Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-45686
Tsiviilasi
OÜ Talovest (registrikood: 10482224; asukoht: Tartu maakond Ülenurme vald Reola küla) hagi Ain Looti (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX) vastu 43 343.12 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15.05.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Looti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant Ain Loot, esindaja advokaat Andres Veski Vastustaja OÜ Talovest, esindaja advokaat Anto Variku
esindajad
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Ain Loot ́i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. Fotodelt on näha, et osa märke on ilmselt paigaldatud vahetult enne pildistamist (lk 60, 62) Märkide tagaküljelt on näha, et need on kinnitatud uute kronsteinidega. Samas oli kostjale teada, et ees on reguleeritud raudteeülesõidukoht ning kostja kirjelduse järgi vähendas ta kiirust tavakiirusest väiksemaks ja veendus raudtee ületamise ohutuses. Lähenedes ülesõidule, märkas ta ebatasast ja remontimata ülesõitu ja sellele vaatamata, et ta kiirust vähendas, toimus kokkupõrge raudteerelsiga. Kohus leidis, et auto kiiruse mõõtmise seade on fikseerinud veoauto kiirused ja kiiruselt 82km/h on minuti jooksul kiirust vähendatud 17 km/h. Antud teelõigul oli lubatud sõita kuni 70 km/h. Selgelt ümberlükatud ei ole ka hageja väide, et kostja muutis marsruuti tööandjaga kooskõlastamata. Hageja väide, et marsruudi muutus on seotud ohtudega, kus raskeveokitel on piirangud liikumaks kõrvalteedel, on põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 3 näeb ette õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõudmise võimaluse. VÕS § 104 näeb ette vastutuse süü olemasolul. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab süü vormidena hooletuse, raske hooletuse ja tahtluse. Hinnates põhjuslikku seost, leidis kohus, et kostja ülemäärane kiirus ja sellest tingitud hiline takistuse märkamine võis hooletusest põhjustada avarii raudteeülesõidukohal. Juht ei arvestanud kiiruse valikul teeoludega. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kanatavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja kahju on tekkinud liisingumakse intressidena kokku 33 343.12 krooni, millele lisandub kindlustuse omavastutus 10 000 krooni. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, hageja on intresse maksnud ja omavastutuse osa on kindlustuslepinguga fikseeritud Inges Kindlustuses.
vähendamine, mis kinnitab, et kostja märkas raudteeülesõidukohta varakult ning vaatamata kiirust piiravate märkide puudumisele vähendas kiiruse sujuvalt selliseks, mis on igati mõistlik mistahes raudteeülesõidukoha ületamiseks. Märgates, et tegemist on äärmiselt ebatasase raudteeülesõidukohaga, vähendas kostja kiirust veelgi. Seega asjaolu, et kostja sõitis teelõigul, kus võis olla lubatud suurimaks kiiruseks 70 km/h, kiirusega 82 km/h, ei ole põhjuslikus seosese kahju tekkimisega ning kostja käitumises ei esinenud hooletust. Istungil väitis hageja, et kostjale oli ette antud marsruut, mida ta oli kohustatud järgima. Kostja sellise väitega ei nõustunud. Ka esitatud kirjalikud tõendid, sh tööleping, ei nõua, et kostja oleks pidanud järgima hageja poolt kindlaks määratud marsruuti. Oluline oli sõita sihtkohta. Kostja valis selleks lühema marsruudi.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.