Tsiviilasi nr. 2-08-63406
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2008 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-63406
Tsiviilasi
J V hagi K S vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja JV, ik xxx, elukoht xxx esindajad
Kostja K S, ik xxx elukoht xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
30.09.2008 esitas hageja kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 2000 krooni kostja koera poolt hageja koerale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ründas kostja koer 30.06.2008 Neeme külas hageja koera. Kostjat on väärteomenetluse käigus karistatud. Hageja koer sai vigastada ning talle tuli anda loomakliinikus arstiabi. Koera transportimiseks Neemelt Tallinnasse kulus 200 krooni ning ravikuludeks 1800 krooni. Kohus edastas hagiavalduse kostjale ning teavitas pooli, et lahendab vaidluse lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust ärakuulamiseks.
Kostja esitas kohtule vastuväited, mille kohaselt provotseeris hageja koer kostja koera, samuti oli koer liikuva rihma otsas ja seega kindlalt fikseerimata. Hageja esitatud ravikulud on liiga suured. Kostja leiab, et haava õmblemine ei olnud vajalik, samuti ei ole vajalik õmbluse tegemine üldnarkoosis. Hageja ei ole kostjaga kontakteerunud ega kahju hüvitamist nõudnud, hagi esitamine on kostjale üllatuseks. Bensiinile kulutatud raha ei ole varaline kahju, ravikulude arve tekitab kahtlusi.
Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning poolte seisukohti, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud Põhja politseiprefektuuri 17.07.2008 teatisest ja 24.07.2008 kirjast nähtub, et 30.06.2008 ründas kostja koer Neeme külas Jõelähtme vallas hageja koera. Kostja suhtes alustati väärteomenetlust ja teda karistati rahatrahviga KOKS § 66 ́ 3 lg 2 sätestatud süüteo teostamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad intsidendis osalenud koerad kuulusid pooltele st rünnanud koer kuulus kostjale ja kahjustusi saanud koer kuulus hagejale. Kostja ei ole oma vastuväidetes eitanud asjaolu, et tema koer hageja koera ründas ja vigastusi tekitas. VÕS § 1060 järgi vastutab loomapidaja oma looma poolt tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega tekitatud kahju õigusvastane. TsÜS § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomade suhtes asjadele kehtivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et looma tuleb käsitleda suurema ohu allikana, kuna VÕS § 1060 on paigutatud jakku, mis reguleerib suurema ohu allikaga tekitatud kahju. Järelikult vastutab kostja oma koera tegevuse eest hoolimata kostja enda süüst. Politsei poolt koostatud teatisega ja kirjaga on tõendatud, et kostja oli rünnaku põhjustanud koera omanik ning kahjustusi sai hageja koer. Kostja ei järginud kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja ning seetõttu oli kostja koeral võimalik hageja koera rünnata. Kohus leiab, et kahju tekkimine ja põhjuslik seos kostja käitumise ning hagejale kahju tekkimise vahel on olemas. Kohus ei arvesta hageja poolt kohtule esitatud A.S avaldust ja M S seletust, sest ei ole võimalik tuvastada, kellele esitamiseks on need dokumendid koostatud. Kohtule esitatud OÜ M 30.06.2008 ja 11.07.2008 arvetest nähtub, et koera ravimiseks kulutas hageja Veteksperdi loomakliinikus kokku 1800 krooni. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise, kui asja on kahjustatud. Kohus leib, et hageja esitatud kulutused koera ravimise kohta on mõistlikud. Loomakaitseseaduse § 5 ́sätestab loomapidaja kohustuse hoolitseda lemmiklooma eest ning tagada vigastatud loomale vajalik ravi. Sama seaduse § 9 lg 3 järgi peab veterinaarseid menetlusi läbi viima veterinaararst. Hageja poolt esitatud OÜ M arvetest nähtub, et looma ravi on teostatud veterinaarkliinikus. Järelikult on ravi läbi viidus loomakaitseseaduses sätestatud isiku poolt. Kostja on kahtluse alla seadnud asjaolu, et haava õmblemine ning narkoos ei olnud
vajalik. Kohus leiab, et ravi on läbi viinud vastava ala spetsialist ning ravimeetodi valikul võib eeldada, et see vastas looma vigastustele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväited ravi kulukuse osas. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kantud koera ravikulud summas 1800 krooni. Kohus leiab, et bensiinikulu looma transportimiseks Neemelt Tallinnasse, on vajalik ja kahju juhtumina seotud kulu. Looma ravimine teostati Tallinnas, kostja ei ole välja toonud, et looma ravimist oleks saanud teostada Neemel selliselt, et see poleks toonud kaasa lisakulusid transpordile, arsti väljakutsele jne. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid transpordikulude suuruse kohta. Kohus leiab, et arvestades Neeme küla kaugust Tallinnas, tavapärast bensiinikulu maanteel ning bensiini hinda, on mõistlik VÕS § 127 lg 6 järgi määrata transpordikulude katteks kuuluva kahjuhüvitise suuruseks 100 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kantud transpordikulud summas 100 krooni. TsMS § 162 alusel tuleb jätta kõik menetluskulud, nii hageja kui kostja enda omad, kostja kanda. Kohus rahuldas hagi küll osaliselt, kuid rahuldamata osa moodustab 5% hagetavast kahjust ning seetõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.