Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asja sisu kirjeldus, menetlusosaliste seisukohad Kington AS esitas 11.01.2008.a kohtule pankrotiavalduse (tl 1-2), milles palus algatada Kaubandusühistu Vikri pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlg põhineb 19.11.2003.a sõlmitud müügilepingul nr 21, mille kohaselt müüs võlausaldaja (tl 3-5) võlgnikule erinevaid kaupu. Võlgnik jättis nimetatud lepingu alusel esitatud arved osaliselt tasumata, koostas ise võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku (tl 33), kuid ei täitnud seda. Tema koguvõlgnevus arvete alusel on 322 135.60 krooni. Enne pankrotimenetluse algatamise otsustamist pidasid lepingupooled pikki läbirääkimisi ning võlgnik isegi tasus osa võlast (54 500 krooni), ent kohus algatas pankrotimenetluse 03.11.2008.a määrusega, määrates ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Tiia Kalause. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma nõude juurde ja pidas õigeks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku esindaja selgitas ettevõtte tegevuse sisu ja maksejõuetuks muutumise põhjuseid. Põhiline tegevusvaldkond oli jalatsite müük erinevates müügikohtades Pärnus, rahalisi vahendeid loodeti lisaks saada ka investeerimisest kinnisvarasse Tartus aadressil Võru 184. Paraku algas pärast kinnistu ostmist ja sinna korterite väljaehitamist kinnisvaraturu kiire langus, mis tõi kaasa makseraskused kogu ettevõtte tegevuses. Praeguseks on täitemenetluste käigus müüdud osa võlgniku varast, kuid seda on tehtud väga väikese hinna eest ning võimalik, et õnnestub neid tehinguid ära muuta. Võlgniku esindaja kinnitas, et vaatamata veel sel aastal tehtud pingutustele on tänaseks ettevõte pankrotisituatsioonis ning pankroti väljakuulutamisele vastu vaielda alust ei ole. Nelja töötajaga on veel töölepingud lõpetamata, kuid palgavõlgnevusi ei ole. Halduri aruande (tl 111-213) kohaselt on võlgnikul varasid eelnimetatud kinnistu, põhivara, kaubajääkide, ettemaksete, tasumata arvete ja kassajäägi näol ca 3,5 miljonit krooni. Bilansilisel on võlgnikul vara küll 7 183 298 krooni eest, kuid sinna hulka on ekslikult arvatud kasutusrendilepingu alusel olevad sõidukid 350 123 krooni eest, samuti on selgelt üle hinnatud kinnistu väärtus (bilansis 5,2 miljoni krooniga, müügis kaks korda väiksema hinnaga), ebatõenäoline on debitoorsete võlgade laekumine 525 600 krooni (nõuded seotud võlgniku juhtorganite liikmete osalusel tegutsevate äriühingutega, millest üks on pankrotis ja teiste seisund halb) ning võlgniku kaubajäägi realiseerimisväärtus pankrotimenetluste praktikat arvestades ei ole halduri arvates üle 700 000 krooni (bilansis üle 1,6 miljoni krooni). Võlgniku kohustused ulatuvad seisuga 05.12.2008.a 6 717 027 kroonini, sh maksuvõlg ligemale 1,1 miljonit krooni, hüpoteegiga tagatud laenukohustused AS Swedbank ees 4,659 miljonit krooni, võlad hankijaile 815 880 krooni ning lisaks puhkusereservi nõuded töötajatelt ning pooleliolevates täitemenetlustes olevad nõuded ca 100 000 krooni. Maist 2008.a on rendilepingud kaubanduspindadele lõppenud ning sellest ajast enam võlgniku sisulist tegevust ei toimu. Kuigi võlgnik on olnud jalatsi- ja nahaäris juba 1990.aastatest, on vähemalt alates 2004.aastast tegutsetud kahjumiga. Võlgniku majanduslikku olukorda ei parandanud ka kinnisvaraarendus Tartus, pigem just see projekt tõi kaasa suure kahjumi seoses langusega turul. Korteriomandid on peaaegu valmis, samas puuduvad nende lõpuniehitamiseks vahendid. Töötajatega tuleb töösuhted lõpetada, vajadusel saavad nad oma nõuded rahuldatud Töötukassast. Eeltoodu põhjal leiab haldur, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada pankrot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuste osas nõustub haldur võlgniku esindaja seletusega, tegemist on maksejõuetusega majanduskasvu pidurdumise tõttu, milles konkreetsel juhul oli oluline osakaal just kinnisvaraturu langusel. Maksejõuetuse algusaeg langeb halduri arvates 2007.a lõppu, mil tekkisid esimesed suuremad makseraskused maksude tasumisel ning sellest ajast pärinevad ka mitmed kohtutäiturite juures täitmisel olevad ja kohtulahendeil põhinevad

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-08-832 nõuded. Võlgnik on veel sel aastal üritanud ettevõtet päästa, kuid see ei ole tulemusi andnud. Tagasivõitmise võimalusi haldur esialgu ei näe, kuid pankrotimenetluse läbiviimiseks on vahendeid piisavalt. Haldur palus kohtul määrata teda pankrotihalduriks, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja halduri arvamuse ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Kaubandusühistu Vikri pankrot. Ettevõte enam ei tegutse, tema suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi ning vara reaalne väärtus on kaks korda väiksem kohustustest (ca 3,5 miljonit vs ligemale 7 miljonit krooni). Praeguses majandussituatsioonis on kaheldav, kas ka halduri nimetatud hinnad on võlgniku vara suhtes objektiivsed, sest nende väärtus võib realiseerimise käigus veelgi väheneda. Võlgniku alalises maksejõuetuses ei ole kahtlust, majandustegevus on võlgnikul samuti lõppenud. Samas on võlgnikul piisavalt vara, mille realiseerimisel saaks vähemalt osad võlausaldajad oma nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja seega on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankroti väljakuulutamine aitab pidurdada võlgniku kasvavaid kohustusi vähemalt maksuvõla intresside osas, sest vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 lõpeb intresside ja viiviste arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt, ja seega on pankroti väljakuulutamine ka võlausaldajate huvides. Vaidlust võlausaldaja Kington AS nõude osas ei ole. Antud asjaoludel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on üleüldine majanduslangus, seda eelkõige kinnisvaraturul, mis on kaasa toonud maksevõimetuse kinnisvara soetamiseks võetud kohustuste täitmisel, mis omakorda on mõjunud ka võlgniku teistele tegevusvaldkondadele. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Pankrotimenetluse kulude osas teeb kohus eraldi määruse.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.