu „jõledused“ korteriomanike suhtes on nende tavapärane suhtlusstiil ;-)).
6.Eelviidatud väidetega laimasid kostjad hagejaid ulatuslikult ja põhjendamatult. Kostjad avaldasid hagejate kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega tekitasid hagejatele ulatusliku moraalse kahju.
7.Kostja I avaldatud väidete näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kostja I avaldatud teate sisu jätab hagejatest inetu mulje, justkui käituksid hagejad pahauskselt ehk meelega levitaksid valeinformatsiooni korteriühistu nimel. Sisuliselt süüdistas kostja I hagejaid korteriühistu nimel valeandmete avaldamises ja korteriomanike eksitamises. See loob hagejatest ebaõige ja tegelikkusele mittevastava mulje, sest hagejad ei ole kunagi edastanud valeinformatsiooni, samuti ei teinud nad seda korteriühistu nimel ega ole eksitanud korteriomanikke.
Oluline on see, et hagejad ei esitanud valeandmeid korteriühistu nimel.
9.Kostja I väidab oma teatises, et Endine juhatus jätkab juhatuse nimel kirjade ja valeväidete esitamist ja Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid. Antud väited on väärad mitmel põhjusel.
10.Hagejad edastasid xxx e-postiaadressilt kaks kirja: ühe seoses Facebooki grupiga ja teise seoses majandusaasta aruandega. Kostja I sõnakasutus: Endine juhatus jätkab viitab otseselt sellele, et kliendid tegid seda pikema aja jooksul korduvalt. Kostja I väide ei vasta tõele.
11.Kiri seoses majandusaasta aruandega. Esiteks on vastava kirja autor hageja I (A), kes pani kirja alla oma nime. Kostja I väide, et endine juhatus edastab väiteid KÜ juhatuse nime all, on väär. See asjaolu, et hageja I pani alla oma nime, viitab üheselt ja selgelt sellele, et hageja I ei soovinud korteriomanikke eksitada või KÜ nime all esineda. Lisaks on kostja I väide ülekohtune ka hageja II ja hageja III suhtes, kuna nad isegi ei esitanud seda kirja.
12.Olukorda ei muuda asjaolu, et kiri saadeti juhatuse endiselt e-posti aadressilt (xxx): kirja alumises osas on selgelt kirjas, kes on kirja autor.
13.Hageja I tegevus oli seaduspärane. Kinnitamata majandusaasta aruande esitamine on seadusega vastuolus: koosolek ei võtnud vastu selleks vajalikku otsust.
14.Kostjatel puudus õigus esitada kinnitamata majandusaasta aruannet registrile. Otsusest tuleneb sõnaselgelt: Mitte kinnitada 2019. a. majandusaasta aruannet. Hageja I rõhutab, et ta hakkas sellega tegelema põhjusel, et majandusaasta aruanne sisaldas hagejate allkirju. Seega tegutses hageja I heauskselt ja teavitas korteriomanikke, et majandusaasta aruanne esitati seadusevastaselt. Seega ei edastanud hageja I valeandmeid, vaid käitus igati seaduslikult ja lähtudes ühistu liikmete huvidest.
Neljandaks hagejaid. „Teavitada e-posti
puudus kostjal I igasugune õigus meelevaldselt laimata 03.11.2020. a toimunud juhatuse koosolekul otsustati kõiki KÜ XXX liikmeid KORTO.ee kaudu uuest KÜ XXX ametlikust aadressist“. (väljavõte)
16.Otsustati üksnes teavitada, mitte esitada oma pretensioone endisele juhatusele. Selle asemel asus kostja I meelevaldselt süüdistama hagejaid.
17.Kiri seoses Facebooki grupiga. Seda, et hagejad ei esinenud kunagi juhatuse liikmetena olukorras, kus neil puudusid juhatuse liikme volitused, tõendab ka järgmine kiri seoses Facebooki grupiga.
(väljavõte)
Eespool nimetatud kirjast on selgelt näha, et hagejad kirjutasid alla “XXX naabrid”.
20.Lisaks puudub igasugune alus arvata, et antud gruppi, mis loodi juba aastaid, tagasi juhib KÜ uus juhatus (kostjad) või võiks seda nimetada ametlikuks kanaliks. On väljaspool igasugust mõistlikku vaidlust, et igale mõistlikule korteriomanikule on arusaadav, kes on grupi loojad (st uus KÜ juhatus ei administreeri ega modereeri Facebooki gruppi). Grupi administraatorid on hagejad.
(kuvatõmmis)
Rõhutamist väärib ka asjaolu, et pärast juhatusest tagasi astumist jäi hagejate kasutusse KÜ e-posti aadress xxx. Hageja II seletas korduvalt, et tal ei ole objektiivset
võimalust e-posti üle andmiseks (see on seotud Microsofti kontoga, mistõttu kostjad ei saanud selle administreerimise õigust). (väljavõte)
23.Postkast suunati ümber 27. septembril 2020. a, millest hageja II teavitas korteriühistu juhatust, st kostjaid. Juhatuse liikmena pidid kostjad viivitamatult teavitama sellest kõiki korteriomanikke. Olukorras, kus kostjad ei ole seda õigeaegselt teinud, ei saa vastutada hagejad. Seega on alusetu kostjate väide, et hagejate tegevus eksitab korteriühistu liikmeid.
24.Kuna kostjad ei muutnud KÜ kontaktandmeid õigeaegselt ja ei teavitanud sellest KÜ liikmeid, kohturegistrit ja teenusepakkujaid, siis tuli xxx e-posti aadressile teade kohturegistrilt seoses majandusaastaaruande esitamisega. Kuna majandusaasta aruande esitamise näol on tegemist seaduse rikkumisega, siis võttis hageja I ühendust registriga ning kirjutas registrile ja palus mitte vastu võtta 01.11.2020. a esitatud 2019 majandusaasta aruannet. Lisaks informeeris hageja I sellest e-posti teel ka korteriomanikke.
25.Võttes arvesse asjaolusid kogumis, st (1) et kirja autor on hageja I / „XXX naabrid“ ja (2) kostjad pidid selleks hetkeks korteriomanikke teavitama sellest, et KÜ e-postiaadress on muudetud, ei saanud hagejate kaks kirja korteriomanikke objektiivselt mingil määral eksitada.
26.Tegemist on kostja I valeväitega, et hagejate tegevus eksitas korteriomanikke. Kostja ei tõendanud enda väiteid. Üksnes kostja I oletus ei saa olla piisav alus hagejate avalikuks laimamiseks (st ebaõigete faktiväidete avaldamiseks).
27.Kostja I teade jättis hagejatelt ebaõige mulje kui pahausklikest inimestest, kes tegutsevad eesmärgiga eksitada korteriomanikke. Kostja I väide ei vasta tõele: hagejad ei tegutsenud kunagi eesmärgiga eksitada korteriomanikke.
