2-08-66277/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

I Asjaolud OÜ P(edaspidi OÜ P ) on 09.10.2008 esitanud Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses palub võlgniku juhatuse liige algatada OÜ P pankrotimenetluse seoses võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt otsustas võlgnik lõpetada tegevuse, kuna äriühingul puuduvad pikemat aega likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks. Äriühing säilitas oma tegevuses kasumimarginali 2008.a, kuid eksimused raamatupidamises viisid ettevõtte kahjumisse. 2007.a teostas maksuamet revisjoni, mille tulemusena tekkis koos jooksvate maksudega maksuvõlg 2,7 miljonit krooni. Maksuamet leidis, et ettevõtte liisingarved olid raamatupidamises valesti kajastatud. Maksuamet teatas 2008.a arvete arestimisest, maksuvõlg viis ettevõtte kahjumisse ning majandustegevus polnud likviidsusprobleemide tõttu enam võimalik, mistõttu võlgnik leiab, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse liige välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 13.10.2008 määrusega algatas kohus POÜ pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks S Tael’a. 07.12.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohta tehtud äriregistris esmakanne 03.01.2008, võlgniku osakapitali suuruseks 40 000 krooni. Äriühing loodi selleks, et alustada DVD ja DC plaatide tootmist. 2005.a lõpus on äriühingu asutaja leidnud investorid, kes said osanikeks. Investor T Radik pidi tagama ehitise, kuhu seadmed paigutada. 2006. aastal leiti seadmed ning need tarniti Eestisse. Ostu rahastas AS Hansa Liising Eesti, kes omandas seadmed ning võlgnik võttis seadmed liisingusse. Võlgniku 2006. aasta majandusaasta aruandes kajastub põhivara soetus summas 16 612 436 krooni . Liisingule esmaste maksete raha tuli osanikult – OÜ-lt B , AS-lt UBS ning teatud teenuste müügist. 2006. aasta kevadel pidi seadmed üles paigaldama ning alustama tootmist. Kuid ehitis ei valminud, sest ei leitud tehase kui ehitise ehitamiseks raha ning 2006. aasta sügisest ei suudetud liisingmakseid tasuda. Võlgnik ei olnud suutnud majandustegevust käivitada ning seega ei olnud äriühingul sissetulevat rahavoogu. 2007 aasta algul ütleb liisinguandja lepingud üles. Äriühingu teine suund oli videofilmide tootmine ja levitamine Eesti territooriumil . Võlgnikul on käibevara kokku 872.08 krooni, mille moodustab arvelduskontol olev raha. Põhivara on võlgnikul 12 000 krooni väärtuses, kokku on võlgnikul vara 12 872.08 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 2 995 579 krooni, mille moodustavad maksuvõlad. 2006. aasta käive oli 341 105 krooni ning 2007. aasta käive 189 688 krooni, 2006. aasta lõppeb ca 700 000 kahjumiga ning 2007. aasta ca 500 000 kahjumiga. Ebaõnnestunud äriidee käivitada DVD tootmine Eesti territooriumil tõi kaasa ka ärikulude suurenemise ja kahjumi. Juunis 2008.a viis Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakond läbi võlgniku maksude kontrolli perioodi 01.mai 2006 kuni 31.jaanuar 2007 kohta. Maksukontrolli tulemusel parandas võlgnik maksudeklaratsioone septembris 2008.a. Seega võlgnik sai teadlikust maksuvõlast septembris 2008.a. Maksudeklaratsioonide parandamise põhjus oli liisingu poolt esitatud arvete ja kreeditarvete ebaõige kajastamine. Ajavahemikus 05.04.2006 -

