lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-132020/8

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-132020/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1706
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-06-03
Teade
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Sissetulev kiri · 2025-11-25
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2025-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-11-19
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-08-05
Teade
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Sissetulev kiri · 2024-12-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MGS § 9 lg 1, 5Turgu valitsev gaasiettevõtjaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 3111

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Elenger Grupp10178905(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2023. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-132020

Kohtuasi

Eesti Gaas AS hagi V G vastu võlgnevuse 175,12 euro nõudes

Hagihind

175,12 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Eesti Gaas AS (registrikood 10178905, aadress: Sadama tn 7, Tallinn)

Hageja esindaja:

D S (volikirja alusel, e-post: xxx) V G (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Kostja:

RESOLUTSIOON

1.Eesti Gaas AS hagi rahuldada.
2.Välja mõista V Glt Eesti Gaas AS kasuks kostja ja Eesti Gaas AS vahel 21.12.2017. a sõlmitud maagaasi müügilepingust nr xxx ja 05.12.2019. a müügilepingust nr xxx tulenev koguvõlgnevus summas 175 (ükssada viiskümmend seitse) eurot 12 senti (sh lepingust nr xxx põhivõlg 57 eurot viivis 4,05 eurot, lepingust nr 0190012662 põhivõlgnevus 110,59 eurot, viivis 3,48 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja V G kanda ja välja mõista V Glt Eesti Gaas AS kasuks menetluskulud summas 400 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu 300 eurot).
3.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
Välja mõista V Glt Eesti Gaas AS kasuks viivis menetluskuludelt (400 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Toimetada kohtuotsuse ärakiri kostjale kätte avalikult kui TsMS § 3111 , 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1.Eesti Gaas AS esitas 23.08.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V G vastu 112,58 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 26.08.2022. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.09.2022. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Eesti Gaas AS esitas 11.10.2022. a Viru Maakohtule hagiavalduse V G vastu põhivõlgnevuse 167,59 euro, viivise 7,53 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Eesti Gaas AS sõlmisid 21.12.2017. a maagaasi müügilepingu xxx tarbimiskohaga xxx. 05.12.2019. a sõlmis kostja hagejaga gaasimüügilepingu xxx xxx tarbimiskohaga xxx. Eest Gaas AS on esitanud kostjale lepingust nr xxx tarbimiskohaga xxx tulenevad arved, mis on jäänud kostja poolt tasumata. 07.02.2022. a arve nr 1003020143 summas 3,44 eurot; 07.03.2022. a arve nr 1003066886 summas 4,32 eurot; 07.04.2022. a arve nr 1003115515 summas 5,18 eurot; 06.05.2022. a arve nr 1003162992 summas 9,79 eurot; 07.06.2022. a arve nr 1003213868 summas 9,79 eurot; 06.07.2022. a arve nr 1003249658 summas 9,79 eurot; 05.08.2022. a arve nr 1003304544 summas 9,79 eurot; 05.09.2022. a arve nr 1003327400 summas 4,90 eurot. Eest Gaas AS esitas kostjale lepingust gaasimüügilepingu nr xxx tarbimiskohaga xxx tulenevad arved, mis on jäänud kostja poolt tasumata. 07.02.2022. a arve nr 1003020161 summas 2,59 eurot; 07.03.2022. a arve nr 1003066904 summas 2,59 eurot; 06.04.2022. a arve nr 1003110275 summas 2,59 eurot; 06.05.2022. a arve nr 1003163012 summas 4,90 eurot; 07.06.2022. a arve nr 1003209952 summas 4,90 eurot; 06.07.2022. a arve nr 1003233926 summas 4,90 eurot; 05.08.2022. a arve nr 1003299926 summas 4,90 eurot; 05.09.2022. a arve nr 1003327417 summas 83,22 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu volitas Eesti Gaas AS ennast esindama OK Incure OÜ-d kohtuvälises võla sissenõudmisprotsessis ja kohtumenetluses. Maagaasiseadus (edaspidi MGS) § 8 lg 1 sätestab, et gaasiettevõtja peab tagama tarbija gaasiga varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepinguga. MGS § 9 lg 1 näeb ette, et võrgupiirkonnas suurimat turuosa omav gaasi müüja

