OÜ Talovest (registrikood: 10482224; asukoht: Tartu maakond Ülenurme vald Reola küla) hagi Ain Looti (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX) vastu 43 343.12 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15.05.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Looti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant Ain Loot, esindaja advokaat Andres Veski Vastustaja OÜ Talovest, esindaja advokaat Anto Variku
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15.05.2008 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Ain Loot ́i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2007 töölepingu nr 39/2007, mille alusel asus kostja hageja juures tööle autojuhina. Samal päeval sõlmisid pooled ka täieliku materiaalse vastutuse lepingu hageja poolt kostjale kasutada antud materiaalsete väärtuste säilimise tagamiseks. Kostja soovil tööleping lõpetati 06.07.2007. Hageja andis kostjale töövahendina kasutamiseks tarbesõiduki Mercedes-Benz Actros 1846LS, registreerimismärgiga XXX . 27.06.2007 põhjustas kostja nimetatud sõidukiga tööülesannete täitmisel Poolas õnnetuse, kuna kostja ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse ühendust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Kostja kirjaliku seletuse kohaselt ta vähendas enne õnnetuse toimumist sõiduki kiirust tavakiirusest (70 km/h) väiksemaks, mis aga ei vasta tõele. Sõiduki kiiruse protokolli väljavõttest nähtub, et õnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki kiirus 82 km/h, samas oli lubatud kiirus 70 km/h. Töötaja tegevuse tulemusena tekkisid sõidukile kahjustused, mille tõttu ei olnud võimalik sõidukit kasutada. Samal ajal oli hageja kohustatud tasuma sõiduki eest AS-le Hansa Liising Eesti liisingumakseid. Liisingumakseid tasuti kolme kuu eest 33 343.12 krooni. Remondikuluna tasus hageja omavastutuse 10 000 krooni. Kohtuistungil märkis hageja täiendavalt, et kostja muutis marsruuti tööandjaga kooskõlastamata, kuigi ei oleks tohtinud kolmanda numbrilisusega teel sõita. Hageja palus mõista TLS § 48 lg 1 p 3, Eesti NSV Töökoodeksi §-de 125 lg 1; 128 lg 1 p 1 ja VÕS §-de 127 lg 1; 128 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja otsene varaline kahju 43 343.12 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ei ole juhtunus süüdi. Kostja vähendas enne õnnetuse toimumist sõiduki kiiruse tavakiirusest (70 km/h) väiksemaks, püüdes igati õnnetust vältida, kuna teega ristuva raudtee relsid olid tee tasapinnast tunduvalt kõrgemal. Kiirust piiravat märki enne raudteeülesõitu ei olnud, kuigi oleks pidanud olema, arvestades halba ja äärmiselt ebatasast ülesõidukohta. Hagile lisatud sõiduki kiiruse protokoll on ebaselge ja sellelt ei nähtu sõiduki kiirus avarii toimumise hetkel. Samuti ei pruugi kiirust mõõtev seade momentaalselt reageerida sõidukiiruse järsule vähendamisele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15.05.2008 otsusega hagi ning mõistis välja Ain Lootilt 43 343.12 OÜ Talovest kasuks ning jättis kohtukulud kostja kanda. Otsuse kohaselt sõlmiti poolte töösuhte vormistamisega samal päeval ka täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping. Töötaja võttis endale kohustuse hoolikalt suhtuda temale hoidmiseks ja muuks otstarbeks antud materiaalsetesse väärtustesse ja rakendama abinõusid kahju vältimiseks. TLS § 48 lg 1 p 3 alusel on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Töökoodeksi § 125 lg 1 alusel töölised ja teenistujad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kannavad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Töökoodeksi § 128 lg 1 p
