X hagi kohtutäitur Mati Roodese vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
397,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Kostja (vastustaja): kohtutäitur Mati Roodes
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 31.07.2022 taotlus täiendava tõendi vastu võtmiseks ja jätta 31.07.2022 menetlusdokumendile lisatud helisalvestis tsiviilasja materjalide juurde vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 22.03.2022 otsus muutmata, täiendades otsuse õiguslikke põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-15178 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 27.09.2021 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Mati Roodese vastu kahju hüvitamiseks summas 397,14 eurot.
2.Hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX. 14.01.2021 kleebiti antud korteri uksele kostja või tema töötaja poolt tugevatoimelise liimiga hoiustamisteade KÜ Y OÜ (registrikood XXXXXXXX) nimele materjalide hoiustamise kohta kohtutäituri büroos aadressil Kentmanni 22-12 Tallinn. Äriregistrist nähtub, et KÜ Y OÜ ei asu juba alates 12.11.2020 aadressil XXX ning hagejal puudub igasugune seos nimetatud ettevõttega. Hoiustamisteate eemaldamisel jäid hagejale kuuluva korteri uksele tugevatoimelise liimi jäljed, mida ei olnud võimalik eemaldada 21.04.2021 Eesti Haldus OÜ kui puhastustöödeks pädeva isiku poolt.
3.Kostja on jätnud oma ametitoimingu eel vajaliku hoolsuskohustuse täitmata ja juriidilise isiku asukoha üle kontrollimata, millest tulenevalt sai antud olukord ja kahju tekkida. Hageja pakkus kostjale võimalust endal uks liimist puhastada ja sellega heastada kahju, kuid kostja seda ei teinud. Selgus, et uksel olev tugev liim on võimalik eemaldada ainult mehaaniliselt, millega sai kahjustatud ukse värv ja lisaks puhastamisele tulnuks ka uks uuesti üles värvida. Kuna eelneva olukorra taastamine muutus asja väärtusega võrreldes majanduslikult ebamõistlikuks, oli mõistlik uks välja vahetada. Hagejale on tekkinud kahju summas 397,14 eurot (puhastus liimijälgedest 109,14 eurot ja korteriukse ostuarve 288 eurot).
4.Hageja ei eemaldanud esimesel korral hoiustamisteadet ise, vaid seda tegi hageja naaber. Kui hageja paari päeva pärast koju naases, pani ta hoiustamisteate tagasi uksele, et seda jäädvustada. Kostja poolt uksele määritud liimijäljed olid piisavalt tugevad, et seda teatist uksel uuesti hoida ning fotojäädvustus teha. Väär on kostja väide nagu oleks hageja ise selle dokumendi uksele tugeva liimiga kinnitanud, sest hagejal puudus tahe oma vara kahjustada. Hageja suhtles oma naabriga, kes kinnitas, et suured liimi jäljed olid uksel kui ta dokumendi esmakordselt ukselt eemaldas. Puhastusettevõte kinnitas, et tegemist oli Super Attack liimiga. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Ebaõige on hageja väide „tugevatoimelise liimi kasutamisest“ hoiustamisteate kinnitamisel. Kohtutäitur kasutas teate uksele kinnitamiseks vesialusel liimipulka, mis on kohtutäituri töös tavaline, juhul kui täitur on sunnitud kinnitama teate dokumendi saajale hoiustamise kohta eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele. Hageja esitatud foto uksele kinnitatud teatest ei ole tehtud sellest teatest, mille kinnitas kohtutäitur. Erinevalt hageja poolt esitatud fotol olevast hoiustamisteatest ei ole kohtutäituri kinnitatud dokumendil keskosas murdejoont. On ilmne, et selle on uksele kinnitanud muu isik. Ka ei saa hagiavalduse lisana esitatud foto „liimijäljed uksel“ kajastada tegelikku olukorda, mida võis
2-21-15178 näha täituri kinnitatud dokumendi ukselt eemaldamise järel, sest värvikahjustusi on näha isegi dokumendi formaadist suuremal pinnal.