on kohustatud müüma gaasi vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele kõigile selles võrgupiirkonnas võrguühendust omavatele kodutarbijatele, kui tarbija seda soovib. MGS § 9 lg 5 kohaselt esitab gaasiettevõtja tarbijale arve tarbitud maagaasi ja võrguteenuse eest vähemalt ühe korra kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui tarbijaga on kokku lepitud teisiti. Kostja on oma kohustust rikkunud ja jätnud esitatud arved tasumata. Seega palub hageja kostjalt välja mõista Eesti Gaas AS kasuks lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 57,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4,05 eurot ja lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 110,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3,48 eurot. Menetluskulud summas 400 eurot, millest riigilõiv moodustab 100 eurot ja õigusabikulud 300 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3.Hageja esitas seisukoha kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta. Hageja märkis, et kostja ei reageerinud kompromissi ettepanekule. Kostja on kohtule e-kirjaga vastanud ühe lausega, et „ta ei ole hagiga nõus“. Hageja palub rahuldada hagi ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

4.Kostja vastas kohtule e-kirjaga, et ta ei ole hagiga nõus. 21.10.2022. a selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb esitada tõendid millest nähtuks, et tal puudub võlgnevus hageja ees ning oma väidete kohta tuleb esitada tõendid.
5.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
6.Hageja esitas kohtule seisukoha, milles teavitas, et jääb esitatud kirjalike seisukohtade juurde ning palub hagi rahuldada.
7.Kohus saatis kohtunõuded kostja e-posti aadressile xxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressilt saatnud kohtule vastuse hagile. Seega on e-posti aadress seostatav kostjaga. Kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid, ega omapoolseid seisukohti kompromissi ettepanekule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
11.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
12.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse
13.Maagaasiseadus (edaspidi MGS) § 8 lg 1 sätestab, et gaasiettevõtja peab tagama tarbija gaasiga varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepinguga. MGS § 9 lg 1 näeb ette, et võrgupiirkonnas suurimat turuosa omav gaasi müüja on kohustatud müüma gaasi vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele kõigile selles võrgupiirkonnas võrguühendust omavatele kodutarbijatele, kui tarbija seda soovib. MGS § 9 lg 5 kohaselt esitab gaasiettevõtja tarbijale arve tarbitud maagaasi ja võrguteenuse eest vähemalt ühe korra kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui tarbijaga on kokku lepitud teisiti.
14.Asja materjalidest nähtub, et AS Eesti Gaas ja V G sõlmisid 21.12.2017. a võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu, millega AS Eesti Gaas võttis endale kohustuse müüa V Gle maagaasi ning viimane võttis endale kohustuse osta võrguettevõtte poolt osutatud võrguteenust ja tasuda selle eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja tarbimiskoha aadress oli xxx. Lepingu kohaselt tasub ostja müüjale arvestuskuu 15-ks kuupäevaks vastavalt kehtestatud kuumaksele. AS Eesti Gaas ja V G sõlmisid 05.12.2019. a võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu, millega AS Eesti Gaas võttis endale kohustuse müüa V Gle maagaasi ning viimane võttis endale kohustuse osta võrguettevõtte poolt osutatud võrguteenust ja tasuda selle eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja tarbimiskoha aadress oli xxx. Lepingu lahutamatuks osaks olid maagaasi müügilepingu üldtingimused. Üldtingimuste punktis 6 on sätestatud, kuidas tuleb ostjal võrguteenuse eest tasuda.
15.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu kohaselt kohustuste täitmist.
16.Kostja väide, et ta ei nõustu hagiga, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud.
17.VÕS § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
18.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
19.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik

vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Kostja pole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et ta on kohustuse täitnud.

20.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kohustatud isiku poolt, see tähendab, et kui kohustatud isik tasuks (oleks tasunud) makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Eeltoodu alusel rahuldab kohus viivisenõude.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval