2-08-59187/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

I Asjaolud ja menetluse käik OÜ A seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 15.09.2008 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 09.10.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-08-59187 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks E Ahas’e. 27.10.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. 18.11.2008 esitas ajutine pankrotihaldur aruande täpsustuse. Aruande ja aruande täpsustuse kohaselt on võlgniku osakapitali suurus 40 000 krooni. OÜ osanikud on K P , OÜ N ja I -S P . Juhatuse liikmeks käesoleva ajani on I -S P . Võlgnik tegeles peamiselt reisikorraldusega. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul vara väärtuses 11 970.85 krooni s.h pangakontodel olev raha summas 4 988.48 krooni, raha kassas 982.37 krooni ning põhivara 6 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 4 460 811.29 krooni ulatuses, s.h tühistatud est tulenevate klientide nõuded kogusummas 1 460 447 krooni, maksuvõlad summas 58 535 krooni, võlad hankijate ees summas 193 199.01 krooni, võlgnevus I -S P ees kokku 88 500 krooni, võlgnevus K P ’i ees 144 000 krooni, võlgnevus SEB Pank ees 17 887.60 krooni, võlgnevus AS Krediidipanga Liising ees 2 481 898.68 krooni, võlgnevus OÜ E ees 16 344 krooni. Tulenevalt eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused 2007. aastal. Kuna finantsaruandeid ajutisele haldurile ei esitatud, ei osutunud võimalikuks välja selgitada makseraskuste alaliseks muutumise aega. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et 08.10.2007-22.07.2008 on tehtud võlgniku endisele juhatuse liikmele väljamakseid laenudena summas 154 400 krooni. Isik on avaldanud, et tema kõnealust raha ei ole saanud. Juhul kui leiab tõendamist, et eelviidatud maksed toimusid, siis esineb alus rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Muu hulgas nähtub ajutise halduri aruandest, et kassaarvestuse kohaselt on võlgniku töötajale ja tundmatule isikule väljastatud laene, kuid laenu tagasi maksmise osas puuduvad andmed. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus on teinud võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku deposiiti 30 000 krooni maksmiseks pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks. Käeoleva ajani ei ole deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutavat summat laekunud. Ajutise halduri hinnangul esinevad pankrotikuriteo ja juhtimisvea tunnused. Võlgnik ei ole lõpetanud õigeaegselt ettevõtte tegevust, esitati otse kui ka meedia vahendusel pakkumisi ja

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜ tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku

OÜ A seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 15.09.2008 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara seisuga 18.11.2008 11 970.85 krooni, kohustusi on võlgniku 4 460 811.29 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes septembris 2008.a. Võlgniku omakapital oli 31.12.2006 seisuga 154 718 krooni, osakapital samal ajal 40 000 krooni; vara kokku väärtuses 2 425 158 krooni, kohustusi kokku 2 270 440 krooni. Seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 176 056 krooni, vara kokku väärtuses 6 491 053 krooni ning kohustusi kokku 6 314 996 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruandest tuleneb, et nii seisuga 31.12.2006 kui seisuga 31.12.2007 ületasid lühiajalised kohustused käibevara väärtust. Seisuga 31.12.2007 moodustas peamise käibevara nõuded ostjate vastu summas 267 334 krooni ning samal ajal oli ettevõttel lühiajalisi kohustusi summas 673 555 krooni. Ettevõtte vara väärtus ületas kohustusi põhjusel, et ettevõttel oli arvele võetud põhivara seisuga 31.12.2007 väärtuses 5 928 096 krooni. Majandusaasta aruandest nähtub, et põhivarana võeti arvele soetatud reisibussid. Reisibussid soetati aga liisinglepingute alusel kapitalirendi korras ning busside omandiõigus kuulus liisingfirmadele, mitte võlgnikule. Kõnesolevate busside soetamisega kaasnesid pikaajalised kohustused omanike ja liisingfirmade ees seisuga 31.12.2007 kokku summas 5 641 441 krooni. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku majandusaasta aruanded ei olnud koostatud nõuetekohaselt ning võlgniku makseraskused tekkisid juba 2007.a ning kuna võlgnik ei suutnud makseraskuseid ületada, siis süvenesid makseraskused ja võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja. Samas ei ole puuduvate raamatupidamise dokumentide tõttu võimalik võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise täpset aega hinnata. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikul tahe ettevõtet saneerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku tegevus on lõppenud, võlgnik tunnistab oma maksejõuetust ning võlgniku juhatuse liikmetel ja osanikel puudub soov ja tahe ettevõtet saneerida, on OÜ A püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed jätnud täitmata ÄS § 183 tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse, millest tulenevalt ei omanud ettevõtte juhatus ülevaadet ettevõtte majandusliku olukorra üle ning ajutises pankrotimenetluses oli raskendatud võlgniku maksevõime hindamine ning muude pankrotimenetlusega seotud asjaolude väljaselgitamine. Võlgniku juhatuse liige on oma vastustes märkinud, et andmed võlgniku raamatupidamise algdokumentide ja arvete kohta on võlgnikule raamatupidamisteenust osutava ettevõtte OÜ A valduses ning nimetatud põhjusel ei ole temal