1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. Fotodelt on näha, et osa märke on ilmselt paigaldatud vahetult enne pildistamist (lk 60, 62) Märkide tagaküljelt on näha, et need on kinnitatud uute kronsteinidega. Samas oli kostjale teada, et ees on reguleeritud raudteeülesõidukoht ning kostja kirjelduse järgi vähendas ta kiirust tavakiirusest väiksemaks ja veendus raudtee ületamise ohutuses. Lähenedes ülesõidule, märkas ta ebatasast ja remontimata ülesõitu ja sellele vaatamata, et ta kiirust vähendas, toimus kokkupõrge raudteerelsiga. Kohus leidis, et auto kiiruse mõõtmise seade on fikseerinud veoauto kiirused ja kiiruselt 82km/h on minuti jooksul kiirust vähendatud 17 km/h. Antud teelõigul oli lubatud sõita kuni 70 km/h. Selgelt ümberlükatud ei ole ka hageja väide, et kostja muutis marsruuti tööandjaga kooskõlastamata. Hageja väide, et marsruudi muutus on seotud ohtudega, kus raskeveokitel on piirangud liikumaks kõrvalteedel, on põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 3 näeb ette õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõudmise võimaluse. VÕS § 104 näeb ette vastutuse süü olemasolul. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab süü vormidena hooletuse, raske hooletuse ja tahtluse. Hinnates põhjuslikku seost, leidis kohus, et kostja ülemäärane kiirus ja sellest tingitud hiline takistuse märkamine võis hooletusest põhjustada avarii raudteeülesõidukohal. Juht ei arvestanud kiiruse valikul teeoludega. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kanatavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja kahju on tekkinud liisingumakse intressidena kokku 33 343.12 krooni, millele lisandub kindlustuse omavastutus 10 000 krooni. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, hageja on intresse maksnud ja omavastutuse osa on kindlustuslepinguga fikseeritud Inges Kindlustuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Loot taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei oma poolte vahel sõlmitud materiaalse vastutuse leping asjas tähtsust, kuna nii seadusest (VÕS § 104) kui ka lepingust tuleneb, et materiaalse vastutuse aluseks on süü olemasolu. Kohus ei ole kostja süüd tuvastanud. Samuti puudub põhjuslik seos. Kohtu seisukoht, et kostja ülemäärane kiirus ja sellest tingitud hiline takistuse märkamine võis hooletusest põhjustada avarii raudteeülesõidukohal, juht ei arvestanud kiiruse valikul teeoludega, ei ole õige ja kooskõlas tõenditega. Sõiduki kiirus on mõõdetud sõidukis olnud mõõteseadmega. Selle kohaselt oli kiirus alates pidurdamise hetkest 82 km/h. Ühe minuti jooksul on kiirust vähendatud kuni 17 km/h. Peale raudteeülesõidukoha tasapinnast tunduvalt kõrgema raudteerelsi märkamist vähendas kostja veel kiirust kuni 4 km/h, millisel kiirusel toimus ka kokkupõrge. Viimaseks kiiruse näiduks on fikseeritud 0 km/h. Kiiruse vähendamine ühe minuti jooksul 65 km/h (82-17) võrra on mõistlik ja normaalne kiiruse
vähendamine, mis kinnitab, et kostja märkas raudteeülesõidukohta varakult ning vaatamata kiirust piiravate märkide puudumisele vähendas kiiruse sujuvalt selliseks, mis on igati mõistlik mistahes raudteeülesõidukoha ületamiseks. Märgates, et tegemist on äärmiselt ebatasase raudteeülesõidukohaga, vähendas kostja kiirust veelgi. Seega asjaolu, et kostja sõitis teelõigul, kus võis olla lubatud suurimaks kiiruseks 70 km/h, kiirusega 82 km/h, ei ole põhjuslikus seosese kahju tekkimisega ning kostja käitumises ei esinenud hooletust. Istungil väitis hageja, et kostjale oli ette antud marsruut, mida ta oli kohustatud järgima. Kostja sellise väitega ei nõustunud. Ka esitatud kirjalikud tõendid, sh tööleping, ei nõua, et kostja oleks pidanud järgima hageja poolt kindlaks määratud marsruuti. Oluline oli sõita sihtkohta. Kostja valis selleks lühema marsruudi.