28.Seega puudus kostjal I igasugune alus selliste väidete avalikult esitamiseks ehk hagejate laimamiseks.
29.Kostja II avaldas, et Нашему сегодняшнему правлению есть, что скрывать и терять, поэтому «пакости» в отношении собственников это из стандартный стиль общения;-) Если мы хотим изменений, мы должны объединиться (eesti keeles: meie praegusel juhatusel on, mida varjata ja kaotada, seetõttu „jõledused“ korteriomanike suhtes on nende tavapärane suhtlusstiil ;-) Kui me tahame muutusi, siis me peame ühinema).
30.Kostja II avaldatud väited loovad hagejatest inetu mulje, justkui oleksid hagejad ebaausad inimesed, kellel on midagi varjata, ja kelle juhatuse liikmetena tegutsemine on tingitud pahausksest soovist KÜ korteriomanikele kahju tekitada. Kostjal II puuduvad tõendid, et hagejate kohta selliseid väiteid esitada ning tegemist ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega.
31.Kostja II saatis oma kirja paljudele korteriomanikele, kelle saab tuvastada kirja saajate nimekirjast
(väljavõte)
33.Kirjas tegi kostja II avalikult valejärelduse, et juhatus on ebakompetentne. Kostja II väide hagejatel on mida varjata on faktiväide. Sisuliselt väitis kostja II, et hagejate juhatuse liikmetena tegevuses esines rikkumisi ning hagejatel on alust soovida neid rikkumisi varjata. Antud väide on väär: hagejatel polnud midagi varjata ning nende tegevus juhatuse liikmetena on alati olnud läbipaistev ja aus.
34.Samuti andis kostja II hagejatele äärmiselt negatiivse hinnangu, kuna väitis, et hagejate standardne suhtlusstiil on teistele korteriomanikele „jõleduste“ tegemine.
35.Seega avaldas kostja II kõigepealt ebaõiged faktiväited ning rajas ebaõigetele faktiväidetele negatiivse hinnangu, mille kohaselt tuleb hagejatesse suhtuda negatiivselt: nad
juhatuse liikmete kohalt tagandada. Sisuliselt kutsus kostja II lõpetama hagejate volitusi ebaõigel faktilisel alusel.
36.Oma vastuses väitis kostja II, et tema väide tänasel juhatusel on mida varjata ja kaotada on põhjendatud sellega, et hagejad on rikkunud korteriomanike õigust teabele. Lisaks väitis kostja II, et Vaatamata korduvatele pöördumistele ei olnud tal võimalik soovitud dokumentidega tutvuda. Hagejad seletasid kostjale II oma korduvas kirjas, et kostja II on ajanud oluliselt segamini sündmuste järjekorra. Kostja II ei vastanud hagejate korduvale kirjale.
37.Hagejad selgitavad, et D (teatud korteriomanike volitatud esindajana) esitas soovi dokumentidega tutvumiseks ning seejärel käis dokumentidega (remonttööde pakkumised, aktid ja arved) tutvumas 21.02.2020. Kostja II esitas dokumentidega tutvumise soovi 26.05.2020 ning hagejad määrasid aja dokumentidega tutvumiseks 19.06.2020. Seejärel (st 10.06.2020) saatis kostja II hagiavalduse aluseks oleva laimava kirja.
38.Hagejad otsustasid kostjatelt põhjendamatute süüdistuste saamise järel, et korteriühistu üldkoosolek peab otsustama dokumentidega tutvumise soovi üle. Seega ei keeldunud hagejad kordagi dokumentidega tutvumise võimaldamisest, vaid viitasid, et juhatuse hinnangul tuleks arutada seda nõuet üldkoosolekul.
39.D esitas mõne aja pärast uue soovi dokumentidega tutvumiseks (11.08.2020) ning hagejad pakkusid esindajale aega dokumentidega tutvumiseks 28.08.2020. Paraku ei rahuldanud esindajat hagejate vastus ning ta saatis korduva päringu. Ka korduvale päringule vastasid hagejad, et on jätkuvalt valmis korraldama dokumentidega tutvumise (st 28.08.2020 aeg on jõus) ning pakkusid välja kohtumiskoha.
40.D loobus hagejatele teadmata põhjustel dokumentidega tutvumisest hagejate pakutud kohas. Seejuures märgivad hagejad, et korteriühistu ei ole kohustatud edastama või väljastama korteriomanikele nõutud dokumente, vaid korteriomanikul on üksnes õigus saada KrtS § 45 lg 1 järgi korteriühistu tegevuse kohta teavet või tutvuda korteriühistu dokumentidega.
41.Seega on täielikult väär kostja II väide, justkui hagejate käitumine põhjustas selliste väidete kirjutamise. Hagejad ei loobunud kordagi dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Järelikult on väär kostja II järeldus, et hagejatel on mida varjata.
42.Kostjate väited on hagejate suhtes äärmiselt negatiivsed ning tervikuna au teotavad, kuna jätavad hagejatest väga inetu mulje. Antud juhul soovisid kostjad ebaõigete faktiväidetega jätta ebaõige mulje, et hagejad on ebakompetentsed ja valetajad. Seega avaldasid kostjad kõigepealt ebaõiged faktiväited ning rajasid ebaõigetele faktiväidetele negatiivse hinnangu, mille kohaselt tuleb hagejatesse suhtuda negatiivselt. Sisuliselt kutsusid kostjad hagejaid boikoteerima ebaõigel faktilisel alusel.
43.Praegusel juhul on kostjad eksinud ka käibekohustuse vastu mitte rikkuda hagejate head nime hagejatest ebaõige mulje loomise teel.
45.Hagejad nõuavad kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejatele on tekitatud oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis ja ees ning kostjate süü siinses asjas on keskmisest suurem ning põhjendavad seda alljärgnevalt.
46.Hagejatele on nende maine äärmiselt oluline. Seoses kostjate poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejatele põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hagejad on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida nad toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostjate avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hagejad oleksid valetajad ja nad ei tohi olla juhatuse liikmed, kuna nad ei täida oma kohustusi.
47.Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebakohaste väärtushinnangutega.
48.Kostjate avaldatud laim põhjustab hagejatele ebamugavustunnet teiste inimestega (kõigepealt naabritega) suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hagejate igapäevaelu.
49.Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostjate tegevuse tõttu on hagejatele tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjatelt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hagejad põhjendavad hüvitise suurust alljärgnevalt.
50.Hagejad nõuavad kostjatelt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejatele on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Hagejate õigusabikulud kokku on 1156 eurot ehk 385,33 eurot iga hageja puhul (summa sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid endas hagejate olukorra analüüsimist, kostjatele nõudekirjade edastamist, kostjate vastustega tutvumist ja hagejatega suhtlemist. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, siis kuulub ka käibemaks hüvitamisele.
