Hageja L E (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), kostja seaduslik esindaja V Bahilov, lepinguline esindaja O Smirnova (OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo, xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
13.11.2008
Kohtuistungil osalesid
Hageja L E Kostja seaduslik esindaja V Bahilov Kostja lepinguline esindaja O Smirnova
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata L E hagi KÜ vastu kahju 44 268 (nelikümmend neli tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) krooni saamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja L E KÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hageja on korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn omanik (tl 7).
2.Nimetatud elamus on korteriomanike poolt loodud KÜ (tl 8).
3.16.08.2005 sõlmisid kostja ja OÜ R töövõtulepingu nr 08/05 xxx elamu renoveerimistööde läbiviimiseks, s.h uue katuse ehitamiseks (tl 24-30). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista pärast 08.05.2007 täpsustusi kahju 44 268 krooni ja menetluskulud (tl 62). Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1054 lg 2, KÜS § 2 lg 1 sätetele.
5.Hagiavalduse kohaselt märkas hageja 15.09.2005 kell 2.00 öösel, et kahe toa põranda nurkades on suured veelombid, seinas olevatest elektrikontaktidest jookseb vesi välja, arvuti ja monitori laua all on veelomp ning pool diivanit on läbi vettinud. Hageja tegi kahjustustest fotod (tl 9) ja teavitas öösel veeläbijooksust korterisse ka KÜ esimeest, kes lubas kahjusid tulla vaatama hommikul kell 9. Hagejat teavitas veeläbijooksust ka korteri nr 13 omanik, kellel oli samuti vesi korteris. Hageja püüdis öösel ka pääseda katusele, kuid katusele viiv uks oli lukus ja võtit ei olnud. Hommikuks oli veeläbijooksu läinud tihedamaks ning laienes üle toa. Hommikul katusele pääsedes avastas hageja katuseehitusfirma poolse lohakuse ning tegemata tööd. Nii katus kui ka sarikad olid kaitsmata võimaliku vihma eest, seejuures vana katus oli läbi raiutud paneelideni välja. Vihmavee ärajooksude avad olid saepuru ja muud ehitusprahti täis. Uute paigaldatud talade ja vana katuse vahel olid lõpuni täitmata praod, kust vesi majja jooksis. Renoveerimisel oleva korstna ja katuse vahelt olid kõrvaldatud kaitseplekid, mille tulemusena jäid lahti avad korstna nurkade ja katuse vahel. Veeläbijooks hageja korterisse kestis 15.09.2005-17.09.2005.
6.Hageja esitas kostjale korduvad avaldused 20.09.2005, 31.01.2006, 28.02.2006, 13.06.52006 ja 12.09.2006 koos kalkulatsiooniga korterile tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 10-15). Kostja nimetatud avaldustele ei vastanud. 23.05.2006 koostas hageja korterile akti, mille allkirjastas kostja esindaja juhatuse esimees E. Vahurešev (tl 16).
7.Kostja teavitas hagejat kirjaga, et kostja ja OÜ R vahel on sõlmitud töövõtuleping ning mille kehtivuse ajal tekitas OÜ R xxx elamu elanikele ja ühistule materiaalset kahju, millise OÜ R hüvitab nii kostjale kui kolmandatele isikutele. Samuti märkis kostja, et hagejal on õigus pöörduda iseseisva nõudega kohtu poole (tl 17).
8.10.04.2006 juhatuse koosoleku otsuses märgiti veeläbijooks kogu majas (tl 18). Hageja leiab, et veeläbijooks sai võimalikuks, kuna kostja ei teostanud kohast järelvalvet maja renoveerimistööde läbiviimise üle ning seoses sellega sai kannatada hageja korteris lagi, seinad, põrand, arvuti (monitor), diivan, vaibad. Esialgselt hindas hageja kahju suuruseks kokku 24 268 krooni. 19.02.2007 viis OÜ Ehitusekspert läbi ekspertiisi, mille tulemusena hinnati hageja korteriomandile sadeveega tekitatud kahju suuruseks 53 500 krooni (tl 64-67). Hageja soovib kahju hüvitamist väiksemas suuruses kui ekspertiisis on.