6.Kohtutäitur ei ole teate uksele kinnitamisel tegutsenud õigusvastaselt. Kohtutäitur lähtus sissenõudja täitemenetluse alustamise teatisest ja täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 17.02.2020 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-19-17566. 05.01.2021 kontrollis kohtutäitur äriregistrist võlgniku andmeid, millest nähtus KÜ Y OÜ viimane registrile teatatud asukoha aadress just Tallinn, XXX. 11.01.2021 saatis kohtutäitur võlgnikule lihtkirjaga aadressile XXX täitmisteate koos täitedokumentide ja täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Kättetoimetamise akti täiturile ei tagastatud, samuti ei teavitatud asjaolust, et adressaat sellel aadressil enam ei asu. Kinnistusraamatu väljavõttest on näha, et hageja omandas XXX korteriomandi 17.09.2019. Hagiavalduse lisaks olevast äriregistri väljavõttest on näha, et hagi alusega seonduvas täiteasjas nr 026/2021/22 võlgnikuks oleva KÜ Y OÜ asukoht oli XXX, Tallinn kuni 12.11.2020. Järelikult tegutses võlgnikuks olev äriühing hagejale kuuluva korteri aadressil veel enam kui ühe aasta jooksul. See asjaolu pidi olema hagejale ka tavapärase hoolsuse korral teada. 11.01.2021, kui kohtutäitur saatis võlgnikule aadressile XXX, Tallinn täitmisteate koos täitedokumentide ja täitmisteate kättetoimetamise aktiga, oli hagejal võimalus kohtutäiturit viivituseta informeerida, et KÜ Y OÜ ei asu enam sellel aadressil ning siis ei oleks kohtutäituril olnud ka alust teadet uksele kinnitada. Kuna võlgnikult dokumentide kättesaamise või ebaõige asukoha aadressi kohta teadet ei tulnud, läks kohtutäitur 14.01.2021 kell 11.00 XXX aadressile kohale. Korteri ust ei avatud. Kohtutäitur jättis KÜ Y OÜ-le ja juhatuse liikmele Erlend Looritsale adresseeritud hoiustamisteate korteri juurde kuuluvasse postkasti ja kinnitas korteri uksele. Selline kohtutäituri tegevus on õiguspärane.
7.Väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusega. 22.01.2021, kui hageja kontakteerus kohtutäituriga, pidas hageja tema korteris varem asunud äriühingule teadete saatmist oma mainet kahjustavaks. Hiljem hakkas hageja väitma ukse rikkumist ja nõudma, et kohtutäitur korraldaks liimijälgede puhastamise. Arvatavalt on hagiavalduse lisaks olev foto värvikahjustustest tehtud pärast väidetavat ukse puhastust Eesti Haldus OÜ poolt. Pole eluliselt usutav, et kohtutäituri poolt dokumendi kinnitamiseks kasutatud liimipulk tekitaks selliseid värvikahjustusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja heidab kostjale ette, et kostja on jätnud oma ametitoimingu eel vajaliku hoolsuskohustuse täitmata ehk teinud oma tööd vastutustundetult lohakalt, millest tulenevalt sai antud olukord ja kahju hagejale tekkida, kus kohtutäituri poolt sai asjasse mittepuutuva füüsilise isiku korteri uksele liimitud hoiustamisteade, mille tagajärjel sai hageja korteri uks jäädavad kahjustused ning vajas asendamist uue uksega. Menetluse käigus on selgunud, et hagiavaldusele lisatud hoiustamisteade uksel on tegelikult kolmanda isiku poolt hageja suuniste alusel maha võetud hoiustamisteade, mis on hiljem uksele tagasi paigutatud. Kohus nõustus kostjaga vastuväidetega, et hageja ei ole kõrvaldanud kahtlusi, et ukse kahjustamine on seotud kostjaga. Nimelt ei ole usutav, et mitu päeva hiljem on võimalik kinnitada hoiustamisteade tagasi endisele liimiplekile. Samuti on väheusutav, miks oleks pidanud kohtutäitur tekitama liimijälgi hoiustamisteatest väljaspoole jääval alal. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja paigutas hoiustamisteate tugeva liimiga. Hageja on tõendanud, et tema korteriomandi uks on kahjustunud. Samas eeltoodud põhjendustel puudub alus väita, et selline tagajärg on põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusega.
