1.Keelduda T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada T. T. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada T. T. menetluses.
usaldusisiku kohustustest T. T.
kohustustest vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade T. T. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 12.02.2021 kohtumäärusega kuulutati välja T. T. pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks T. K. . Tartu Maakohtu 26.10.2021 kohtumäärusega (jõust. 13.11.2021) lõpetati T. T. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. T. T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 15. oktoobril. Võlgnik pidi esitama aruandeid kaks korda aastas, 1. mail ja 1. novembril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 11.05.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx. Kohus andis võlgnikule aruande esitamiseks aega kuni 26.05.2022, võlgnik aruannet esitanud. 31.05.2022 võttis kohus võlgnikuga ühendust telefoni teel (nr xxxxxxxx), võlgnik kinnitas, et on kohtu kirja kätte saanud ning avaldas, et aruanne on esitamata, kuna viibib välismaal ning lubas aruande esitada hiljemalt 05.06.2022. Hoolimata võlgniku lubadusest aruannet kohtule ei esitatud. Kohus saatis uuesti meeldetuletused veelkord 16.06.2022 ja 04.07.2022. Esimest aruannet võlgnik ei esitanudki.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 08.11.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected] ning andis võlgnikule aruande esitamiseks aega kuni 23.11.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis korduva kirja 30.11.2022. 19.12.2022 helistas kohus võlgnikule ning võlgnik lubas aruande esitada hiljemalt 28.12.2022. Kohus ka hoiatas, et aruande mitteesitamisel kohus lõpetab menetluse kui perspektiivitu menetluse. Võlgnik tähtajaks aruannet ei esitanud.
4.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
9.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.10.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.05.2022, järgmine 01.11.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – tähtaegadega 01.05.2022 ning 01.11.2022. Mõlemad aruanded on kohtule esitamata, kuigi võlgnik on korduvalt lubanud aruanded kindlaks tähtajaks kohtule esitada. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
10.Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on täiendavalt nii mais kui ka detsembris telefonikõnes võlgnikule selgitanud tema kohustusi. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Eelnevad
rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
12.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T. T. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
14.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda T. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab T. T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T. T. vabastada ka usaldusisiku kohustustest.