5.OÜ Talovest vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus tuvastanud kostja süü. 27.06.2007 juhtis kostja tööülesannete täitmisel hageja sõidukit ning põhjustas Poolas avarii tulenevalt asjaolust, et kostja ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestas tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid selliselt, et ta oleks suutnud peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Esitatud tõendite põhjal on tuvastatud kiiruse ületamine avarii hetkel (82 km/h, kuigi Poola Vabariigis on haagisega veoauto lubatud kiiruseks 70 km/h). Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et kokkupõrke hetkel oli kiirus vähendatud 4 km/h, kuid hageja arvates ei oleks sellise kiiruse puhul võimalik purustada veoauto esiotsa ja tulesid ning sõita kõveraks veoauto raami, mis oli lisaks mitmest kohast katki. Ilmselgelt oli selliste vigastuste puhul veoki kiirus kostja väidetust oluliselt suurem (seda kinnitab ka kiiruse mõõtmise seadme väljatrükk) ja hilisem kiiruse järsk vähenemine toimus inertsist. Hämmeldust tekitab, et politseinikud ei teinud nii tõsise avarii põhjuste kohta protokolli, mille nõudmine oleks olnud kostja kohustuseks. Kahju tekkimise põhjuseks oli ka kostja poolt omavolilise marsruudi valimine. Kostja valitud teed raskevedude puhul tavapraktikas ei kasutata. Avarii toimus Poola Vabariigis kehtestatud korra kohaselt kolmanda numbrilisusega teel nr 619, kus autovedude liiklust ei toimu just ettearvamatute teeolude (sillad, ülesõidud, tonnaažipiirangud jne) tõttu. Kostja ei ole hagejale oma teevalikut põhjendanud. Kostja omas veoautojuhi kvalifikatsiooni rahvusvaheliste veoste veol ja oli seetõttu teadlik, et kolmanda numbrilisusega maanteel ei ole soovitatav (tihti on see keelatud) täislastis veokiga liigelda ning oleks pidanud sellist teed vältima või sellisel teel liikudes olema eriliselt ettevaatlik. Hageja poolt kostjale etteantud tavaliselt kasutatav põhimarsruut ei sisaldanud selliseid takistusi ja kahju ei oleks seetõttu ka tekkinud. Raudteeülesõidukoht oli märgistatud ja hageja tegi 11.07.2007 sündmuskohal käies tähistusest fotod, mis on kohtule esitatud. Enne raudteeülesõitu on paigaldatud sellekohane lisahoiatusmärk, samuti on paigaldatud hoiatusmärk ebatasase tee kohta, viidates lohule või kõrgemale kühmule, mis on sõiduki jaoks ohtlik. Kostja väited märkide hilisemast paigaldamisest on tõendamata. Kostja pidi järgima oma kutseala reegleid ja näitama elukutselise autojuhina tegutsemisel üles tavaliselt oodatavat hoolikust ning rakendama oma teadmisi ja kogemusi kohustuste täitmisel. Avarii oleks olnud välditav, kuid kostja oma ettevaatamatu ja hooletu käitumisega tekitas hagejale kahju. Analüüsides eeltoodut on kohus jõudnud järeldusele, et kostja käitumises esineb süü, kuna ta on käitunud tööandja varaga hooletult, ning tuvastanud põhjusliku seose kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kohus jõudis järeldusele, et kostja on oma kohustuste mittenõuetekohase täitmisega ehk kohustuste rikkumisega tekitanud hagejale varalist kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg 6 käesolevas otsuses.
7.Ringkonnakohus kontrollib kooskõlas TsMS § 651 lg 1 maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjusel, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja süü ja põhjusliku seose kahju ja kostja tegevuse vahel. Apellant ei ole vaidlustanud asjaolu, et poolte vahel oli kahju tekkimise ajal töösuhe ning kostja oli sõlminud täieliku materiaalse vastutuse lepingu TööK § 128 lg 1 p 1 alusel. Apellant ei ole vaidlustanud ka kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja kahju näol on tegemist TööK § 125 lg 1 tulenevalt otsese tegeliku kahjuga. Apellant ei ole taotlenud ka kahju hüvitamise vähendamist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kostja süü on käesolevas vaidluses tuvastatud kostja poolt kiiruse ületamisega, mille fikseeris autole paigutatud mõõteseade (tl 53). Apellandi väited, et kostja vähendas kiirust enne raudteerelsiga kokkupõrget, ei lükka ümber maakohtu poolt õigesti tuvastatud asjaolu, et kostja sõitis lubatust kiiremini ning ei arvestanud teeoludega. Ebaõige kiiruse valik ja teeoludega mitte arvestamine on aluseks, et tuvastada põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel.
9.Ringkonnakohtu arvates omab asjas olulist tähendust ka kostja poolt marsruudi valik. Apellatsioonkaebuses kinnitab apellant, et ta ei järginud hageja poolt kindlaksmääratud marsruuti, vaid valis sihtkohta jõudmiseks lühema marsruudi. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt tee iseseisev valimine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, kuna hageja poolt kindlaksmääratud teel takistust, millega kostja juhitud sõiduk kokku põrkas, ei olnud. Omavolilise marsruudi valikuga võttis sõidukijuht endale suurema riski arvestada teeoludega ja ka sellega, et teeolud võivad olla halvad, sh võivad esineda teetööd jm, mistõttu on kostja poolt oluline rikkumine sõita sellistes oludes lubatust kiiremini.
10.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.