Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Asjaolud ja avaldus 03.10.2008.a. esitas OÜ H Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võimalus majandustegevuse jätkamiseks puudub, omakapital on negatiivne püsinud juba pikemat aega ning võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus algatas 07.10.2008.a. OÜ H pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel K Mõtsnik’u.

Ajutise halduri aruanne OÜ H on asutatud 10.02.2005.a. ajakirja H väljaandmiseks ja tegevuseks. Juhatuse liikmeteks valiti A. Valend ja P. Veski. Võlgnik andis küll mõned ajakirja numbrid kaanehinnaga 29 krooni välja, kuid kuna loodetud mahus neisse reklaami müüa ei õnnestunud, siis kulud ületasid oluliselt tulusid ning 2005.a. lõpetati 670 237 krooni suuruse kahjumiga. Võlgniku juhatus ja omanikud püüdsid leida investoreid ja peeti mitmed läbirääkimisi, kuid reaalsete tulemusteni ei jõutud ning ka 2006.a. majandusaasta, mil küll märkimisväärset majandustegevust ei toimunud, lõppes 21 269 krooni suuruse kahjumiga. 2007.a. üldise majandusolukorra halvenedes kadus lootus ka investorite kaasamiseks ning otsustati tegevus täielikult lõpetada, sest ka osanikud ei pidanud võimalikuks enam võlgnikusse täiendavalt investeerida. Võlgnik tegutses renditud ruumides Tallinnas Nõmme-Kase 12. Võlgniku OÜ H ajutisele haldurile teadaolevad varad moodustavad kokku 64.25 krooni. Võlgnik omab arvelduskontot Hansapangas, kus on arvel 30 krooni. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kassas on võlgnikul 34.25 krooni. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 482 954.24 krooni. Võlgnikul puudub juba ligi 3 aastat aktiivne majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek. Osanikud võlgniku tegevusse investeerida ei kavatse ning on esitanud seetõttu kohtusse ka pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Reaalseid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Võlgnikul olemasolevast varast summas 64.25 krooni ilmselgelt ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna reaalsed tagasivõitmise võimalused puuduvad, siis ei ole ka mõistlik eeldada, et mõni võlausaldajatest oleks huvitatud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa kohtu deposiiti kandma. Osaühingu maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige ebapiisavat algkapitali (stardikapitali), mis ei võimaldanud saavutada väljaandtava ajakirja piisavalt suurt tiraaži, et see oleks laiemale reklaamiandjate ringile huvi pakkunud ja taganud ajakirja väljaandmise kulude katmise ning kasumlikkuse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. 2(4)

Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et pankrotimenetlus tuleb kooskõlas Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 raugemise tõttu lõpetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise või võitmise reaalne võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil 25.11.2008.a. jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindajad nõustusid ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise pankrotihalduri töötasule ning menetluskuludele. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul varasid kokku 64.25 krooni ning kohustusi summas 482 954.24 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kuna reaalsed tagasivõitmise võimalused puuduvad, siis ei ole ka mõistlik eeldada, et mõni võlausaldajatest oleks huvitatud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa kohtu deposiiti kandma. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega 3(4)

pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kandnud pankrotimenetluses kulutusi summas 1390.00 krooni. Töötasuks palub ajutine pankrotihaldur määrata 14 400.00 krooni. OÜ H pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab OÜ H pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri K Mõtsnik’u tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis 6700.00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Alvar Valend’ile.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.