Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2008. a kell 14.00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-67863
Tsiviilasi
G OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
24. november 2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): G OÜ (reg kood xxx asukoht xxx); juhatuse liige M V (IK xxx aadress xxx); Ajutine pankrotihaldur I Lepsoo (IK xxx asuk xxx).
Resolutsioon
Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab OÜ G vara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga ca 40 000,00 krooni.
vallasvarale. Võlgnik on ise korraldanud 19.08.2008.a. avaliku enamapakkumise toitlustuskoha inventarile alghinnaga 3,5 miljonit krooni (Lisa 9). Ühtegi ostupakkumust ei laekunud. Peale seda on Hansa Liising Eesti poolt liisinglepingus sätestatud varad, mis olid kajastatud ka võlgniku bilansis, antud üle OÜ’le Dedi Pluss. Võlgnik on pidanud vabastama rendipinna ning ladustanud seejärel olemasolevad varad. Võlgniku omakapital ei ole vastanud seaduses sätestatud nõuete alates 2007.aasta juunikuust (Lisa 10). Arvestades võlgniku poolt tehtud investeeringute suurust, tegevust ettevõtte käivitamisel ja tegevuse iseloomu, loeb ajutine haldur võlgniku makseraskuste alguseks 2008. aasta kevadet, kui AS Viru Arenduskeskuse esitas täiendava garantiinõude ning võlgnik asus võõrandama ettevõtte põhivarasid olemasolevate kohustuste katteks. Samas jätkas võlgnik majandustegevusega ning ettevõtte võimaliku müügiga, millest laekuva raha arvelt loodeti tasuda kõik võlgnevused. OÜ G on esitanud ajutisele haldurile kirjaliku seletuskirja ning ülevaate tegevustest, mida võttis ette juhatus selleks, et viia omakapital vastavusse äriseadustikus nõutuga (Lisa 11). Lisaks on juhatus esitanud haldurile mitmeid tõendeid selle kohta, et juhatus on pidanud läbirääkimisi ettevõtte müügiks alates 2007.aasta lõpust Select Service Partner Eesti AS’iga ja 2008.aasta kevadel Kikka Kõrtsiga. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige äriplaanis prognoositud müügikäibe mittesaavutamine, mis ei ole taganud rahavoogudest teenitava kasumi arvelt katte tegevus- ja muud muutuvkulud. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 2008.a. kevadel on võlgnik tagastanud paaril korral oma lähikondsele osaliselt laenu summas 175 000,00 krooni ja võlgnikuga ühist olulist majanduslikku huvi omavale äriühingule summas 50 000,00 krooni, olles samal ajal ajutise halduri hinnangul maksejõuetu ning olles seega teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võib tema tegu kahjustada teiste võlausaldaja huve. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud laenude tagastamisega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve ning võib esineda võimalus nimetatud täidetud kohustuse tagasivõitmiseks PankrS § 113 alusel juhul, kui võlgnik või lähikondne ei tõenda, et võlgnik oli täitmise ajal maksejõuline. Kohtuistung Kohtuistungil 24.11.2008. a jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kandis ette koostatud aruande. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavaldus on õigeaegselt esitatud. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada G OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus I Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 40 000 krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 8 667 413.31 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused algasid 2008. a kevadel, püsivalt maksejõuetuks muutus äriühing 2008. a augustis. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige äriplaanis prognoositud müügikäibe mittesaavutamine, mis ei ole taganud rahavoogudest teenitava kasumi arvelt tegevus- ja muude muutuvkulude katmist. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri hinnangul olemasoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad OÜ Ruutmeeter ja M2 Investor OÜ on kumbki tasunud kohtu tagatistekontole 5 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur I Lepsoo on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 15 000 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 988.70 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 15 000 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 988.70 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.