51.Hagejad nõuavad kostjatelt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostjad on kohustatud tasuma hagejatele kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
52.Hagejad nõuavad kostjatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest igale hagejatele eraldi kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostjate poolt. Kostjate vastus
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad hagile vastu.
54.Kostjad leiavad, et KÜ e-postiloendi siseringis (käibekeeles kasutatav fraas siselisti) saadetud arvamusavalduste esitamise näol ei ole tegemist avaldamisega VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS §1047 lg 1 mõttes.
55.Kõik vaidlusalused väited on kostjate hinnangult väärtushinnangud, mitte faktiväited – tegemist on kostjate arvamuse ja hinnanguga hagejate tegevusele KÜ juhatuse liikmetena.
56.Kostjad ei vaidlusta seda, et nimetatud vaidlusalused laused on teistele KÜ liikmetele edastatud, kuid on seisukohal, et tegemist ei ole avaldamisega VÕ S § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 tähenduses, mistõttu pole viidatud sätete kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.
57.Seega eeldab VÕS §-de 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 kohaldamine, et kostjad oleksid esitanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid asjasse mittepuutuvatele kolmandatele isikutele, st isikutele, kes ei ole XXX KÜ liikmed.
58.Käesoleval juhul heidetakse kostjatele hagiavalduses ette informatsiooni avaldamist KÜ e-postiloendi sisenimekirjas ja www.korto.ee keskkonna virtuaalsel teadetetahvlil. Seetõttu on selge, et informatsioon sai jõuda ainult piiratud isikute ringini.
59.Kostjate esitatud väited ei riku hagejate õigusi, sest esitatud väärtushinnangud pole ebakohased. Kostjate väärtushinnangud olid põhjendatud ja ajendatud hagejate tegevusest KÜ juhatuses
60.KÜ postiloendis ja KÕRTÕ veebikeskkonna virtuaalsel teadetetahvlil esitatud lause: NB! Endine juhatus jätkab e-posti aadressilt xxx KÜ XXX juhatuse nimel kirjade ja valeväidete esitamist, eksitades liikmeid pole ebaõige faktiväide ja hagejad ei saa nõuda selle ümber lükkamist.
61.Hagejatele teadaolevalt jätkasid nad kõnealuse e-postiaadressi kasutamist ajal, millal nende volitused KÜ juhatuse liikmetena olid lõppenud – seda asjaolu on hagejad ise ka hagiavalduses tunnistanud ning selles puudub igasugune vaidlus. Kostjate hinnangul võib selline olukord tekitada KÜ liikmetes segadust ja olla eksitavad – olukorras, kus kõnealune e-posti aadress on olnud pikaajaliselt KÜ juhatuse ainukasutuses, ei pruugi KÜ juhatuse ja üldkoosoleku tegevusega vähem kursis olev ühistu liige isegi aru saada, et samalt postiaadressilt laekuvad ekirjad ei pruugi enam kajastada (uue) juhatuse seisukohti (seda sõltumata sellest, et kirja lõppu on märgitud autoriks A või XXX KÜ naabrid).
62.Keskmine mõistlik isik ei tule selle peale, et peale KÜ juhatuse liikmete vahetumist jätkavad endised juhatuse liikmed selle kasutamist enda poolt olukorras, kus valitud on uus juhatus ja tegemist on olnud üldiselt teadaolevalt KÜ juhatuse kasutuses olnud e-posti aadressiga. Seega on kostjate eesmärk olnud eelkõige ühistu liikmete tähelepanu juhtimine epostiaadressi eksitavale kasutamisele.
63.Järelikult panid hagejad iseenda teadliku tegevusega kostjad olukorda, kus viimased pidid asuma teistele KÜ liikmetele selgitama, et tegelikult ei kasutata kõnesolevat e-posti aadressi juhatuse poolt ja nimel ühistu liikmetega suhtlemiseks. Seega ei saa ka edastatud teated ja seisukohad olla eksitavalt käsitletavad kui KÜ uue juhatuse poolt avaldatud.
64.Kostja I selgitab, et tema 03.11.2020 teade oli saadetud vastuseks hageja I 02.11.2020 ekirjale. Nimetatud 03.11.2020 e-kirjas / teates asus kostja I seisukohale, et hageja I poolt 02.11.2020 e-kirjas avaldatud väited majandusaasta aruande esitamise probleemide kohta on ekslikud, st ebaõiged. Seega ei olnud tegemist faktiväitega, vaid kostja I õigustõlgendusega.
65.Isegi, kui kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega selles osas, kes konkreetselt kasutas kõnealust e-posti aadressi, siis ei ole kostjad esitanud ühtegi ebaõiget väidet. Vaidlus puudub selles, et hagejad jätkasid KÜ juhatuse kasutuses olnud e-posti aadressi kasutamist ka peale seda kui nad enam ei olnud juhatuse liikmed.
66.Hagejate selgitused, mille kohaselt oleksid nad pidanud asuma teisi KÜ liikmeid teavitama sellest, et KÜ 2019 aasta majandusaasta aruannet ei võinud/ei tohtinud esitada, on täiesti asjakohatud ja sisutühjad. Sõltumata sellest, millise sisuga teavet soovisid hagejad teistele KÜ liikmetele edastada, oli neil seda võimalik teha kasutades enda isiklikke e-posti aadresse. Informatsiooni edastamise võimalikkus teistele KÜ liikmetele polnud kuidagi sõltuvuses sellest, millist e-posti aadressi kirja saatmiseks kasutada.
67.Kui üks isik soovib saata teisele isikule e-kirja, siis teeb keskmine mõistlik isik seda oma isiklikult e-posti aadressilt, mitte ei kasuta endise tööandja või endise organisatsiooni e-posti aadressi väidetavalt enda nimel kirjade/teadete saatmiseks. See on üldiselt teadaolev käitumispõhimõte, mida pole hagejatele võimalik ümber lükata.
68.Hagejate poolt saadetud e-kiri, milles kutsuti KÜ liikmeid liituma Facebooki grupiga on samuti edastatud kogu aeg KÜ juhatuse kasutuses olnud e-posti aadressilt ilma igasuguse õigusliku aluse ja põhjenduseta. Kui hagejad soovisid luua vastava Facebooki grupi ja sinna liikmeid kutsuda, siis oli selleks võimalik kasutada nende isiklikke e-posti aadresse. Hagejad otsustasid aga teadlikult kasutada just KÜ juhatusele kasutamiseks mõeldud e-posti aadressi ilmselt eesmärgiga luua muljet justkui oleks tegemist KÜ juhatuse poolt saadetud e-kirjaga.
69.Kostjate hinnangul on ka ilmne, et kui endine KÜ juhatus ei anna uuele juhatusele üle ajalooliselt KÜ juhatuse kasutuses olnud e-posti aadressi ja jätkab sellelt hoopis ise KÜ liikmetele e-kirjade saatmist, siis on see KÜ liikmete jaoks eksitav- kirja lugeja eeldab e-posti aadressi nähes, et tegemist on KÜ juhatuse kirjaga.
