SOÜ hagi R OÜ vastu 93 576,92 krooni saamiseks ja kahju 6 136 krooni hüvitamiseks ning viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja SOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja R OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Annika Murulaid
Kohtuistungi toimumise aeg
26.november 2008.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista R OÜ 103 809,16 (ükssada kolm tuhat kaheksasada üheksa krooni 16 senti) SOÜ kasuks.
3.Tunnistada otsuse p 2 märgitud summast viivitamata täidetavaks R OÜ 51 561,48 (viiskümmend üks tuhat viissada kuuskümmend üks krooni 48 senti) SOÜ kasuks väljamõistmine.
4.Välja mõista R OÜviivis osaliselt protsendina 0,07% päevas põhinõudest (99 712,92 krooni) alates 01.11.2008 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 ja § 113 lg 1 alusel SOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta R OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.SOÜ esitas 06.08.2008.a hagi R OÜ vastu 94 904,42 krooni saamiseks ja kahju 6 136 krooni hüvitamiseks ning viivise saamiseks.
2.Hageja osutas 2008.a aprillis kostjale kaubaveoteenust ja esitas 16.05.2008 arve nr 08/2008 summas 87 934,70 krooni maksetähtajaga 30.05.2008. Esitatud arvest on kostjal tasumata 51 885,22 krooni.
3.Hageja osutas 2008.a mais kostjale kaubaveoteenust ja esitas 13.06.2008 kostjale arve nr 11/2008 summas 43 019,20 krooni maksetähtajaga 17.06.2008. Esitatud arve on kostjal tervikuna tasumata.
4.Hageja esitas 10.06.2008 kostjale arvest nr 08/2008 tuleneva võlanõude 51.885,22 krooni tasumiseks hiljemalt 17.06.2008. Esitatud võlanõudele kostja ei reageerinud ega tasunud ka võlgnevust.
5.Hageja esitas 20.06.2008 kostjale pankrotihoiatuse. Esitatud pankrotihoiatusele kostja ei reageerinud ega tasunud ka võlgnevust.
6.Hageja esitas 03.07.2008 kostjale järjekordse võlanõude. Kostja vastas 07.07.2008 hageja võlanõudele, et on esitatud võlanõudega tutvunud, kuid ei nõustu sellega.
7.Lisaks on kostja kohustatud hüvitama hageja poolt kostjalt kahju sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud (VÕS § 128 lg 3), milleks on käesoleval juhul hagejale BOÜ poolt 10.06.2008 esitatud arve nr 671 õigusteenuse osutamise eest summas 3 068 krooni ja 13.07.2008 esitatud arve nr 686 õigusteenuse osutamise eest summas 3 068 krooni.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 94 904,42 krooni ja nõude sissenõudmisel kantud kulud summas 6 136 krooni, kokku 101 040,42 krooni, viivis 1 728,88 krooni ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivised põhinõudest 94 904,42 krooni alates 01.08.2008. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113. Hageja esitas 31.10.2008 arvamuse kostja vastusele.
9.Kostja on vaidlustanud hageja esitatud arve nr 08/2008 väites, et sel perioodil osutatud teenuse tegelik maht oli arvel kajastatust erinev. Kostja väitel esitas hageja esialgselt esitatud arvele vastuväite, misjärel väljastas hageja kostjale parandusarve, mille kohaselt kantud teenuse maht vastab tegelikkusele ja mille summa on 68 429,30 krooni. Hageja nõustub osaliselt kostjaga. Hageja selgitab, et neil oli kostjaga lahkarvamusi arvel kajastuvate kilomeetrite osas. Kuna hagejal oli koheselt tarvis rahalisi vahendeid kaubikute parandamise eest tasumiseks, siis pooled leppisid kokku, et hageja korrigeerib esitatud arvet vastavalt kostja soovile ning kostja tasub seejärel koheselt esitatud arve. Pooled leppisid kokku, et vaatavad hiljem arvel erimeelsusi tekitanud kilomeetrid läbi ning püüavad saavutada selles osas vastastikku rahuldava kokkuleppe. Kuna kostja ei tasunud korrigeeritud arvet ega olnud huvitatud ka esialgse arve kilomeetrite osas läbirääkimisi pidama, siis esitas hageja kostjale koos 10.06.2008 esitatud võlanõudega kreeditarve summas 68 429,30 krooni, jäädes lõplikult esialgselt esitatud arve summas 87 934,70 krooni juurde. Seega on hageja poolt aprillis 2008 osutatud kaubaveoteenuse eest nõutud õigeks summaks 87 934,70 krooni, millest kostja on jätnud tasumata 51 885,22 krooni.
