Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 05.01.2021 pankrotiavalduse, mille kohaselt on temal kohustusi kokku umbes 39 tuhat eurot, vara ei ole. Võlgnik on sattunud laenukeerisesse, ei suuda kohustusi täita regulaarse sissetuleku arvelt. On võtnud korduvalt laene ja neid refinantseerinud uute laenudega. Võlgnik on ülehinnanud enda maksevõimet ning ei ole osanud teha jätkusuutlikku eelarvet. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Kohus kuulas võlgniku ära 18.01.21. Võlgnik selgitas, et töötab täiskohaga XXX, sissetulek on ca XXX eurot kuus neto. Võlgnik soovib menetluse läbiviimist ja kohustustest vabanemist. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri 22.01.2021 määrusega. Ajutine pankrotihaldur esitas tegevuse aruande 10.02.2021, milles on toodud põhilised andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgnik XXX O.H.M. (registrikood XXX), XXX, perekonnaseisult XXX, ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku elukohana nimetatud XXX kuulub käesoleval ajal J.F, kes on omandanud selle XX.XX.XXXX lepingu alusel võlgniku XXX M.T. Võlgnik ise XXX käesoleval ajal XXX. Kasutab üürikorterit XXX. Korteri eest on igakuine üür XXX eurot, millele lisanduvad jooksvad halduskulud. Võlgniku kinnitusel on igakuised üürikorteri kulud kokku ca XXX eurot. Võlgnikul oli kavatsus lähiajal kolida XXX, kuid kuna sellega kaasneks töökoha kaotus, siis käesoleval ajal jääb edasi XXX. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole käesoleval ajal. Liiklusregistri andmetel kuulus võlgnikule perioodil 2017-2018 sõiduauto OPEL Signum (v.l. 2006), mis on võõrandatud XX.XX.XXXX K.H. Käesoleval ajal on võlgnik kantud liiklusregistrisse tema XXX ja XXX kuuluvatele sõidukite kasutajana. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Võlgniku üürikorter sisaldab vajalikku mööblit ning tehnikat. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Swedbank nr XXX, jääk XXX. Eelneva aasta jooksul on nimetatud kontole olnud laekumised peamiselt eraisikutelt (M.T, H.-L.T.. Rahalisi vaheneid on kasutaud sisseostude tegemiseks kaupluses, tanklas ja toitlustusasutustes. Pärast ajutise halduri nimetamist taotles võlgnik rahaliste vahendite kasutamist SEB Pangas asuvalt kontolt. SEB Pangas omab võlgnik arvelduskontot XXX, mille saldo 27.01.2021 seisuga oli XXX eurot. Konto saldo on muutuv, sest ajutise halduri nõusolekul on võlgnikul õigus kasutada kontolt rahalisi vahendeid kuni 584 €/kuus. Kontol on kohtutäiturite aresti all. Konto analüüsi kohaselt on võlgniku kontole laekunud töötasu, mitmel kuul on teostatud töötasu avansi makseid, ka töötasu ettemaksu. Rahaliste vahendite kasutamine näitab, et võlgnik kasutab olemasoleva raha sisseostudeks erinevates kauplustes, tanklates, toitlustuskohtades. Samuti esinevad mitmed rahalised väljamaksed eraisikutele ja nendelt siis omakorda tagasimaksed. Samuti lühiajalised laenud eraisikutelt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik peab edaspidi väga hoolikalt läbi mõtlema oma ostud ning vähendama jooksvaid kulutusi. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel omab võlgnik pensionikontot nr XXX, mille saldoks on XXX XXX K100 osakut, mille väärtus 2.02.2021 seisuga oli XXX eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 2019 - 2021 võlgnik saanud tulu O.H.M.. Enamikel kuudel on võlgniku brutotasu üle XXX euro või natuke alla selle. Seega, võlgniku töötasu on üle keskmise ning normaalsetes oludes, peaks sellest jätkuma kõikide normaalsele inimese

vajalike vajaduste rahuldamiseks. Perioodil 2020 – 2021 ei tuvastanud haldur kontodelt kiirlaenude sissemakseid kontole, samuti kohustuste täitmist võlausaldajatele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ise ei ole neid nõudeid esitanud. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik seotud juhatuse liikme või osanikuna äriühingutega. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Sissetulek on ulatuses, mis eelduslikult peaks pankrotimenetluses rahaliste vahendite arestimist võimaldama. Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal menetluses 6 sundtäitmist. Ajutisele haldurile on teatanud oma nõudest võlgniku vastu alljärgnevad võlausaldajad: I.D.F.A. nõuded kokku summas 12 539,29 €. Võlausaldaja nõuete aluseks on Harju MK XX.XX.XXXX tagaseljaotsus ts.asjas XXX. Kohtulahendi tegemisel oli põhivõlgnevus 7 145,35 eurot, intress 748,54 eurot, sissenõudmiskulud 65 eurot ja viivised 2 946,69 eurot. Viivis on kohtulahendiga välja mõistetud 24% aastas põhivõlalt 7142,35 eurot alates 17.10.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1 591,42. Seisuga 22.01.2021 on viivis juba 1030,71 eurot. N.C. on teatanud, et vastavalt kohtulahendile omab nõuet kogusummas 1 167,28 eurot. PlusPlus Capital AS ees on võlgnikul täitmata kohustusi kokku summas 2 553,74 eurot. Nõude aluseks on maksekäsu kohtulahend. Aktiva Finants OÜ ees on kohustusi KOKKU summas 10 247,47 eurot. Võlausaldaja on omandanud nõuded sissenõudmiseks endistelt võlausaldajatelt Placet Group, Ferratum ja BB Finance). Ajutine haldur ei tuvastanud, et Aktiva Finants nõuded oleksid täitemenetluses esitatud. Renovum OÜ on teatanud, et nõuab sisse võlgniku ja Ühisraha vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga, sõlmitud XX.XX.XXXX võlatunnistus, summas 1 658,41eurot. Creditstar Estonia AS-l on nõue võlgniku vastu summas 