2-08-59187 võimalik neid andmeid esitada. Ajutine pankrotihaldur esitas OÜ-le A teabenõude, milles palus esitada andmed võlgniku majandustegevuse kohta: eelkõige finantsaruanded, kassa kontost väljatrükk, käibeandmikud jms. 17.11.2008 teatas OÜ A vastuseks halduri teabenõudele, et kuna ei ole jõutud täielikult töödelda ja sisestada majandustarkvarasse võlgniku dokumentatsiooni, mis esitati OÜ-le A raamatupidamise aruande koostamiseks, siis pole võimalik soovitud andmeid käesoleval hetkel haldurile esitada. Juhul, kui võlgniku juhatuse liige oleks täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust ja oleks esitanud raamatupidamise teenust osutavale isikule OÜle A õigeaegselt raamatupidamise algdokumendid, ei oleks kujunenud olukorda, kus raamatupidamise teenust osutav ettevõte ei saa väljastada finantsaruandeid põhjusel, et ei ole jõudnud füüsiliselt kirjendada kõiki algdokumente raamatupidamise registrites. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna nii võlgniku endise juhatuse liikme A N kui praeguse juhatuse liikme I -S P i poolt raamatupidamise korraldamata jätmine ei võimaldanud võlgniku juhatuse liikmetel endil saada ülevaadet võlgniku maksevõimest, millest tulenevalt kujunes välja püsiv maksejõuetus ning ettevõttel puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, samuti raskendas ja tegi osaliselt võimatuks ajutisel pankrotihalduril hinnata võlgniku varalist seisundit ning selgitada välja maksejõuetuse seisukohast olulised andmed, siis on juhatuse liikmed oma raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmisega teinud raske juhtimisvea. Sama tegu on KarS § 3811 kohaselt süütegu. Kohus on tuvastanud, et võlgniku makseraskused tekkisid juba 2007.a ning ettevõtte püsiva maksejõuetuse kujunemise aega ei ole võimalik täpselt hinnata. Samas on ilmselge, et võlgnik oli pankrotiavalduse esitamisel ja enne seda püsivalt maksejõuetu ning ei saanud muutuda püsivalt maksejõuetuks ajavahemikul, mil juhatuse liikmeks valiti I i-S P , s.o alates 02.09.2008 kuni pankrotiavalduse esitamiseni 15.09.2008, siis oli võlgniku endine juhatuse liige A N kohustatud võlgniku juhatuse liikmena esitama võlgniku püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse. A. N pankrotiavaldust ei esitanud. Nimetatud tegu on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Haigekassa poolt 14.10.2008 esitatud andmete kohaselt on Ravikindlustuse andmebaasi kohaselt võlgnikul seisuga 14.10.2008 kehtiv töösuhe 9 töötajaga. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud vastuse kohaselt on võlgnikul lõpetamata töösuhe 4 töötajaga. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku juhatuse liikmele selgitanud vajadust töösuhte lõpetamiseks olukorras, kus on teada, et ettevõtte töö ei käivitu ning töötajatele ei ole võimalik pakkuda tööd. Eeltoodud situatsioonis juhatuse liikme poolt võlgniku töötajatega töösuhte lõpetamata jätmine on kvalifitseeritav juhatuse liikme juhtimisveana ja selle raskusaste sõltub õigeaegselt töölepingu lõpetamata jätmisest tulenevate töötasu ja hüvitiste nõude suurusest, mida käesolevaks hetkeks teada ei ole. Võlgniku endine juhatuse liige A N on ajutisele pankrotihaldurile ja kohtus tunnistajana (tl 134, 135) tunnistanud, et ei võtnud ettevõtte juhtimisest osa ning delegeeris oma kohustused büroo töötajatele I -S P , K P , A V jt. Kuna samaaegselt ei määratlenud A. N konkreetselt ülesandeid, mida iga konkreetne töötaja täitma peaks, ei olnud ettevõttes konkreetset töötajat, kes vastutaks ettevõtte juhtimise eest, mis olemasoleva informatsiooni kohaselt põhjustaski ettevõtte maksejõuetuks muutumise. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku endise juhatuse liikme A N juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine käsitletav raske juhtimisveana. Kohus on asjas tunnistajatena üle kuulanud OÜlt A teenust ostnud isikud K D ’i (tl 137) ja M M ’i (tl 139), kelle ütluste kohaselt ei antud neile tõest informatsiooni ettevõtte võime kohta pakutud teenuse osutamisel ning neile loodi valeettekujutus võlgniku poolt oma kohustuste