2-21-15178
10.Vaidlust ei ole selles, et täiteasjas nr 026/2021/22 näitas sissenõudja (SV Konsult OÜ, esindaja Kreedix OÜ) täitemenetluse algatamise avalduses võlgniku (KÜ Y OÜ) aadressiks XXX Tallinn. Sama aadress nähtub ka täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 17.02.2020 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-19-17566. Äriregistri andmetest nähtub KÜ Y OÜ aadressina üksnes e-post – YYY ning viimane registrile teatatud asukoha aadress Tallinn, XXX. Hageja ei ole ümber lükanud kostja poolt 11.01.2021 võlgnikule saadetud lihtkirja saatmist aadressile XXX täitmisteate koos täitedokumentide ja täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Kohtutäituri kinnitusel akti täiturile ei tagastatud, samuti ei teavitatud asjaolust, et adressaat sellel aadressil enam ei asu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja omandas XXX korteriomandi 17.09.2019. KÜ Y OÜ asukoht oli XXX, Tallinn juba enne seda, kui hageja korteriomanikuks sai. Nimetatud aadress oli KÜ Y OÜ viimaseks kohtutäiturile teadaolevaks aadressiks. Kohtutäitur ei ole rikkunud menetlusdokumentide kättetoimetamisel sätestatud korda. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
12.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme ning apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
13.Maakohus leidis, et usutav ei ole, et mitu päeva hiljem on võimalik hoiustamisteadet kinnitada endisele liimile. Hageja sellega ei nõustu. Eluliselt vähem usutav on hoopis olukord, et kostja täitmisteate liimijäljed olid kergesti eemaldatavad ja veega maha pestavad, kuid hageja ise liimis täitmisteate tagasi Super Attack liimiga ja kahjustas oma korteri ust, sealjuures tellis omal kulul ukse puhastuse, mis tulemusi ei andnud. Ukse kahjustused hoiustamisteate formaadist suuremal alal on lihtsasti põhjendatavad sellega, et kohtutäituri teate eemaldamine ja liimijälgede puhastamise katse ei olnud nii lihtne nagu tavapärase vesialusel liimipulga jälgede puhul oleks olnud. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et näidata ära kostja poolt täitmisteate hageja korteri uksele kleepimine, tekitatud kahju ning põhjuslik seos teate kleepimise ja ukse puhastamise /väljavahetamise vajaduse ehk kahju tekkimise vahel. Hageja on tõendanud oma ütlusi kolmanda isiku (naabri) vahendusel, mille maakohus jättis hinnangute andmisel arvestamata. Maakohus ei ole hinnanud sisuliselt seost kostja tegevuse ja tagajärje vahel, vaid on uskunud üksnes kostja paljasõnalisi väiteid, et „kasutati vesialusel liimipulka“ ja „värvikahjustusi on näha isegi dokumendi formaadist suuremal pinnal“. Hageja on kohtule selgitanud, et liimijälgede eemaldamine tavapärase pesemisega ei osutunud võimalikuks, millest tulenevalt tellis ta liimijälgede eemaldamiseks puhastustöödega tegelevad spetsialistid. See, et kahjustuse jäljed on teate formaadist suuremad, ongi tingitud asjaolust, et seda liimi ei olnud võimalik lihtsate ja tavapäraste meetoditega eemaldada ning liim tuli maha koos värviga.
14.Maakohtu järeldused tuginevad sellel, et hageja ei ole kohtutäituri poolt kolmandale isikule ehk võlgnikule (KÜ Y OÜ) saadetud kirjale midagi vastanud. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustus kohtutäitureid teavitada juriidiliste isikute aadressidest või nende asjakohasusest. Hageja omandas korteriomandi 17.09.2019 ning müügilepingus ei teavitanud müüja teda korterisse registreeritud äriühingust, millest tulenevalt ei olnud hagejale teada, et äriühing kasutas seda aadressi oma asukohana. Äriregistris on võimalik registreerida juriidiline isik ükskõik mis aadressile. Selle eest korteriomanikku süüdistada tundub meelevaldne. Seetõttu jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et menetlusdokumenti kätte toimetades võib juriidilise isiku asukoha tuletada varasematest kohtudokumentidest, mitte juriidiliste isikute kohta peetavast äriregistrist.