2-08-66277 24.05.2006 sõlmisid võlgnik ja AS Hansa Liising Eesti liisinglepingud järgneva vara soetamiseks: Laserplaatide tootmisliin ANWELL SPORTSLINE SL2; tester AUDIODEV CATS PLATFORM DVD ja tester AUDIODEV CATS DVDR PRO; veejahutaja PIOVAN CH 480S; kuivati LNCO LTX 40CD; täisautomaatne kolmevärviline printimismasin HANKY CD-300HV; tester BASLER REF110. AS Hansa Liising Eesti esitas võlgnikule käibemaksuga arved ning võlgnik arvestas selle käibemaksu sisendkäibemaksu hulka, millega tekkis käibemaksu enammakse ning võlgnik teegi 2006. aastal taotluse enammakstud käibemaksu tagasimakseks. 2006. aastal on võlgnik tasunud AS-le Hansa Liising kokku summas 2 538 304.,09 krooni. 2006. aasta lõpus ei suutnud võlgnik tasuda liisingmakseid ning 26.01.2007 on AS Hansa Liising Eesti lõpetanud lepingud. 2007. aprill esitas AS Hansa Liising Eesti kreeditarved ning võlgnikul tekkis kohustus muuta käibemaksudeklaratsioone. AS Hansa Liising Eesti ei ole selgitanud, miks ta esitab kreeditarveid. Võlgnik ei parandanud 2006 aastal kreeditarvete alusel maksudeklaratsioone, vaid tegi seda alles siis, kui talle tutvustati kontrollakti. Maksuseaduste tähenduses on oluliseks momendiks käibemaksuseaduse tähenduses saadud kaup või teenus, mis on soetatud või saadud teiselt maksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu saab maha arvata kui on esitatud Käibemaksuseaduse § 37 tähenduses arve. Käibemaksuseaduse § 37 lg 4 sätestab ka krediitarve võimaluse kui arve ning selgitades, et see on dokument millega muudetakse algset arvet ja millel on viide selle arvele. AS Hansa Liising Eesti 2006. aastal esitades võlgnikule arved kauba eest kokku summas 14 429 341.33 krooni ning märkides arvetele ka käibemaksu kokku kogusummas 2 232 967.50 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et AS Hansa Liising Eesti esitades arved kogu kauba eest, ei toiminud Käibemaksuseaduse § 37 lg 2 alusel, sest tegelikkuses pidi ju võlgnik tasuma osaliselt kauba eest. AS Hansa Liising Eesti esitas arved nii, et maksuseaduste tähenduses oleks kaup pidanud kuuluma täielikult võlgnikule ning kauba eest ei oleks pidanud enam täiendavalt tasuma. Võlgnik ei suutnud tasuda AS-le Hansa Liising Eesti ning AS Hansa Liising Eesti ütles lepingu üles ja tühistas ta ka kogu kauba, sest esitatud arved esitades kreeditarved. Kuigi selleks ajaks oli võlgnik kauba ning ka teenust eest osaliselt tasunud 2 538 304 krooni. Kreeditarvete kogusummaks oli väiksem, kokku kogusummas 11 994 133.06 krooni. Võlgnik kreeditarvete alusel parandusdeklaratsioone ei esita ajal, mil tal kreeditarved esitati. Ajal, mil võlgnikul tekkis 2006. aastal AS Hansa Liising Eesti arvete alusel enammakse, sai ta maksuametilt enammakstud käibemaksu tagasi summas ca 1,58 miljonit krooni. Maksu- ja Tolliametilt saadud raha kandis võlgnik edasi AS-le Hansa Liising Eesti. Pärast parandusdeklaratsioonide tegemist kujunes äriühingu maksuvõlg nii suureks, et võlgniku juhatuse liikmel oli ainus võimalus esitada pankrotiavaldus. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik lähtus AS-l Hansa Liising poolt arvetel märgitud käibemaksu deklareerimisest. Võlgnik ei teadnud 2006. aastal seadmeid liisingusse võttes, et 2007 pärast liisinglepingute lõppemist esitatakse kreeditarved. Tegelikkuses pidi ju liisingfirma asju ja seadmeid ostes saama riigilt käibemaksu tagasi. Liisingfirma müüs asjad edasi võlgnikule, kuigi kauba eest pidi võlgnik alustama tasumist osaliselt. Liisingfirma müües asju nn. järelmaksuga ei teki tal koheselt kohustust tasuda asja müügilt asja koguväärtuse pealt kogu käibemaks. Miks AS Hansa Liising Eesti märkis arvetele enamus asja väärtusest oleva käibemaksu, ei oska ajutine haldur öelda. Kas AS Hansa Liising Eesti tasus aga ka riigile kogu käibemaksu, ei ole võlgniku ja maksuameti suhe, vaid on AS Hansa Liising Eesti ja maksuameti suhe. Võlgniku juhatuse liige eeldas, et kui liisingfirma esitab arveid, siis ta toimetab korrektselt, kreeditarvete tähendust võlgnik ei teadnud ning alles 2008. pärast kontrollaktiga tutvumist, sai võlgnikule selgeks, mis on

2-08-66277 kreeditarvete tähendus ja et nende alusel oleks ta pidanud tegema 2006. aasta maksudeklaratsioonides parandused. OÜ Pajutine haldur tegi järelpärimise AS-le Hansa Liisng Eesti, kus palus anda tõendid OÜ P ja AS Hansa Liising Eesti lepingulistes suhetest tuleneva vara müügi või müügikahjumi osas. Ajutisele haldurile vastati, et varad müüdi enampakkumisel hinnaga 15 425 856.75 krooni ning hinnaks oli summa, milline oli OÜ P seadmete kulu ja vara maksumus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pankrotimenetluses võimalik esitada järgnev nõue: võlgniku juhatuse liige sai teadlikuks maksuvõlast 2008. aasta sügisel ning pärast maksuvõlast teadlikuks saamist esitas koheselt pankrotivalduse täites äriseadustiku § 180 lg 51 järgi, et kui OÜ on maksejõuetu, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse. Isegi kui eeldada, et võlgniku juhatuse liige oleks 2007. aastal teinud maksudeklaratsioonide parandused, oleks ta samamoodi esitanud pankrotivalduse, sest ta teadis et ta ei suuda äriühingu 300 000 kroonise käibe juures tagada üle 2 miljonilise maksuvõla tasumist. Maksuametilt saadud enammakstud raha tasus võlgnik AS-le Hansa Liising Eesti. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku maksuvõla tekkimises on vastutav ka AS Hansa Liising Eesti, kes esitas ebakorrektseid arveid 2006 aastal. Igal juhul peaks vastutama võlgniku maksuintresside eest ka AS Hansa Liising Eesti, sest kui aasta hiljem tehakse kreeditarved ning peab parandama aasta taguseid maksudeklaratsioone, toob see kaasa võlgnikule ehk kreeditarve saanud isikule maksuintresside kohustuse aasta eest. Kuigi AS Hansa Liising Eesti vastuväide võib olla, kui võlgnik oleks tasunud korrektselt makseid, ei oleks ta pidanud kreeditarveid esitama. Tegemist oleks keeruka ja mahuka kohtuvaidlusega kahju hüvitasime tõendamisel. Võlgniku juhatuse liige ei ole nõus finantseerima pankrotimenetlust keeruka kohtuvaidluse läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et ei esine raskeid juhtimisvigu ja kuriteo tunnustega tegusid äriühingu maksejõuetuseks muutmisel. Äriühingu ainsaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kellel on maksukorralduse seadusest tulenevalt võimalus esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitisnõue, kui maksuhaldur leiab, et juhatuse liige on jätnud tasumata tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel maksud. (maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 ja § 40). Samas ka maksukuriteo hinnangu saab anda maksuhaldur, sest maksuhaldur on võlgniku kreeditarveid käsitlenud enda kontrollaktis. Ajutisel halduril puuduvad andmed, kas maksuamet on algatanud kriminaalasja maksuhalduri kontrolli tulemusel selgunud tegudes.