70.Ka kostja II poolt KÜ liikmetele saadetud e-kirjas sisalduv lause „Meie praegusel juhatusel on, mida varjata ja kaotada, seetõttu „jõledused“ korteriomanike suhtes on nende tavapärane suhtlusstiil😊.“ ei ole ebaõige faktiväide. Hagejatel puudub igasugune alus nõuda selle ümber lükkamist. Tegemist on kostja II arvamusavaldusega ja põhjendatud kriitikaga hagejate kui endiste KÜ juhatuse liikmete aadressil.
Hagejad ei ole (ilmselt sihilikult) hagiavalduses esile toonud, et: -
vaidlusalune lause on esitatud vastuseks teise naabri (E) kriitikale, milles heideti KÜ juhatusele ette ükskõikset suhtumist;
-
Hagejate juhtimisstiil ja erinevad toimingud tekitasid KÜ liikmetes küsimusi ja põhjustasid aina kasvavat rahulolematust;
-
Lisaks on fraas „jõledused“ märgitud jutumärkides.
72.Seega, mõlemad kostjatele etteheidetavad laused on väärtushinnangud, mis on kujunenud hagejate pikaajalise tegevuse tulemusena KÜ juhatuse liikmetena. Tegemist on põhjendatud hinnanguga, mis ei riiva hagejate au ja väärikust sellisel määral, et riivet saaks pidada au teotamiseks VÕ S § 1046 lg 1 tähenduses.
73.Nimetatud lauses on viidatud juhatuse poolt korteriühistu liikmete eest teabe varjamisele, mis on põhjendatud järeldus. Ainuüksi fakt, et KÜ juhatus keeldus kostjale II alusetult tutvustamast KÜ dokumente tõendab ilmekalt teabe varjamise soovi. Viide sellele, et KÜ juhatusel on „palju kaotada“ ei saa samuti olla kuidagi halvustava tähendusega, sest silmas on peetud võimalust kaotada KÜ juhatuse liikme staatus. Samuti puudub vaidlus selles, et KÜ -le asus peale hageja II KÜ juhatuse liikmeks saamist osutama raamatupidamisteenust temaga seotud äriühing (YYY OÜ), mis oli asutatud ca 1 kuu varem). Seega saab põhjendatuks lugeda ühistu liikmete soovi saada teavet KÜ raamatupidamise korraldamise ja selles kajastatavate andmete kohta.
74.Kui eeldada, et hagejate hinnangul tekkis neile 2020 suvel/sügisel mainekahju, siis oli see tingitud nende enda tegevusest, mitte sellest, et kostjad julgesid hagejate tegevust kritiseerida ja kutsusid teisi KÜ juhatuse liikmeid üles uue juhatuse valimisel enda poolt hääletama ning neid uuteks KÜ juhatuse liikmeteks valima.
Kostjate avaldatud väärtushinnangud on olnud põhjendatud.
76.Hagejate käsitluste kohaselt ei võikski ükski KÜ juhatuse liige juhatuse tegevuse suhtes kriitilisis arvamusi, märkuseid avaldada ega ühtegi sellekohast küsimust tõstatada, sest tegemist oleks koheselt ja automaatselt isiku au ja väärikuse kahjustamisega, mis tooks kaasa tsiviilõigusliku vastutuse.
77.Kostjad on seisukohal, et ka käesoleval juhul oli hagejatel KÜ juhatuse liikmetena kõrgendatud kriitika talumise kohustus – seda sõltumata sellest, kas kostjate poolt esitatud väärtushinnangud olid põhjendatud või mitte. Kostjate hinnangul on põhimõtteliselt väär ja ebaõige jätta KÜ liikmete pöördumised korduvalt ja pikaajaliselt tähelepanuta, ignoreerida KÜ liikmete soove ning põhjustada seeläbi KÜ liikmete usalduse kaotust. Seega ei saa sellekohast KÜ liikmete kriitikat lugeda lubamatuks või VÕS § 1046 lg 1 kontekstis etteheidetavaks. Seda enam olukorras, kus rõhuv enamus KÜ liikmeid toetas 22.09.2020 KÜ üldkoosolekul samuti kostjate mõtteid ja valis just nemad uuteks KÜ juhatuse liikmeteks. See tõendab ilmekalt, et
rahulolematus senise KÜ juhatuse (s.t hagejate) tööga oli KÜ liikmete hulgas valdav ja laiapõhjaline.
78.Kuivõrd kostjad pole hagejate isiklikke õiguseid rikkunud, on hagejate kahju hüvitamise nõuded alusetud. Isegi, kui kostjad oleksid avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid, ei kuuluks kahju hüvitamise nõuded ka sellisel juhul rahuldamisele – kostjate poolt avaldatud mõtted, seisukohad pole hagejate mainet kahjustavad - tegemist oli hagejate enda tegevusest tingitud põhjendatud kriitikaga. Kohtuotsuse põhjendused
79.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
80.Pooled tõid välja asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
XXX KÜ on 03.01.2017 asutatud korteriühistu (edaspidi ka KÜ). Kuni 22.09.2020 olid KÜ juhatuse liikmeteks A, B ja C. A, B ja C tagasiastumisel valiti juhatuse liikmeteks X ja Y.
-
KÜ -le osutas raamatupidamisteenust hagejaga II seotud ettevõte YYY OÜ.
-
Kostja I edastas 03.11.2020. a ja 14.11.2020. a veebitarkvara Korto vahendusel KÜ XXX korteriomanikele kaks alljärgnevat teadet eesti ja vene keeles, milles on avaldatud järgmised laused: NB! Endine juhatus jätkab e-posti aadressilt xxx KÜ XXX juhatuse nimel kirjade ja valeväidete esitamist ja Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid.
-
Kostja II edastas 10.06.2020. a KÜ XXX korteriomanikele e-kirja, mis sisaldas muuhulgas ka alljärgnevat lauset: Meie praegusel juhatusel on, mida varjata ja kaotada, seetõttu „jõledused“ korteriomanike suhtes on nende tavapärane suhtlusstiil ;-)).
81.Hagejate hinnangul on kostjad avaldanud nende kohta ebaõigeid faktiväited ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu taotlevad hagejad VÕS § 1046 lg-le 1 ja § 1047 lg-le tuginedes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja paranduse avaldamist. Hagejad leiavad, et kostjate poolt avaldatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostjad põhjustanud hagejatele hingelisi kannatusi ja seetõttu nõuavad hagejad seoses väidetavad mainekahju tekkimisega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Hagejate põhinõuete õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg 4. Lisaks nõuavad hagejad kostjatelt varalise kahju hüvitamist ja viiviseid.
82.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-130-07, p 10).
83.Kohus käsitleb kõigepealt hageja nõuet seoses kostjate poolt ebaõigete andmete avaldamisega, pärast seda mittevaralise kahju, varalise kahju ja lõpetuseks viivise nõuet. Ebaõigete andmete ümberlükkamine
84.Hagejad I, II ja III nõuavad ebeõigete faktiväidete ümberlükkamist kostjate I ja II poolt. Hagejate nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole
ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riikohtu lahend nr 3-2-1-24-15). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).
85.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktis 12 ka seda, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
86.Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt.
87.Kostjad tõid põhjendusena välja selle, et KÜ e-postiloendi siseringis (käibekeeles kasutatav fraas siselisti) saadetud arvamusavalduste esitamise näol ei ole tegemist avaldamisega VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS §1047 lg 1 mõttes. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Avaldamiseks saab kohtu hinnangul lugeda mingi info teatavaks tegemist kolmandatele (avaldatava teabega otsest puutumust mitteomavatele) isikutele. Riigikohus on avaldamise ja avaldaja mõistet selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuse p-s 25, leides, et avaldamine (VÕS § 1047 tähenduses) on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Avaldajaks on ka isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, lk 664). Praegusel juhul on kolmandad isikud KÜ XXX liikmed.
88.Kuna kostja I on avaldanud teate veebikeskkonna KORTO kaudu kõigile KÜ XXX korteriomanikele ja kostja II on edastanud e-kirja kõigile KÜ XXX korteriomanikele, siis on kostjad avaldanud andmeid kolmandatele isikutele, kes on kõik KÜ XXX liikmed. Seega on kostjad avaldanud andmeid kolmandatele isikutele.
89.Järgnevalt kohus analüüsib kas kostja I on avaldanud hagejate I, II ja III kohta ebaõigeid faktiväiteid.
90.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I on 03.11.2020 e-kirjas ja 14.11.2020 veebitarkvara KORTO vahendusel teinud KÜ XXX korteriomanikele kaks teadet eesti ja vene keeles, milles on avaldatud järgmised laused: -
NB! Endine juhatus jätkab e-posti aadressilt xxx KÜ XXX juhatuse nimel kirjade ja valeväidete esitamist.
-
Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid.
91.Kohus nõustub hagejatega, et kostja I on mõistliku isiku testi rakendades avaldanud järgmise väite: Hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist eksitades sellega korteriomanikke. Kohus leiab, et tegemist on liitväitega, mis koosneb järgmistest osaväidetest: (i) hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist ja (ii) hagejad eksitavad korteriomanikke. Kohus leiab, et osaväide (i) näol on tegemist faktiväitega, sest on viidatud konkreetsele hagejate tegevusele ja seda on võimalik objektiivselt kontrollida, kas hagejad saatsid korteriomanikele valeväiteid juhatuse nimel või mitte. Osaväide (ii) näol on tegemist väärtushinnanguga, sest sõna „eksitama“ väljendab subjektiivset hinnangut hagejate tegevuse suhtes.
92.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja I poolt avaldatud faktiväite näol on tegemist ebaõige faktiväitega VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.
93.Hagejad leiavad, et kostja I poolt avaldatud faktiväide, et hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist, näol on tegemist ebaõige faktiväitega, mis kahjustab nende mainet. Kohus leiab, et kostja I teade jättis hagejatest mulje kui pahausklikest inimestest, kes edastavad valeinformatsiooni, mistõttu on kostja I teade hagejate au teotav. Seega tegemist on kostja I tõendamiskoormisega, sest antud väide on hagejate suhtes au teotav (VÕS § 1047 lg 2).
94.Kostja I on väitnud, et tema 03.11.2020 teade oli saadetud vastuseks hageja I 02.11.2020 e-kirjale. Nimetatud 03.11.2020 e-kirjas /teates asus kostja I seisukohale, et hageja I poolt 02.11.2020 e-kirjas avaldatud väited majandusaasta aruande esitamise probleemide kohta on ekslikud, st ebaõiged. Kostja I arvates ei olnud tegemist faktiväitega, vaid kostja I õigustõlgendusega. Kostja I väitel jätkasin hagejad KÜ juhatuse kasutuses olnud e-posti aadressi ka peale seda kui nad ei olnud enam juhatuse liikmed.
95.Käesolevas vaidluses hagejad on kinnitanud, et nad edastasid e-postiaadressilt xxx kaks kirja: ühe seoses Facebooki grupiga ja teise seoses majandusaasta aruannetega. Kohus tuvastab, et hageja I edastas 02.11.2020 e-posti aadressilt xxx kirja seoses majandusaasta aruandega. Nimetatud e-kirja autorina on end märkinud hageja I, kirjutades kirjale alla A (tlk 12-12 pöördel). Vaidlust pole selle üle, kiri saadeti juhatuse endiselt e-postiaadressilt xxx. Seega on juhatuse endiselt e-postiaadressilt xxx kirja saatjaks hageja I, hagejad II ja III ei ole antud e-kirja saatjaks.
96.Hagejad on selgitanud, et hageja I tegevus oli seaduspärane. Kinnitamata majandusaasta aruande esitamine on seadusega vastuolus: koosolek ei võtnud vastu selleks vajalikku otsust. Vastavalt KrtS § 51 lg-le 1 juhul, kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. MTÜS § 36 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek. Kostjatel puudus õigus esitada kinnitamata majandusaasta aruannet
registrile. Otsusest tuleneb sõnaselgelt: Mitte kinnitada 2019. a. majandusaasta aruannet. Hageja I selgituse kohaselt hakkas sellega tegelema põhjusel, et majandusaasta aruanne sisaldas hagejate allkirju. Hageja I heauskselt ja teavitas korteriomanikke, et majandusaasta aruanne esitati seadusevastaselt.
97.Kohus tuvastab, et 22.09.2020 toimunud KÜ XXX üldkoosolekul korteriomanikud ei kinnitanud 2019 majandusaasta aruannet (tlk 33-35). Seega puudus kostjatel õigus esitada kinnitamata majandusaasta aruannet registrile. Seega ei edastanud hageja I valeandmeid, vaid käitus seaduslikult ja lähtudes korteriühistu liikmete huvidest.
98.Kohus tuvastab, et hagejad on edastanud e-postiaadressilt xxx vene keeles järgneva teate: Hea KÜ liige. Facebooki on loodud kinnine grupp XXX KÜ liikmetele, sellega saate liituda siin. Lugupidamisega XXX naabrid. Nimetatud teadet ei ole hagejad edastanud KÜ juhatuse nimel, vaid enda nimel (XXX naabrite nimel).
99.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja I on avaldanud ebaõige faktiväite, et hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist.
100.Järgnevalt kohus analüüsib kas kostja II on avaldanud hagejate I, II ja III kohta ebaõigeid faktiväiteid VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.
101.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja II edastas 10.06.2020. a KÜ XXX korteriomanikele e-kirja, milles on avaldatud järgmine lause: Meie praegusel juhatusel on, mida varjata ja kaotada, seetõttu „jõledused“ korteriomanike suhtes on tavapärane suhtlusstiil. “
102.Kohus leiab, et tegemist on liitväitega, mis koosneb järgmistest osaväidetest: hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi (i), hagejad varjavad neid rikkumisi (ii) ja hagejate suhtlusstiil on teistele korteriomanikele „jõleduste“ tegemine (iii).
103.VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 12; nr 3-2-1-5-07, p 27; nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17).
104.Kohus leiab, et osaväidete (i) ja (ii) näol on tegemist kaudsete faktiväidetega, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjavad neid rikkumisi. Tegemist on faktiväidetega, sest jäetakse mulje, et hagejad on pannud toime rikkumised ja hagejad varjavad neid rikkumisi. Seda, kas hagejad KÜ juhatuse liikmetena on toime pannud mingid rikkumised või mitte ning kas hagejad on toime pannud mingid teod, et takistada nende rikkumiste toimepaneku väljatuleku (varjavad rikkumisi) on võimalik kohtumenetluses kontrollida.
105.Kohus leiab, et osaväite (iii) näol on tegemist väärtushinnanguga, sest väite teistele korteriomanikele „jõleduste“ tegemise näol on kostja II subjektiivse hinnanguga. Kohus nõustub hagejatega, et tegemist on negatiivise hinnanguga. Seda isegi vaatamata sellele, et kostja II on sõnad jõleduste märkinud jutumärkide vahele.
106.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja II poolt avaldatud väidete, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjav neid rikkumisi, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega.
107.Hagejad on leidnud, et nimetatud lause on väär, sest hagejatel polnud midagi varjata ning nende tegevus on juhatuse liikmena olnud alati läbipaistev. Kostjad on põhjendanud, et vaidlusalune lause on esitatud vastuseks teise naabri (E) kriitikale, milles heideti KÜ juhatusele ükskõikset suhtumist, hagejate juhtimisstiili ja erinevad toimingud tekitasid KÜ liikmetes küsimusi ja põhjustasid aina kasvavat rahulolematust. Kostjad heitsid hagejatele ette, et nad keeldusid kostja esindajale dokumentide väljastamisest.
108.Kohus nõustub hagejatega, et üksnes asjaolust, et nad keeldusid kostja esindajale dokumentide väljastamisest ei ole võimalik järeldada, et hagejad on juhatuse liikmena toime pannud rikkused, mida nad soovivad varjata. Hagejad on põhjendanud, et kostjad käitusid pahatahtlikult pika perioodi jooksul ja see oli põhjus, miks hagejad leidsid, et kostja II dokumentide tutvumise soovi üle peab otsustama üldkoosolek. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostjate käitumine oli pikema perioodi jooksul pahatahtlik hagejate suhtes (tlk 102-150). Kostjad heitsid hagejatele ette raha väärkasutamist, väidetavat huvide konflikti ja süüdistasid korruptsioonis. Selle vormistasid kostjad eriarvamusena (tlk 128-129 pöördel). Näiteks asusid kostjad arvamusele, et huvide konflikt tekkib olukorras, kus raamatupidamiseteenuse osutas KÜ-le hagejaga II seotud ettevõte YYY OÜ. KrTS § 50 lg 1 kohaselt korraldab juhatus korteriühistu raamatupidamist. Seadus ei keela KÜ juhatusel osutada KÜ-le raamatupidamisteenust. KÜ asutamise hetkel oli hageja II ainuke KÜ liige, kes oli kursis raamatupidamise dokumentidega, mistõttu endine juhatus otsustas, et hageja ettevõte jääb raamatupidamisega edasi tegelema (tlk 150 ). Samas pole kohtule esitatud mingeid tõendeid hagejate poolt raha väärkasutuse kohta.
109.Kohus tuvastab, et hagejad said kostja I 10.06.2020 e-kirjast teada, et kostjate eesmärk on juhatus tagandada ja teenusepakkujad välja vahetada (tlk 16- tõlge 16/1). Hagejad on selgitanud, et antud olukorras selliste põhimõtteliste küsimuste üle otsustamine kuulub üldkoosoleku pädevusse. KrtS § 45 lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek. Seega oli antud olukorras hagejatel seaduslik alus panna üldkoosolekule dokumentide tutvumise võimaldamise otsustamine.
110.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja II poolt avaldatud väidete, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjavad neid rikkumisi, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega.
111.Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I on avaldanud ebaõige faktiväite, et hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist ja kostja II on avaldanud ebaõiged faktiväited, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjavad neid rikkumis, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega.
112.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt tuleb ebaõiged andmed ümber lükata või avaldada nende suhtes parandus sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ehk sõltumata sellest, kas kostja teadis andmete ebaõigusest või oleks pidanud teadma.
113.Hagejad on palunud kostjal I avaldada hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ XXX teadetetahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleks KÜ XXX endised juhatuse liikmed A, C ja B esitanud KÜ XXX juhatuse nimel korteriomanikele valeväiteid ning eksitanud korteriomanikke. Väited valeväidete esitamise ja korteriomanike eksitamise kohta on valed ning ma lükkan need ümber. Я опубликовал неправильные факты о
A, C и B и тем самым создал неверное представление о бывших членах правления XXX A, C и B, будто бы они публиковали неправильные факты от имени правления и вводили в заблуждение членов товарищества. Факты касательно публикации ложных фактов от имени товарищества и введения членов товарищества в заблуждение являются неверными и я опровергаю их“. ning kohustada kostjat I eemaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Kortosse (www.korto.ee) üles laetud dokumendist „Teade kinnitamata 2019 majandusaasta aruanne kohta“ järgmine tekst: “NB! Endine juhatuse esimees B keeldus üle andma KÜ XXX ametliku e- posti aadressi xxx kasutusõigust uuele juhatusele. Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid. Seoses sellega oli juhatus sunnitud looma uue e-posti aadressi“.
114.Kohus ei saa kohustada hagejate poolt esitatud kujul kostjat I andmeid ümber lükkama, sest hagejad on avalduses nõudnud ka selle faktiväite ümberlükkamist, mis kohtu hinnangul on väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa kostjalt nõuda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks, et kostja I peab avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist andmete ümberlükkamise teate. Kohus leiab, et mõistlik on kohustada kostja I esitama andmete ümberlükkamise teade hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.
115.Eeltoodut tulenevalt kohustab kohus kostjat I avaldada hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ XXX teadetetahvlil ja hoidma piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleks KÜ XXX endised juhatuse liikmed A, C ja B esitanud KÜ XXX juhatuse nimel korteriomanikele valeväiteid. Väited valeväidete esitamise kohta on valed ning ma lükkan need ümber. Я опубликовал неправильные факты о A, C и B и тем самым создал неверное представление о бывших членах правления XXX A, C и B, будто бы они публиковали неправильные факты от имени правления. Факты касательно публикации ложных фактов от имени товарищества являются неверными и я опровергаю их“.
116.Kohus kohustab kostjat I eemaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Kortosse (www.korto.ee) üles laetud dokumendist „Teade kinnitamata 2019 majandusaasta aruanne kohta“ järgmine tekst: “NB! Endine juhatuse esimees B keeldus üle andma KÜ XXX ametliku e- posti aadressi xxx kasutusõigust uuele juhatusele. Endised juhatuse liikmed jätkavad eelnimetatud e-posti aadressilt kirjade ja väidete esitamist, eksitades liikmeid. Seoses sellega oli juhatus sunnitud looma uue e-posti aadressi“.
117.Hagejad on palunud kohustada kostjat II edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist e-posti vahendusel adressaatidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx järgmine kiri: „Avaldasin A, C ja B kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleksid A, C ja B ebaausad inimesed, kellel on midagi varjata, ja kelle juhatuse liikmetena tegutsemine on tingitud pahausksest soovist KÜ korteriomanikele kahju tekitada. Mul puuduvad tõendid selliste väidete avaldamiseks ning ma lükkan need väited ümber. Я опубликовала неправильные факты о A, C и B и тем самым создала неверное представление о них, будто бы A, C и B являются нечестными людьми, которым есть что скрывать, и чья деятельность членами правления товарищества обусловлена желанием навредить собственникам. У меня отсутствуют доказательства для публикации данных фактов, и я опровергаю их.“
118.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja II poolt avaldatud väidete, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjavad neid rikkumisi, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega, siis peab kohus hageja poolt taotletavat teksti sobivaks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat II avaldama eelmiseks punktis avaldatud teksti ning analoogselt kostja I vastu esitatud nõudega kohustab kohus kostjat II avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist andmete ümberlükkamise teate. Mittevaralise kahju hüvitamine
119.Hagejad on esitanud kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja paluvad kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagejad leiavad, et kostjad on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
120.Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus ning hagejatel ei ole kohustust tõendada, et kostjatele etteheidetavate tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi.
121.Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü.
122.Kohus on eelneva tuvastanud, et kostja I ja kostja II on avaldanud hagejate suhte ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid.
123.Kohus tuvastab järgnevalt kas faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane. Kui tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227).
124.Kohus leiab, et kostja I poolt avaldatud faktiväide, et hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist, näol on tegemist ebaõige faktiväitega, mis kahjustab nende mainet. Kohus leiab, et kostja I poolt avaldatud väide jättis hagejatest mulje kui pahausklikest inimestest, kes edastavad valeinformatsiooni. Valetamine on ühiskonnas üldiselt mittetolereeritav. Eeltoodu tõttu on kostja I väide hagejate au teotav.
125.Kohus leiab, et kostja II poolt avaldatud väide, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjavad neid rikkumisi näol on näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega, kahjustab samuti hagejate maine. Kostja II poolt avaldatud väide jättis hagejatest mulje, et nad ei tohi olla juhatuse liikmed, sest nad ei täida oma kohustusi.
Järgnevalt analüüsib kohus kostjate tegevuse õigusvastasust ja kostjate süüd.
127.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
128.Kuna kostja I ei ole tõendanud, et hagejad jätkavad e-posti aadressilt xxx juhatuse liikmete nimel kirjade ja valeväidete esitamist, siis on kostja I tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastane. Kuna kostja II pole tõendanud, et hagejate juhatuse liikmena tegevuses esines rikkumisi ja hagejad varjavad neid rikkumisi, siis on kostja II tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastane.
129.VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostjad I ja II ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud, et neil oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi. KÜ liikmete informeerimise soov ei õigusta kostja I ja II poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et nad oleks nende poolt avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud.
130.Järgnevalt hindab kohus, kas eelnevalt käsitletud väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.
131.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada (Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). VÕS § 1046 ja § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine lasub õiguste rikkujal
(Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Lisaks loetakse väärtushinnang ebakohaseks, kui esitatud hinnangu väljendusviis on ebakohane või ebasünnis (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36), sh kui selle tähendus on mõistliku isiku jaoks vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-43-09, p 16; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).
132.Kohus leiab, et kostja I poolt avaldatud väärtushinnang, et hagejad eksitavad korteriomanikke, näol on tegemist hagejate suhtes esitatud halvustava hinnanguga. Isikul, kes soovib teisi isikuid eksitada, on ühiskonnas negatiivne kujund. Seega taandub küsimus kostja I avaldatud väärtushinnangu kohasusest sellele, kas kostjal I oli mõistlik õigustutus hagejaid üldsuse ees halvustada.
133.Kostja I leiab, et olukord, et hagejad jätkasid e-postiaadress xxx kasutamist ajal, mil nende volitused KÜ juhatuse liikmena oid lõppenud, võib tekitada KÜ liikmetes segadust ja olla eksitav, sest olukorras, kus kõnealune e-postiaadress on olnud pikaajaliselt KÜ juhatuase ainukasutuses, ei pruugi KÜ juhatuse ja üldkoosoleku tegevusega vähem kursis olev ühiste aru saada, et samalt e-postiaadressilt laekuvad e-kirjad ei pruugi kajastada (uue) juhatuse seisukohti (seda sõltumata sellest, et kirja lõppu on märgitud autoriks A või XXX KÜ naabrid)
134.Kohus ei nõustu kostja I käsitlusega. Kohus nõustub hagejatega, et hageja I poolt 02.11.2020 saadetud e-kiri ei saanud mõistlikult KÜ liikmeid eksitada. Selles e-kirjas on selgelt kirjas: “eile allkirjastasid ja edastasid 2 uut XXX KÜ juhatuse liiget X ja Y/.../“. Juhul kui tegemist oleks olnud uue juhatuse pöördumisega KÜ liikmete poole, siis ei kirjutaks nad endast kolmandas isikus. Kirja sisu (pretensioon) viitab ka sellele, et tegemist ei saa olla objektiivselt uue juhatuse e-kirjaga, sest pretensioon ongi esitatud uue juhatuse vastu. Nimetatud kirjale pani alla oma nime hageja I. Seega on ebaõige kostja I väide, et endine juhatus edastab väiteid KÜ juhatuse nime all. Asjaolu, et hageja I pani e-kirjale alla ainult enda nime, viitab sellele, et hageja I ei soovinud korteriomanikk eksitada või KÜ juhatus nime
135.Eelnevast tulenevalt ei ole kostja I poolt hagejate kohta avaldatud halvustava sisuga hinnang põhjendatud. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
136.Kohus leiab, et kostja II poolt avaldatud väärtushinnang, et hagejate suhtlusstiil on teistele korteriomanikele „jõleduste“ tegemine, näol on tegemist hagejate suhtes halvustava tähendusega hinnanguga. Eesti keele sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna jõledus: „hirmuäratav, kole või kohutav asi, tegu vm“ (https://www.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=j%C3%B5ledus&F=M&C06=et). Seega jõledusi toime panev isik paneb toime hirmuäratavaid, koledaid või kohutavaid tegusid. Isikul, kes paneb teiste isikute suhtes toime koledaid või kohutavaid tegusid, on ühiskonnas negatiivne maine. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kostjal II oli olemas objektiivne baas hagejate kohta sellise halvustava hinnangu andmiseks ja lõi hagejatest avalikult vale ettekujutuse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
137.Kostjad on välja toonud, hagejad korteriühistu juhatuse liikmena peavad taluma korteriühistu liikmete kriitikat. Kohus nõustub kostjate käsitlusega, et korteriühistu juhatuse liikmed peavad talume kriitikat. Samas kriitikas ei tohi sisaldada nende suhtes kritiseerijate poolt tahtlikult avaldatavaid ebaõigeid andmeid, samuti ei tohi kriitika olla solvav ja au teotav. Käesoleval juhul ei ole kostjad enda avaldatud teadetes välja toonud hagejate poolseid konkreetseid rikkumisi, kuid jätsid hagejatest mulje kui pahatahtlikest inimesest. Kohus leiab, et käesoleval juhul kostjate poolt avaldatud väidete näol ei olnud tegemist tavapärase kriitikaga, vaid hagejate laimamisega.
138.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.
139.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostjad kahjustanud hagejate au ja head nime. Kuna kostja I ja II tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutavad kostjad hagejatele isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
140.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kostjad on oma õigusvastase käitumisega hagejatele põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi.
141.Hagejad on palunud kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse sätestab üldalusena VÕS § 134 lg 2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).
142.VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
143.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24).
144.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).
145.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot
146.Hagejad on selgitanud, et hagejatele on nende maine väga oluline. Kostjate poolt avaldatud laim põhjustab hagejatele ebamugavustunnet teiste inimestega suhtlemisel (kõigepealt naabritega suheldes), kusjuures viimane häirib hagejate igapäevaelu. Hagejatele põhjustatud moraalne kahju seisneb ka selles, et hagejad on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida nad toime pannud ei ole. Kohus leiab, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga.
147.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt I ja kostjalt II välja mõista mittevaralise kahju hüvitis iga hageja kasuks 250 eurot. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostjate poolt on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud KÜ XXX liimetele.
148.Hagejad nõuavad kostjatelt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejatele on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Hagejate õigusabikulud kokku on 1156 eurot ehk 385,33 eurot iga hageja puhul (summa sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid endas hagejate olukorra analüüsimist, kostjatele nõudekirjade edastamist, kostjate vastustega tutvumist ja hagejatega suhtlemist. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, siis kuulub ka käibemaks hüvitamisele.
149.Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostjad on tekitanud hagejatele õigusvastaselt kahju, avaldades nende mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
150.Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad
151.Kohus tuvastab, et hagejate lepinguline esindaja on 23.11.2020 kostjale I ja kostjale II edastanud nõudekirja, milles nõudis kostjatelt mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku summas 1270 eurot (tlk 17-21). 10.12.2020 on kostjate lepinguline esindaja esitanud vastuse nõuekirjale (tlk 27-29) ja 11.01.2021 on hagejate lepinguline esindaja edastanud kostjale I ja kostjale II kompromissettepaneku (tlk 22-26). Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ on esitanud hagejatele arved kokku summas 1156 euro (tlk 49-52).
152.Kohus tuvastab, et hagejate poolt 23.11.2020 edastatud nõudekiri ja 11.01.2022 edastatud kompromissettepanek on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Advokaadibüroo
Emeraldlegal OÜ poolt esitatud arvetest nähtub tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasuga.
153.Kohus leiab, et tuleb pidada põhjendatuks hagejate poolt 23.11.2020 nõudekirja ja 11.01.2021 kompromissettepaneku esitamine ja arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga ja antud vaidluse sisu, saab pidada selliste nõudekirjade koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks 7,5 tundi ja sellele kulunud 1156 euro suurust kulutust.
154.Hagejad leiavad, et kuna hagejate õigusabikulud on kokku 1156 eurot ehk 385,33 eurot iga hageja puhul, siis tuleb kummaltki kostjalt välja mõista iga hageja kasuks 385 eurot. Kohus leiab, et kui kohus mõistaks kostjalt I välja iga hageja kasuks varalise kahju hüvitise 385,33 eurot ja kostjalt II iga hageja kasuks varalise kahju hüvitise 385,33 eurot, siis oleks kostjatelt I ja II kokku hagejate kasuks väljamõistetava hüvitise suuruseks 2311,90 eurot, mis on aga 2 korda rohkem kui on hagejate kohtueelsed õigusabikulud. Seega hagejad alusetult rikastuksid kostjate arvel. Kuna hagejate kohteelsed õigusabikulud on kokku olnud 1156 eurot, siis tuleb kostjalt I välja mõista iga hageja kasuks 192,66 eurot ja kostjalt II välja mõista iga hageja kasuks 192,66 eurot. Sellisel juhul kostjad I ja II hüvitavad hagejatele nende kohtueelsed õigusabikulud kokku 1156 eurot.
155.Hagejad on palunud kostjatelt välja mõista viivise nii mittevaralise kahju kui varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni.
156.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagejate viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud.
157.Kuna kohus mõistab kummaltki kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 250 eurot ja varalise kahju hüvitise summas 192,66 eurot, so kokku 442,66 eurot, siis mõistab kohus kummaltki kostjalt iga hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (442,66 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 15.07.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseini 13.01.2023 summas 51,47 eurot (vt viivsekalkulaator.ee) ja edasi TsMS § 367 alusel alates 14.01.2023 põhinõudelt summas 442,66 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni. Menetluskulude jaotus
158.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
159.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejad on palunud kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus leiab, et kuna igal hagejal on iseseisev nõue nii kostja I kui kostja II vastu, siis tegemist ei ole kostate näol solidaarvõlgnikega, vaid osavõlgnikega, seetõttu saa jätta hagejate menetluskulusid solidaarselt kostjate kanda.
160.Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kuid siiski suuremas osas, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja I esitatud hagis menetluskuludest 10% hageja I kanda, 45% ulatuses kostja I kanda ja 45% ulatuses kostja II kanda. Hageja II poolt esitatud hagis menetluskuludest tuleb jätta 10% ulatuses hageja II kanda, 45% ulatuses kostja I kanda ja 45% ulatuses kostja II kanda. Hageja III poolt esitatud hagis menetluskuludest tuleb jätta 10% ulatuses hageja III kanda, 45% ulatuses kostja I kanda ja 45% ulatuses kostja II kanda.
161.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.