2-21-15178
15.Kohtutäitur oleks pidanud ette nägema, et juriidilise isiku aadress võib olla vahepeal muutnud, arvestades kohtuotsuses märgitud aadressi esitamise aega. Samuti oleks pidanud kohtutäitur ette nägema, et kasutades tugevatoimelist liimi, püsib küll teade kindlalt uksel, aga võib kaasa tuua ka tagajärjed, et seda ei saa ukselt eemaldada ilma seda kahjustamata. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 punktiga 21 jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt 31.07.2022 esitatud täiendava tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmise võimalikkuse osas. Hageja esitas 31.07.2022 helisalvestise hageja vestlusest naabriga, kes kostja teate ukselt eemaldas. Hageja soovib nimetatud tõendiga tõendada asjaolu, et hageja ei rikkunud ise oma korteriust liimiga nagu kohtutäitur väidab, vaid need liimijäljed olid uksel juba siis, kui naaber eemaldas kohtutäituri teate. Hageja leiab, et esinevad alused tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses, kuna maakohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et hageja väidete kohta puuduvad kohtu arvates usaldusväärsed tõendid ning hageja peab neid veel täiendavalt tõendama. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 633 lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida järgmist: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. TsMS § 633 lg 5 kohaselt juhul kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ning TsMS § 633 lõike 4 kohaselt lisatakse kaebusele dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. Seega tuleb apellandil etteheited maakohtu otsusele esitada apellatsioonkaebuses ning lisada sellele tõendid, mida apellant ei saanud maakohtu poolsete rikkumiste tõttu maakohtus esitada. Hageja on esitanud etteheite maakohtu otsusele selle kohta, et maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, alles pärast vastustaja poolt apellatsioonkaebusele vastuse esitamist. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni, mistõttu ei ole hageja poolt maakohtu otsusele täiendavate etteheidete tegemine pärast apellatsioonitähtaja möödumist lubatav ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei ole antud juhul tulenevalt TsMS § 633 lõikest 4 ja TsMS § 634 lõikest 1 lubatav pärast apellatsioonitähtaja möödumist täiendavate tõendite esitamine, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja 31.07.2022 taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja tõendi vastu võtmata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu otsuse põhjendav osa peab vastama TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei
2-21-15178 nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on seda teinud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid põhjendusi ei korda. Samas on maakohtu otsust vajalik täiendada hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise ja sellest tuleneva tõendamiskoormuse jaotuse osas. Maakohtu poolt hageja nõude kvalifitseerimata jätmine ei muuda aga maakohtu otsuse ülejäänud põhjendusi ega lõppjäreldust ebaõigeks ja ringkonnakohus saab selle rikkumise ise kõrvaldada. Järgnevalt esitab ringkonnakohus puuduolevad põhjendused ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja paigutas hagejale kuuluva korteriomandi, aadressil XXX, Tallinn, uksele hoiustamisteate ning hageja paigutas mõni päev hiljem naabri poolt maha võetud hoiustamisteatise tagasi uksele selle fotojäädvustamiseks. Hageja väitel kahjustas kostja hagejale kuuluva korteri ust hoiustamisteate liimimisega uksele. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduses (RVastS) reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (vt Riigikohtu 30.01.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-8492, p 13). Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt Riigikohtu 01.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Samuti on hagejal võimalik kostja vastu esitada nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna hageja omandit on rikutud. Ka sellisel juhul on kostja poolt õigusvastase kahju tekitamise tõendamise koormus hagejal.
21.Eeltoodust tulenevalt tuli käesolevas asjas hagejal tõendada, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt hagejale kahju. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja paigutas hoiustamisteate hageja korteri uksele liimiga, mida polnud hiljem enam võimalik ust kahjustamata kõrvaldada. Maakohus luges seejuures põhjendatult ebapiisavaks tõendiks hagejale saadetud SMS-id (tl 62 ja 64). Nendest ei nähtu, et ust kahjustanud liimijäljed olid tekkinud just kostja poolt hoiustamisteate paigaldamisest. Ehkki on tõendatud, et hagejale kuuluval korteri uksel on kahjustused, ei ole nende tekkimist võimalik omistada kostjale. Nimelt ei ole vaidluse all, et kostja poolt paigaldatud hoiustamisteade on ukselt eemaldatud ja seejärel uuesti tagasi pandud. Selliste toimingute tõttu ei saanud kohtul tekkida veendumust, et kostja on uksele tekkinud kahjustuste põhjustajaks.
22.Samuti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et kostja ei ole rikkunud menetlusdokumentide kättetoimetamisel sätestatud korda. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus on pannud hagejale kohustuse kohtutäiturit võlgniku asukoha muutumisest teavitada. Maakohtu järeldus põhineb osaliselt sellel, et olukorras, kus võlgnikule oli 11.01.2021 aadressile Tallinn, XXX saadetud täitmisteade, ei informeerinud hageja kohtutäiturit sellest, et tegemist ei ole enam võlgniku õige aadressiga. Arvestades seda ja samuti asjaolu, et viimaseks võlgniku aadressiks oli äriregistri
23.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
24.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja on kinnitanud, et temal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.