1 864,78 eurot. Bigbank AS andmetel on võlgnikul tasumata kohustusi summas 5 827,06 eurot tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevalt (väljastatud krediidisumma oli 7500 eurot). XX.XX.XXXX sõlmis võlgnik krediidiasutusega vee ühe tarbijakrediidilepingu summale 5850 eurot. XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalakti kohaselt tunnistas võlgnik kohustust summas 12 585,76 eurot. Erinevate dokumentide vahel olnud erinevuste selgitamiseks, palus ajutine haldur täiendavat infot võlausaldajalt ning saadud andmete kohaselt on sissenõutav summa kahest lepingust kokku 5 827,06 eurot. Võlausaldaja kinnitusel on kohtutäitur tasunud nõuet 5318,70 eurot. N.C. andmetel on nõue võlgniku vastu summas 1 167,28 eurot, mille aluseks on maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtulahend. R.C.E. on teatanud nõudest võlgniku vastu summas 837,10 eurot. Nõude aluseks on XXX. sõlmitud tarbijakrediidileping. Täitemenetluste registri kohaselt omab nõuet võlgniku vastu Eesti Inkasso OÜ summas 1 787,55 eurot. Nõude aluseks XX.XX.XXXX tehtud kohtulahend. Enamus nõudeid on muutunud sissenõutavaks, nende aluseks on kas jõustunud kohtulahend või koheselt sundtäitmisele kuuluva notariaalne leping. Tuginedes täitemenetluste registrile, siis laekumisi mitte üheski täitemenetluses ei ole.

Pankroti väljakuulutamisel tuleb arvestada ka kohtutäiturite tasu ja kulude nõuetega, mis ajutise halduri poolt kogutud andmetel moodustavad 4 536,00 eurot. Ajutise halduri poolt kogutud andmetel on võlgniku vastu teadaolevaid täitmata kohustusi 33 822,90 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud, s.t. lepingud on üles öeldud või nõue on juba sissenõutav jõustunud kohtulahendi alusel. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks, sest tema vara ja rahaline sissetulek ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid lähiajal. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on eelnevalt püüdnud oma kohustusi ümber kujundada ning 19.03.2020 oli kinnitatud tema suhtes võlgade ümberkujundamise kava. Nimetatud kava kinnitamise kohtumäärus on tühistatud 21.09.2020 kohtumäärusega. Seega, polnud võlgnik võimeline (või ei soovinudki) oma kohustusi täitma igakuiselt. Nagu eelnevalt mainutud, siis 2020.a. jooksul ei täheldanud ajutine haldur ühtegi võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamakset VÜ kava alusel. Seega, eelneva aasta jooksul kasutas võlgnik aega ja vältis täitemenetlusi võlgade ümberkujundamise kava esitamisega kohtule. Kuna kinnitatud oli võlgade ümberkujundamise kava, siis polnud võlausaldajatel võimalik esitada ka nõudeid võlgniku vastu, s.h. täitemenetlustes. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega. Võlgnik on selgitanud, et esimesed laenud võttis täiskasvanuks saamisel XXX, sest sissetuleku suurus ei vastanud igapäevastele väljaminekutele. Kiirlaenude võtmisel tuli võtta järgmised, et eelmisi tasuda. Bigbankilt sai refinantseerimislaenu, kuid osa kohustusi jäi ikka täitmata. Võlgnik on tunnistanud oma vähest majandamisoskust ja kohustuste täitmise võimalusi. Ajutine haldur on samuti tuvastanud, et võlgniku raha kasutamise harjumused vajavad muutusi ning edaspidi tuleb hakata oma igapäevaseid harjumusi muutma. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pidev rahaliste vahendite puudujääk oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mille kompenseerimiseks on olnud pikaajaline kiirlaenude võtmine. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 tulenevalt. Käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt tagasivõitmise alused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara. Sissetulek on käesoleval ajal suuruses, mis võimaldab rahaliste vahendite arestimist võlgnikule makstava tulu arvelt. Võlgnikule jääb kasutamiseks TMS § 132 lg 1 kohaselt töötasu alammäär, mis sel aastal on 584 eurot/kuus. Võlgnik on oma vastuses esitanud igakuised kulud summas XXX eurot. Kuidas võlgnikul õnnestub selle summa eest tasuda igakuiselt üür ja muud jooksvad kulud, on ajutise halduri hinnangul problemaatiline. Võlgnik on oma selgituses andnud mõista, et mõistliku kuumakse korral võib oma kohustused täita. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik selle võimaluse juba minetanud, kui võlgade ümberkujundamise menetluses ei suutnud kavast kinni pidada. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara. Olemasolev sissetulek võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku enda suuline seletus ärakuulamisel ning ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgnikul puudub vara, s.h piisavad sissetulekud, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine, puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksevime lähitulevikus suureneks sedavõrd, et ta suudaks koheselt asuda sissenõuatavaks muutunud kohustused. Kuna võlgnik on taotlenud võlgadest vabastamise menetlust, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada, vaatamata raugemise tunnustele. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada T.T. pankrotihalduriks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäära üks viiendik kuupalga kehtivast alammäärast. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 621,60 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri tasu koos käibemaksuga kokku 621,60 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.