OÜ P on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses palub võlgniku juhatuse liige algatada OÜ P pankrotimenetluse seoses võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt otsustas võlgnik lõpetada tegevuse, kuna äriühingul puuduvad pikemat aega likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks. Äriühing säilitas oma tegevuses kasumimarginali 2008.a, kuid eksimused raamatupidamises viisid ettevõtte kahjumisse. 2007.a teostas maksuamet revisjoni, mille tulemusena tekkis koos jooksvate maksudega maksuvõlg 2,7 miljonit krooni. Maksuamet leidis, et ettevõtte liisingarved olid raamatupidamises valesti kajastatud. Maksuamet teatas 2008.a arvete arestimisest, maksuvõlg viis ettevõtte kahjumisse ning majandustegevus polnud likviidsusprobleemide tõttu enam võimalik, mistõttu võlgnik leiab, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei suutnud võlgnik oma majandustegevust käivitada, kuna tootmishoone ehitamiseks ei suudetud raha leida. 2006.a sügisest ei suudetud tasuda seadmete eest liisinglepingu järgseid makseid, mistõttu liisinguandja ütles liisinglepingu ülese ja seadmed tuli liisingandjale tagastada. Kuna võlgnik oli jätnud liisingandja kreeditarve alusel oma maksudeklaratsioonid parandamata ning nimetatud rikkumise tuvastas Maksu- ja Tolliameti kontroll, kes koostas kontrolliakti, mille alusel võlgnik parandas oma käibemaksu deklaratsioone, siis ilmnes, et võlgnikul on maksuvõlgnevus ulatuses, mille tasumine ei ole võlgniku varalist seisundit arvestades võimalik. Võlgnikul on vara 12 872.08 krooni, millest käibevara on 872.08 krooni ja põhivara 12 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 2 995 579 krooni, mille moodustavad maksuvõlad. Võlgniku 2006. a käive oli 341 105 krooni, 2007. a käive 189 688 krooni. Võlgniku 2006. a majandustegevuse tulemuseks oli ca 700 000 krooni suurune kahjum ning 2007. a majandustegevuse tulemuseks oli ca 500 000 kahjum. Ebaõnnestunud äriidee käivitada DVD ja CD tootmine Eesti territooriumil tõi kaasa ka ärikulude suurenemise ja kahjumi. Võlgniku majandustegevus ei käivitunud. Võlgniku omakapitali suuruseks seisuga 31.01.2007 on –

2-08-66277 363 495 krooni ja see ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku majandustegevust ei ole käivitunud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgnik ei suuda oma kohustusi täita ning võlgniku omakapital ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. AS Hansa Liising Eesti esitas 2006. aastal võlgnikule arved kauba eest kokku summas 14 429 341.33 krooni, märkides arvetele ka käibemaksu kokku kogusummas 2 232 967.50 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et AS Hansa Liising Eesti esitades arved kogu kauba eest, ei toiminud käibemaksuseaduse § 37 lg 2 alusel, sest tegelikkuses pidi ju võlgnik tasuma osaliselt kauba eest. AS Hansa Liising Eesti esitas arved nii, et maksuseaduste tähenduses oleks kaup pidanud kuuluma täielikult võlgnikule ning kauba eest ei oleks pidanud enam täiendavalt tasuma. Võlgnik ei suutnud tasuda AS-le Hansa Liising Eesti ning AS Hansa Liising Eesti ütles lepingu üles ja tühistas ta ka kogu kauba, sest esitatud arved esitades kreeditarved, kuigi selleks ajaks oli võlgnik kauba ning ka teenust eest osaliselt tasunud 2 538 304 krooni. Kreeditarvete kogusumma oli kokku 11 994 133.06 krooni. Võlgnik kreeditarvete alusel parandusdeklaratsioone ei esita ajal, mil tal kreeditarved esitati. Ajal, mil võlgnikul tekkis 2006. aastal AS Hansa Liising Eesti arvete alusel enammakse, sai ta maksuametilt enammakstud käibemaksu tagasi summas ca 1,58 miljonit krooni. Maksu- ja Tolliametilt saadud raha kandis võlgnik edasi AS-le Hansa Liising Eesti. Pärast parandusdeklaratsioonide tegemist kujunes äriühingu maksuvõlg nii suureks, et võlgniku juhatuse liikmel oli ainus võimalus esitada pankrotiavaldus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei teadnud võlgniku juhatuse liige ja ei pidanudki teadma kohustusest parandada võlgniku käibemaksudeklaratsioone pärast AS-lt Hansa Liising kreeditarve saamist. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri eeltoodud seisukohta ei ole õige. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liikmel on tulenevalt ÄS § 183 kohustus korralda äriühingu raamatupidamine, siis peab ettevõtte juhatus vastava kohustuse täitma ja seetõttu ka kreeditarvest tulenevalt korraldama käibemaksudeklaratsioonide parandamise. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige oma kohustusi ei tunne, ei vabanda temapoolset rikkumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul tekkis kohustus kreeditarve saamisel käibemaksu tagastamiseks, pidanuks võlgnik nimetatu alusel ka oma raamatupidamisdokumente parandama juba kreeditarve saamisel 2006. aastal. Kuna võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnikul seisuga 31.12.2006 olnud vara väärtuses 18 610 770 krooni (tl 51), millest põhivara (liisingvara) moodustas 16 768 982 krooni, siis jätkunuks vara ka võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Kuna aga võlgnik tähtaegselt maksudeklaratsioone ei parandanud, millest tulenevalt ei kajastanud võlgniku raamatupidamine objektiivselt võlgniku majanduslikku seisu, ei olnud võlgniku juhatuse liige teadlik ettevõtte maksejõuetusest ja seega ei esitanud võlgniku juhatuse liige õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, millest tulenevalt võlausaldajal puudub võimalus oma nõude rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku raamatupidamise korraldamata jätmise tagajärjel ei ole võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada, on võlgniku juhatuse liige võlgniku raamatupidamise korraldamata jätmisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku otsus tegevuse lõpetamise kohta, kuna äriühingul puuduvad pikemat aega likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks. Äriühing säilitas oma tegevuses kasumimarginali 2008.a, kuid eksimused raamatupidamises viisid ettevõtte kahjumisse. 2007.a teostas maksuamet revisjoni, mille tulemusena tekkis koos jooksvate maksudega maksuvõlg 2,7 miljonit krooni. Maksuamet leidis, et ettevõtte liisingarved olid raamatupidamises valesti kajastatud. Maksuamet teatas 2008.a arvete arestimisest, maksuvõlg viis ettevõtte kahjumisse ning majandustegevus polnud likviidsusprobleemide tõttu enam võimalik, mistõttu võlgnik leiab,

2-08-66277 et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik lähtus AS-l Hansa Liising poolt arvetel märgitud käibemaksu deklareerimisest. Võlgnik ei teadnud 2006. aastal seadmeid liisingusse võttes, et 2007 pärast liisinglepingute lõppemist esitatakse kreeditarved. Tegelikkuses pidi ju liisingfirma asju ja seadmeid ostes saama riigilt käibemaksu tagasi. Liisingfirma müüs asjad edasi võlgnikule, kuigi kauba eest pidi võlgnik alustama tasumist osaliselt. Liisingfirma müües asju n.n järelmaksuga ei teki tal koheselt kohustust tasuda asja müügilt asja koguväärtuse pealt kogu käibemaks. Miks AS Hansa Liising Eesti märkis arvetele enamus asja väärtusest oleva käibemaksu, ei oska ajutine haldur öelda. Kas AS Hansa Liising Eesti tasus aga ka riigile kogu käibemaksu, ei ole võlgniku ja maksuameti suhe, vaid on AS Hansa Liising Eesti ja maksuameti suhe. Võlgniku juhatuse liige eeldas, et kui liisingfirma esitab arveid, siis ta toimetab korrektselt, kreeditarvete tähendust võlgnik ei teadnud ning alles 2008. pärast kontrollaktiga tutvumist, sai võlgnikule selgeks, mis on kreeditarvete tähendus ja et nende alusel oleks ta pidanud tegema 2006. aasta maksudeklaratsioonides parandused. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri eelnimetatud seisukoht ei ole õige ja AS Hansa Liising Eesti poolne arvete ebaõige esitamine ei vabasta võlgniku juhatuse liiget kohustusest korraldada võlgniku majandustegevus nõuetekohaselt. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse poolne võlgniku raamatupidamise mittenõuetekohane korraldamine. Nõuetekohane käibemaksudeklaratsioonide esitamise tagajärjel ei oleks võlgnikul maksuvõlgnevust tekkinud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ei esine. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, vara tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi ei esine, siis tuleb OÜ Ppankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.