10.Kostja väitel esitas ta hagejale avalduse aprillikuu kaubaveoteenuse ostuhinnaga tasaarvestuseks ning tasaarvestatud osas võlasuhe lõppes ja pärast tasaarvestust jäi arvest 8/2008 tasumata veel 9 869,78 krooni. Hageja on seisukohal, et tasaarvestus pole jõustunud. Hageja tugineb VÕS § 198 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1. Hageja ei ole kostja esitatud tasaarvestuse avaldust kätte saanud. Lisaks teatab hageja, et tal on tasaarvestatava nõude osas vastuväited, mistõttu tulenevalt VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Lisaks on hageja esitanud 03.07.2008 veokite müüjale BOÜ-le tasaarvestuse avalduse ja võlanõude, millele eelnimetatud isik ei ole vastu vaielnud.
11.Kostja väidab, et maikuus osutatud teenuste eest on esitatud arvel 11/2008 arvutusvead ning teenuse hinna summa kokku ei ole 43 019,20 krooni, vaid 41 691,70 krooni. Hageja nõustub kostja väitega, et arve nr 11/08 summaks tuleb lugeda 41 691,70 krooni.
12.Hageja nõuab kostjalt kahju sissenõudmisega seotud mõistlikke kulusid summas 6 136 krooni. Kostja väidab, et talle jääb kahju nõue arusaamatuks. Kostja tugineb väitele, et menetluskulud määratakse kindlaks vastavalt seadusele pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja leiab, et kostja seisukoht, et hageja poolt kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ei ole võlgnevuse tasumisega seotud nõuete esitamise kulud VÕS § 128 lg 3 kohaselt, vaid osa õigusabikuludest käesoleva tsiviilasja raames on kehtivale õigusele ja valitsevale kohtupraktikale mittetuginev. Kohtumenetluseelsete õigusabikulude (sh pretensioonide ja taganemisteadete koostamise kulud) hüvitamist TsMS ei reguleeri. Kohtumenetluseelsed õigusabikulud ei ole käsitletavad kohtueelse menetluse kuludena TsMS § 144 p 4 tähenduses, kuna kohtueelsed menetlused on nimetatud sätte tähenduses üksnes sellised kohtueelsed menetlused, mis on õigusaktidena kohtueelse menetlusena reguleeritud (nt töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamine, täitemenetluse raames kohtueelne menetlus jne). Eeltoodud asjaoludel on valitsev kohtupraktika mõistnud kohtueelselt kantud õigusabikulusid välja kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja 128 lg 3 alusel (Riigikohtu otsus 3-2-1-6605, Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-06-35172).
13.Hageja täpsustas viivise arvestust. Summa Viivisemäär Viivis päevas Viivisarvestuse algus Viivisarvestuse lõpp Viivis kokku 51 885,22 0,03% 15,56 31.05.2008 31.10.2008 2 396, 24 41 691, 70 0,03% 12,50 18.06.2008 31.10.2008 1 700 Kokku kostja viivisevõlgnevus seisuga (31.10.2008) 4 096, 24 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 93 576,92 krooni ja nõude sissenõudmisel kantud kulud summas 6 136 krooni, kokku 99 712, 92 krooni, seisuga 31.10. 2008 viivised summas 4 096, 24 krooni, samuti TsMS § 367 alusel viivised põhinõudest (99 712, 92 krooni) kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 arvates 01.11.2008. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
14.Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 51 561,48 krooni.
15.Aprillikuus 2008 kaubaveoteenuste eest esitatud arvel nr 08/2008 kajastatud mahus veoteenust ei ole kostja saanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks arvel kajastatud mahus kostjale veoteenust osutanud. Hagiavaldusele lisatud arve nr 08/2008 kohaselt on sõidukiga
xxxosutatud teenuse maht 3 771 km, 374 alust, 71,5 tundi; sõidukiga xxx osutatud teenuse maht on 607 km, 71 alust, 29,5 tundi; sõidukiga xxx osutatud teenuse maht on 98,5 tundi. Sel perioodil osutatud teenuste tegelik maht on hagiavaldusele lisatud arvel kajastatust erinev: 1) sõidukiga xxxosutatud teenuse maht on 2802 km, 190 alust, 40 tundi; 2) sõidukiga xxx osutatud teenuse maht on 1261 km, 79 alust, 22,5 tundi; 3) sõidukiga xxx osutatud teenuse maht on 75 tundi. Kostja esitas hageja poolt esialgselt esitatud arvele vastuväite, misjärel väljastas hageja kostjale parandusarve, millele kantud teenuse maht vastab tegelikkusele ja mille summa on 68 429,30 krooni. Seega on hageja poolt aprillis 2008 osutatud kaubaveoteenuse eest nõutud summa vale, õige summa on 68 429,30 krooni. Sellest summast on 36 059,52 krooni tasutud, tasumise fakti on hageja oma hagis kinnitanud. Tasumata jäi 32 369,78 krooni.
16.OÜ B müüs 22.05.2008 hagejale sõiduki XXX registreerimismärgiga nr xxx hinnaga kokku 147 500 krooni. Hageja (vastuses kostja) tasus OÜ-le B sõiduki eest 125 500 krooni ning jättis 22 500 krooni tasumata. OÜ B loovutas oma sõiduki ostuhinna nõude hageja vastu kostjale. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse aprillikuu kaubaveoteenuse ostuhinnaga tasaarvestamiseks. Tasaarvestatud osas võlasuhe lõppes. Seega jäi pärast tasaarvestust arvest 8/2008 tasumata veel 9 869,78 krooni.
17.Hagiavaldusele lisatud arve nr 11/2008 kohaselt on sõidukiga xxx maikuus osutatud teenuse maht 3576 km, 225 alust, 29 tundi. Teenuse maht on arvel kajastatud õigesti, kuid hagiavaldusele lisatud arvel on arvutusvead, teenuse hinna summa kokku ei ole 43 019,20 krooni, vaid on 41 691,70 krooni. Ka selle kohta on hageja esitanud kostjale parandusarve. See summa on kostja poolt tasumata.
18.Seega on kostja võlg kokku 10 369,78 + 41 691,70 krooni = 51 561,48 krooni, millises osas kostja tunnistab hagi. Kuivõrd kostja võla arvestus ei ole õige, siis on ebaõige ka viiviste nõue.
19.Kostja kahju nõue on arusaamatu. Menetluskulud määratakse kindlaks vastavalt seadusele pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu põhjendused
20.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde, kuid vähendas põhivõla summat 93 576,92 kroonini. Kostja palus asja arutada sisuliselt tema puudumisest hoolimata. Kostja esindaja tunnistas hagi osaliselt summas 51 561,48 krooni.
21.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja osutas kostjale kaubaveoteenust aprilli- ja maikuus 2008. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja on tasunud osaliselt aprillikuu 2008 osutatud kaubaveoteenuste eest summas 36 059,52 krooni. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostjal on tasumata hagejale maikuus 2008 osutatud kaubaveoteenuste eest summas 41 691,70 krooni (t lk 10, 50).
23.Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja osutas teenust aprillis 2008 arvel märgitud ulatuses ja kas pooled on õigustatud tasaarvestama oma nõuded, kas hagejale on tekkinud kahju õigusteenuste osutamise näol enne kohtumenetlust.
24.Hageja esindaja poolt 10.06.2008 esitatud arve nr 08/2008 kohaselt kuulub kostja poolt tasumisele 87 934,70 krooni (t lk 9). Kostjale 29.05.2008 esitatud arve nr 08/2008 järgi pidi kostja tasuma aprillis 2008 osutatud kaubaveoteenuste eest 68 429,30 krooni (t lk 44-45, 83). Hageja selgitusele arve nr 08/2008 ümbervormistamise kohta, mille kohaselt oli neil kostjaga lahkarvamusi arvel kajastuvate kilomeetrite osas: kuna hagejal oli koheselt tarvis rahalisi vahendeid kaubikute parandamise eest tasumiseks, siis pooled leppisid kokku, et hageja korrigeerib esitatud arve vastavalt kostja soovile ning kostja seejärel koheselt esitatud arve tasub. Pooled leppisid kokku, et vaatavad hiljem arvel erimeelsusi tekitanud kilomeetrid läbi ning püüavad saavutada selles osas vastastikku rahuldava kokkuleppe. Kuna kostja korrigeeritud arvet ei tasunud ega olnud huvitatud ka esialgse arve kilomeetrite osas läbirääkimisi pidama, siis esitas hageja kostjale koos 10.06.2008 esitatud võlanõudega kreeditarve summas 68 429,30 krooni, jäädes lõplikult esialgselt esitatud arve summas 87 934,70 krooni juurde. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja selgitusele kreeditarve nr 08/2008 kohta. Kostja seadusliku esindaja 07.07.2008 elektronkirjas hageja esindajale on kostja paljasõnaliselt väljendanud, et on võlanõudega tutvunud ega nõustu sellega. Kõik nimetatud võlanõuet puudutavad materjalid on edastatud kostjat esindavale advokaadibüroole. Täpsema vastuse esitavad hiljemalt 17.07.2008 (t lk 16). Märgitud tähtajaks ei ole kostja oma vastust hagejale esitanud. Seega lähtub kohus hageja poolt 10.06.2008 kostjale saadetud arvest aprillis 2008 osutatud kaubaveoteenuse eest ja loeb õigeks nõutud summaks 87 934,70 krooni, millest kostja on jätnud tasumata 51 885,22 krooni. VÕS § 774 lg 2 kohaselt kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et kohaldamisele kuulub VÕS § 635, mille järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele aprillis – mais 2008 osutatud kaubaveoteenuste eest 51 885,22 + 41 691,70 = 93 576,92 krooni.