9.Vastavalt kostja vastusele märgib hageja, et hagejal puudub usaldus kostja juhatuse suhtes. Kostja sõlmis OÜ-ga R töövõtulepingu juba järgmisel päeval peale vastava otsuse vastuvõtmist juhatuse koosolekul (tl 47). 16.08.2005 oli OÜ-l R maksuvõlg 14 294 krooni (tl 48), mis oleks pidanud olema lepingu sõlmimisel takistuseks. Hagejale jääb arusaamatuks, miks peale kostja ja OÜ R vahelise akti koostamist 15.09.2005 jäi kahju kannatanud korterite kahju suurus ja maksumus määratlemata.
Kostja vastuväited
2-06-39044
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna hagejale tekitas kahju OÜ R , kes teostas vastavalt kostja ja OÜ R vahel 16.08.2005 sõlmitud töövõtulepingu nr 08/05 alusel remonttöid elamu asukohaga xxx maja katusel (tl 24-30). Tööd pidid olema teostatud hiljemalt 15.10.2005, kuid töid teostati 2005 oktoobrist kuni 2006 jaanuarini. Kostja selgitab, et ta ei ole maja haldamist ja majandamist kellelegi delegeerinud, mistõttu ei saa VÕS § 1054 alusel kahju hüvitamist nõuda. Kahju ei ole tekitatud kostja süül, vaid ehitusfirma süül.
12.OÜ R töötajate süül ööl vastu 15.09.2005 toimus veeläbijooks korteritesse 12, 14, 25, 29, 58 ja trepikodadesse 1, 2 ja 6 elamus xxx, mille kohta koostati 15.09.2005 akt (tl 31-32). Seoses veeläbijooksuga tekitati korteriomanikele ja ühistule varaline kahju summas 85 800 krooni, millest ühistule 35 000 krooni ja korteriomanikele 50 800 krooni. 23.01.2006 kirjaga kinnitas OÜ R , et hüvitab korteritele kahju, mis said kannatada katuse ehitamise ajal (tl 33-34). Kostja esitas kohtule ka 21.07.2006 vastuhagi OÜ R vastu kahju summas 740 648 krooni saamiseks (tl 35-39).
13.Kostja tunnistab, et hageja on saatnud kostjale korduvalt avaldusi kahjude hüvitamiseks. Oma vastuses hagejale teavitas kostja, et esitatakse hagi OÜ R vastu kahjude hüvitamiseks (tl35-39). Juunis 2006 pakuti hagejale võimalust liita hageja kahju nõue kostja nõudega OÜ R vastu. Kuid hageja loobus nimetatud võimalusest. Teised korteriomanikud, kes said veeläbijooksu tagajärjel kahju volitasid kostjat neid esindama kohtus. Käesolevaks ajaks on nende hagid rahuldatud ja OÜ-lt R välja mõistetud kahjud.
14.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et 14.04.2005 kostja üldkoosolekul otsustati võtta pangast laenu ning kinnitati remonditööde loetelu (tl 57-59). Juhatus vaatas läbi mitme ehitusfirma pakkumised, kuid eelistas OÜ R , kuna viimane pakkus kompleksremonti. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. VÕS § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et poolte vahel on ühelt poolt lepingusarnane suhe, mis sarnaneb korteriühistu korteriomanike ühise tegutsemise lepingule ehk seltsingule ja teiselt poolt sarnaneb ühistu tegevus elamu hooldamisel ja remondil käsundi täitmisega, kus käsundisaajaks on korteriühistu ja käsundiandjaks(teks) korteriomanikud.
18.VÕS § 1054 lg 2 järgi kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.
2-06-39044 Eeltoodud sätte kohaldamise eelduseks on, et isik kasutab teist isikut oma majandus- või kutsetegevuses. Kuna kostja on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, siis VÕS § 1054 sätted käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele. Korteriühistul puudub majandus- ja kutsetegevus VÕS § 1054 tähenduses.
