Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (03.12.2008.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: xxxxx linn, X-xx. xxxxx linnas X asuva elamu haldamiseks moodustati korteriühistu „X“. KÜ X teostas elamu haldamist ja majandamist koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõttele. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri haldamiseks, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja kinnitab, et seisuga 26.08.2008.a. moodustas kostja võlgnevus 4124,60 krooni, millest majanduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 4002,85 krooni ja viivis 121,75 krooni /tl 7/. Võlgnevus tekkis perioodil jaanuar 2008.a. kuni juuli 2008.a. Hageja nõuab kostjalt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse kogumahus 4124,60 krooni väljamõistmist Hageja on hagi alusena viidanud AÕS § 75; KÜS § 5 lg2; 7 lg3; VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1. Kostja seisukohad hageja nõude osas. Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 11.09.2008.a. kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 10-12), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 12.09.2008.a. (tl 13). 23.09.2008.a. laekus kohtule kostja kirjalik vastus, milles kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses. Kostja soovib hakata tasuma võlgnevust 500 krooni kuus. Samas ei ole kostja asunud võlgnevust likvideerima /tl 21/. Hageja kostja pakutud maksetega nõustunud ei ole /tl.19/.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

2 (3)

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; KÜ põhikirja, õiendid võlgnevuse kohta (tl 3-8,21). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista majanduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 4002,85 krooni ja viivis 121,75 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Aare Kaldma Kohtunik 03.12.2008.a.

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.