25.VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja lepingulise esindaja BOÜ poolt kostjale 10.06.2008 ja 03.07.2008 esitatud võlanõuete ning 20.07.2008 pankrotihoiatusega on tõendatud, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi (t lk 11-15). BOÜ 10.07.2008 ja 03.07.2008 arvetega nr 671 ja 686 on tuvastatud, et hagejal tuleb tasuda õigusalase konsultatsiooni ja kostjale võlanõude koostamise eest (t lk 1719). Kohus asub seisukohale, et kohtumenetluseelsete õigusteenuste kasutamine oli asjaolusid arvestades mõistlik kuna sellest tulenevad mõistlikud kulud on käsitatavad hageja kahjuna. Hageja on tasunud kohtumenetluseelsete õigusteenuste kasutamise eest 6 136 krooni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eelduseks kohustuse rikkumise tõttu on esmalt kehtiva võlasuhte olemasolu poolte vahel. Kohustuse rikkumine ei eelda kohustuse täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset või hilinenud täitmist. Asjaolu, et kostja ei täitnud pooltevahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust, oli aluseks hageja pöördumisele õigusabi saamiseks kostjalt võla sissenõudmiseks enne kohtumenetlust. Seega olid hagejale tekkinud kohtueelsed menetluskulud põhjustatud asjaolust, et kostja oli jätnud tasumata hageja osutatud teenuste eest. Kohus asub seisukohale, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Seega kuulub kostjalt kahju 6 136 krooni hüvitamisele hageja kasuks.
26.OÜ Bja kostja vahel 29.06.2008 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga on tuvastatud, et kostja on omandanud nõude summas 22 500 krooni hageja vastu (t lk 46-49). Kostja 29.06.2008 tasaarvestusavaldusest nähtuvalt on ta tasaarvestanud hageja nõude summas 22 500 krooni arvest nr 09/2008 (t lk 49). Kostja väitel jäi pärast tasaarvestust arvest 8/2008 tasumata veel 9 869,78 krooni. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et vaidluse all ei ole arvest nr 09/2008 tuleneva nõude tasumine. Hageja tugineb VÕS § 198, mis sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ja tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale tasaarvestuse avalduse kätte andnud. Hageja on kohtumenetluses esitanud vastuväited tasaarvestuse avaldusele. Hageja on esitanud 03.07.2008 veokite müüjale BOÜ-le tasaarvestuse avalduse ja võlanõude, millele eelnimetatud isik ei ole vastu vaielnud (t lk 84). Kohus asub seisukohale, et VÕS § 200 lg 4 välistab tasaarvestuse nõudega, mille suhtes saab esitada vastuväite, mis välistab selle nõude maksmapaneku teise poole vastu, arvestades hageja nõuet BOÜ vastu ning vastuväiteid kostja tasaarvestuse avaldusele.
27.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus soostub hageja viiviste arvestusega, mille kohaselt seisuga 31.10.2008 tuleb tasuda kostjal arve nr 08/2008 summalt 51 885,22 krooni alates 31.05.2008 viivist 0,03% päevas summas 2 396,24 krooni ja arve nr 11/2008 summalt 41 691,70 krooni alates 18.06.2008 viivist 0,03% päevas summas 1 700 krooni, kogusummas 4 096,24 krooni. Seega moodustab
põhinõue 93 576,92 krooni ja nõude sissenõudmisel kantud kulud summas 6 136 krooni, kogusummas 99 712,92 krooni, seisuga 31.10.2008 viivised summas 4 096, 24 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 99 712,92 + 4 096,24 = 103 809,16 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudest (99 712, 92 krooni) kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 arvates 01.11.2008.
28.TsMS § 445 lg 3 kohaselt kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida. Hageja taotles kostja poolt hagi osalist õigeksvõttu käsitlevat osa tunnistada otsuses viivitamata täidetavaks. Kohus asub seisukohale, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada 51 561,48 krooni väljamõistmine kostjalt hageja kasuks.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.