19.Kostja on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, kes täidab üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. 14.04.2005 üldkoosolekul otsustati võtta pangast laenu ning kinnitati remonditööde loetelu (tl 57-59). Juhatus vaatas läbi mitme ehitusfirma pakkumised ning eelistas OÜ R , kes pakkus kompleksremonti sh maja katuse vahetuse (tl 47). 16.08.2005 sõlmisid kostja ja OÜ R töövõtulepingu nr 08/05 xxx elamu renoveerimistööde läbiviimiseks, s.h uue katuse ehituse (tl 2630). Lepingu punktis 3.3 leppisid kostja ja OÜ R kokku, et töövõtja on täielikult vastutav tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahjude eest. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja lepingu sõlmimisel oli korteriühistu liikmete ühiste huvide esindaja, kes täitis käsundit vastavalt 14.04.2005 üldkoosolekul vastuvõetud otsustele. Üldkoosolekul vastu võetud otsuste täitmine on kostja kui käsundisaaja kohustus. Üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt tuli kostjal leida korteriomanike nimel remonttööde teostaja mitte ise vahetult teha remonttöid.
20.Vaidlust ei ole selles, et hageja vara on saanud kahjustada 15.09.2005-17.09.2005. toimunud vihmasadude ajal, kuna majakatus lasi läbi. Kahju kohta on kohtule esitatud fotod (tl 9). Eeltoodu on tõendamist leidnud 15.09.2005 kostja ja OÜ R esindajate poolt allkirjastatud aktiga, et ööl 14.09.2005 vastu 15.09.2005 toimus 1 ja 2 trepikoja korterite ja trepikodade üleujutus (tl 31-32). Eeltoodu aktiga fikseeriti kahjude tekkimise fakt, mitte kahjude suurus nagu hageja oleks soovinud. Kohus soovib märkida, et kahjude hindamiseks on vajalik eriteadmisi ja ilmselgelt aktile allakirjutanutel need puudusid. Kahjud on hilisemalt lastud kindlaks teha vastava eriala eksperdi poolt. Kahju suurus on tõendatud 19. veebruaril 2007 asjatundja L. Sõmeri eksperthinnanguga, mille kohaselt oli hageja korteri sadevee kahjustus 53 500 krooni (tl 64-67). Kahju suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Pooled vaidlevad selle üle kas kahju on hagejale põhjustanud KÜ oma tegevusetusega.
21.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Käesoleva kohtuotsuse punktis 19 on tuvastamist leidnud, et korteriomanikud (ühistu liikmed) ei ole kostjale (korteriühistule) käsundit andnud teostada ise remonttöid vaid korraldada nende teostamine. Kostja tegutsedes korteriomanike esindajana sõlmis lepingu OÜ-ga R . Kohus leiab, et kostja järgis hoolsuskohustust ja sõlmis lepingu sõnastusega, mille kohaselt vastutas tekkivate kahjude eest töid teostav äriühing st OÜ R . OÜ R tunnistas kahju tekkimist vaidlusalusel perioodil 23.01.2006 kirjas kostjale (tl 33-34), seega ka hagejale kui korteriühistu liikmele (korteriomanikule). Eeltoodu on kinnitust leidnud ka teises tsiviilasjas nr 2-06-7344, kus teiste korteriomanike kahjud on kohtuotsusega OÜ-lt R välja mõistetud. Kostja pakkus hagejale võimalust esitada teises tsiviilasjas hagi OÜ R vastu kahju hüvitamiseks nii nagu teised korteriomanikud tegid. Hageja keeldumine põhjusel, et tal puudub usaldus kostja juhatuse suhtes ei oma antud asjas tähtsust ega tõenda ka kostja süüd. Hagejal on alati võimalik juhatus tagasi kutsuda ning vaielda vastu üldkoosoleku otsustele. Samas soovib kohus rõhutada asjaolu, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-06-7344 kostja lepinguliseks esindajaks, seega kostja usaldas hagejat.
2-06-39044 Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise üks eeldusi kohustuse rikkumine on tõendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele õigusrikkumise tõendamatuse tõttu, siis kohus ei pea vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu.
22.Kohus soovib märkida, et hageja 20.09.2005, 31.01.2006, 28.02.2006, 13.06.52006 ja 12.09.2006 esitatud avaldused kostjale ei tõenda kostja süüd kahju tekkimisel (tl 10-15).
Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.