2-08-59187 täitmises osas. Kuna OÜ A ei lõpetanud ettevõtte tegevust õigeaegselt, vaid vaatamata püsivale maksejõuetusele esitati nii meedia vahendusel avalikkusele kui konkreetsetele isikutele otseselt lubadusi korraldada mitmeid reise ja nõuti sisse ettemakseid e eest olukorras, kus oli teada, et ettevõttel puuduvad vahendid ja võimalused täita pakkumises sisalduvaid omapoolseid kohustusi, samuti vahendid reisijatele ettemaksete tagastamiseks, siis leiab kohus, et eelnimetatud tegevuses on KarS § 209 nimetatud süüteo tunnused. Pankrotimenetluse kestel edastas võlgniku praegune juhatuse liige tema valduses olnud kassa arvestuse, mille kohaselt on perioodil 08.10.2007-22.07.2008 tehtud võlgniku endisele juhatuse liikmele A N väljamakseid laenudena või kui aruandvale isikule kogusummas 154 400 krooni. Võlgniku endine juhatuse liige A N on avaldanud, et tema ei ole saanud ettevõttest ei laenu tagasi ega mingit muud raha. Juhul kui leiab tõendamist, et eelviidatud väljamaksed siiski toimusid (ettevõtte poolt tasuti laenu A N tagasi) ning sellel perioodil esinesid võlgnikul makseraskused, siis esineb alus rahalise kohustuste täitmise tagasivõitmiseks (PankrS § 113). Võlgniku juhatuse liikmete ütluste kohaselt makseraksused esinesid nimetatud ajal. Juhul kui leiab tõendamist, et väljamaksed toimusid, kuid väljamaksete arvelt ei tasutud tagasi A N laenu, vaid anti laenu või kui A N ei ole esitada vastavas summas ettevõtlusega seotud kuludokumente, siis saab lugeda, et võlgnikul on rahaline nõue A N vastu summas 154 400 krooni. Samuti nähtus kassaarvestuses, et Hardi nimelisele isikule on kassast 18.10.2007 antud laenu summas 3000 krooni ning on teadmata, kas laen on tagastatud. 15.08.2008 on samale isikule tehtud väljamakse summas 10 800 krooni A N eest laenuna, -remondikulude eest, mille kohta on tehtud märkus, et A N tagastab selle summa. Puuduvad andmed, et kõnesolev summa oleks tagastatud. Samuti tuleneb kassaarvestusest, et võlgniku töötajale K P ile on 18.01.2008 makstud võlgniku poolt tagasi laenu summas 10 000 krooni ja 04.02.2008 samuti 10 000 krooni. Võlgniku töötajale ja alates 02.09.2008 juhatuse liikme kohustuses olevale I -S P ile on teostatud järgmised laenu tagasimaksed: 01.11.2007 summas 3 200 krooni, 27.11.2007 summas 13 762 krooni. Nii K P kui I -S P olid võlgniku töötajad, kes oma tööülesannete tõttu pidid olema kursis võlgniku varalise seisuga. K P ja I -S P olid ka osanikeks. Sellest tulenevalt on tegemist võlgniku lähikondsetega PankrS § 117 mõttes. Juhul kui leiab tõendamist, et eelviidatud väljamaksete tegemise ajal esinesid võlgnikul makseraskused, siis esineb alus rahalise kohustuste täitmise tagasivõitmiseks (PankrS § 113). Võlgniku juhatuse liikmete ütluste kohaselt makseraksused esinesid nimetatud ajal.