Tartu Maakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2008 kell 16.00 Tartus
Tsiviilasi
S. OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Tsiviilasja number
2-08- 69341
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: S. OÜ, Võlgniku esindaja: juhatuse liige T.S. , Ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael
Kohtuistungi toimumise aeg
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Välja kuulutada S. OÜ pankrot 17. detsembril 2008 kell 16.00.
Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).
Nimetada pankrotihalduriks Sirje Tael asuk. Uus 11-33 telef. 056 503 342, 7407610, [email protected])
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 12. jaanuaril 2009 kell 10.00 Tartu kohtumajas (asukoht Kalevi 1, Tartu), saal nr 348 (PankrS § 31 lg 5).
Kohustada võlgniku juhatuse liiget T.S. ́a kohtus (Tartu Kohtumaja, saal nr 348) 12. jaanuaril 2009 kell 9.45 vandega kinnitama vara, võlgade ja äritegevuse kohta esitatud andmete õigsust.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).
Kui T.S. ei täida vande andmise kohustust, võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 1, 3, 4, § 3 lg 2, TsMS § 200 lg 2).
Avaldada pankrotiotsuse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).
Määrata ajutise pankrotihalduri Sirje Taela tasuks 25 300 (kakskümmend viis tuhat kolmsada) krooni (bruto) ja bürookuludeks 2360 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni, mis välja mõista S. OÜ pankrotivarast.
Otsuse
peale
võivad
võlgnik
ja
pankrotiavalduse
esitanud
võlausaldaja
esitada
apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, PankrS § 32). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on T.S. . Seisuga 25. november 2008. a oli võlgnikul vara kokku 444 513. 99 krooni. Kohustusi on kokku 1 632 954 krooni, sellest maksuvõlad 662 072 krooni. Üürileandja FIE M.L. on teavitanud haldurit soovist teostada seadusest tulenevat üürileandja pandiõigust. Võlg M.L. on võlgniku andmetel 233 030.24 krooni, M.L. andmetel koos viivistega kokku 375 942.07 krooni. 2008. a on suurenenud võlgniku tegevuskulud 63 %-ni käibest, tegevuskulu tõus on olnud ca 30 %. Ühing on teeninud kasumit viimast korda 2004. a. 2008. a kahjum on 1 091 649 krooni. Sellise kahjumi on põhjustanud käibe oluline langus, kusjuures kulude struktuur ja summa on jäänud samaks. Ajutise menetluse ajal on võlgnik jätkanud ajutise halduri nõusolekul majandustegevust, kuna võlgnikul on kehtiv leping Eesti Haigekassaga ravi rahastamiseks. Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2008. a. Arvestades võlgade kujunemist ja tegevuskahjumit oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama pankrotiavalduse varem, põhjalikuma analüüsi selles osas annab haldur pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ühing ei suuda täita oma igapäevaseid kohustusi. Võlgniku maksejõuetus on tingitud endiste töötajate poolt toimepandud andmete vargusest, ebapiisavast raamatupidamise korraldamisest ja konkurentsi tõusust nii tööjõu palkamisel kui ka klientide leidmisel.
Võlgniku juhatuse liige oli ajutise halduri aruandega ja selle järeldustega nõus. Juhatuse liige selgitas kohtule, et hambaarsti kabinet Tallinnas suleti tööjõu puudumise tõttu 2008. a suvel. Võlgnikul oli liisitud Jeep Grand Cheroke, mille tasu oli koos kindlustusega 9000 krooni kuus. Juhatuse liige ei osanud kohtule selgitada, millest koosnevad võlgniku ärikulud. 2005. a läksid kliendid ettevõtte juhi haiguse ajal üle Tähe Hambakliinikusse. Prokurörile on esitatud selle kohta kuriteo teade, tsiviilkahju nõuet ei ole kellegi vastu esitatud. Võlgniku arvel on praegu 87 000 krooni. Ajutine haldur seletas, et pankroti põhjuseks on ka tegevuskulude suurus. Vahetult enne pankrotimenetluse algatamist tegi võlgnik Eesti Haigekassale avalduse, et võlgnikule lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad kantaks kolmandale isikule- AS-le D. , kes on võlgniku võlausaldaja. Eesti Haigekassa jättis palve täitmata.
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus, võlgniku juhatuse liikme selgitused kohtuistungil ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus ei ole küll päriselt lõppenud, kuid võlgnikul puuduvad töötajad ja hambaravi teenust osutab üksnes juhatuse liige ja osanik T. S ise. Leping Eesti Haigekassaga lõpeb 31. detsembril 2008. a. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et S. OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti on võimalik maksejõuetuse põhjuseid uurida põhjalikumalt pankrotimenetluse käigus. Käesoleval ajal nõustub kohus ajutise halduri järeldustega, et maksejõuetus sai alguse 2005. a-st, kui ettevõtte juht haigestus ja tema kaastöötajad võtsid ettevõtte kliendid üle. Maksejõuetuse kujunemisele aitasid kaasa ka ebapiisav raamatupidamise korraldamine ja konkurentsi tõus nii tööjõu palkamisel kui ka klientide leidmisel. Samas on alust väita, et juhatuse liikmel puudus selge ülevaade ja kontroll ühingu kulude-tulude üle ja mitte kõik tegevuskulud ei ole otseselt seotud ühingu tegevusega. Kohus peab vajalikuks, et haldur selgitaks pankrotimenetluses välja remondikulude ja auto liisimisega jms tegevuskuludega seotud asjaolud ja annaks hinnangu, kas maksejõuetuse põhjuseks olid ka juhatuse liikme juhtimisvead. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada S. OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Lähtudes PankrS § 90, § 19 lg 1, § 86, peab kohus vajalikuks kohustada juhatuse liiget andma kohtus võlgniku vannet.
Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 27,5 töötunni eest 25 300 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 2360 krooni (lk 29). Võlgniku
esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja halduri tasu ja kuluhüvis tuleb välja mõista pankrotivarast.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.