Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Ajutise pankrotihald aruande sisu Võlgniku peamiseks tegevusalaks alates 2007.a detsembrist oli toitlustamine, võlgnik pidas restorani s xxx. Võlgnik tegutses OÜ-lt Täht renditud ruumides perioodil 01.11.200731.03.2008. Alates 01.04.2008 rentis neid samu ruume võlgniku juhatuse liikme ja osaniku K P `ga seotud äriühing OÜ K . Kuna võlgniku raamatupidamise dokumentide järgi tegutses võlgnik samade töötajate ja varaga edasi ka perioodil 01.04.2008 kuni mai 2008.a, siis järelikult pidi võlgniku ja OÜ K vahel olema vastav kokkulepe, allüürileping vms. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud. Võlgniku juhatuse liikme K P C selgituse kohaselt katkes võlgniku majandustegevus pärast mais 2008.a restoranis toimunud gaasiplahvatust. Kogu ettevõttele kuulunud vara hävis plahvatuse tõttu. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest oli ja on seadusest tulenevalt vastutavad võlgniku juhatuse liikmed. Raamatupidamise teenust osutas ja osutas võlgnikule lepingu alusel OÜ K , kes on pankrotimenetluse kestel kogu tema valduses olnud võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni andnud üle ajutisele hald le. Võlgniku tööruumis toimus 2008.a maikuus gaasiplahvatus, mille käigus hävis võlgniku juhatuse liikme K P C selgituste kohaselt kogu vara ja ruumid muutusid kasutuskõlbmatuteks. Ajutise pankrotihald aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku raamatupidamise dokumentide kohaselt pidi seisuga mai lõpp 2008.a olema võlgnikul sularaha kassas 176 461.41 krooni. Kuna võlgniku raamatupidamist korraldanud OÜ K esindaja on ajutisele pankrotihald le avaldanud, et neile ei ole viimase 1,5 kuu, s.o

2-08-21983 aprilli ja maikuu eest, kuludokumente esitatud ja arvestades, et eelnimetatud perioodi eest on kuludokumente 47 438.65 krooni, siis peaks võlgniku kassa jääk olema 116 022.75 krooni. Võlgniku juhatuse liikmete seletuse kohaselt hävis osa dokumente võlgniku kasutuses olnud ruumides toimunud plahvatuse tõttu. Kui A. P vabastati juhatuse liikme kohustustest, siis pidi kassas olema 55 491.15 krooni. A. P väidetel andis ta kassa juhatuse liikme kohustustest vabastamisel üle, kuid see ei ole tõendatud. Kohustusi on võlgnikul seisuga 22.09.2008 kogusummas 677 818.33 krooni, s.h maksuvõlgnevus kokku – 135 455 krooni ja võlgnevus võlausaldajate ees kogusummas – 542 363.33 krooni. Kohustused suurenevad kindlasti võlgniku töötaja A P poolt töölepingu alusel esitatava töölepingu lõpetamise hüvitiste nõuete võrra (saamata jäänud töötasude võrra ning nõude arvelt). Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku esindaja K P C ütluste kohaselt on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks vähene klientide arv ja liiga suured kulutused. Võlgniku endise juhatuse liikme A P tegevuse ja tegevusetuse tagajärjel tekkisid suured võlgnevused ja täiendavad kulud. Tema ülesandeks oli juhtida võlgniku majandustegevust, teha vajalikke ülekandeid jne. Võlgniku esindaja K P C jättis vastamata hald poolt esitatud täpsustavatele küsimustele selle kohta, millised konkreetsed kohustused jättis A P täitmata, konkreetselt millise tegevuse/tegevusetuse tõttu tekkis võlgnikule kahju seeläbi. A P on selgitanud, et tema ei ole võlgnikuga ja restoraniga, mida pidas võlgnik, alates märtsist 2008.a enam seotud, mistõttu ei saa tema aru, kuidas tema on saanud põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku tegevuse eest on vastutavad juhatuse liikmed, mitte aga tema. Võlgniku esindaja K P C peab üheks maksejõuetuse põhjuseks ka asjaolu, et võlgnik kasutas rendilepingu alusel ruume aadressil, kus samas hoovis asus Armeenia restoran ning naabruses asus veel palju teisigi toitlustusettevõtteid. Võlgnikule ruume rentinud OÜ Täht ütluste kohaselt lõpetas võlgnik 2008.a märtsis rendilepingu, kuna võlgniku juhatuse liikmed tunnistasid, et võlgnikul ei ole vahendeid, et täita lepingujärgseid kohustusi rendileandja ees. Kuna võlgnik oli rendilepingu sõlmides tasunud tagatisraha, siis oli rendileandjal võimalus tasaarvestada tagatisraha arvelt võlgniku rendi-ja kommunaalmaksete võlg ning kokkuvõttes kohustusi rendileandja ees ei jäänud. Vahetult pärast võlgniku rendilepingu lõppemist (märts) sõlmis OÜ K OÜ-ga Täht rendilepingu. OÜ K üheks osanikuks alates 19.08.2003 kuni 19.05.2008 ja juhatuse liikmeks alates 25.08.2003 kuni 30.05.2008 oli võlgniku esindaja ja juhatuse liige K P C . Samuti on OÜ K üheks tegevusalaks toitlustamine. Võlgniku esindaja on pankrotimenetluses hald le öelnud, et makseraskused said alguse 2008.a märtsis. Ajutise pankrotihald hinnangul leidis kokkuvõttes tuvastamist, et võlgnik ei suutnudki kasumlikult käivitada ettevõtte tegevust, seisuga 31.03.2008 olid väljakujunenud juba alalised makseraskused, sest ainuüksi võlg hankijate ees moodustas seisuga 31.03.2008 summas 245 531.76 krooni, maksuhald poolt esitatud vastuse lisaks olevate maksude arvestuste järgi ei suutnud võlgnik tasuda riiklikke makse alates aprillist 2008.a, samuti esines võlgnikul kohustusi oma töötajate ees. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmetel, osanikel võimalused ja tahe ettevõtte saneerimiseks. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et võlgniku raamatupidamise andmete järgi peaks võlgnikul olema kassas sularaha. Kui tuvastatakse, et esineb kassa puudujääk ning võlgniku juhatuse liikmed ei esita mingeid tõendeid selle kohta, et kassas olnud raha kasutati seonduvalt võlgniku ettevõtlusega, siis saab asuda seisukohale, et võlgnikul on rahaline nõue võlgniku

2-08-21983 juhatuse liikmete vastu kassas olema pidama rahajäägi tagasinõudes/hüvitamiseks. Võlgniku esindaja ja juhatuse liikme K P C ütluste kohaselt oli A P ülesandeks juhtida majandustegevust, teha ülekandeid ning tegeleda kassas oleva rahaga. A P sõnul läks tema ettevõttest 18. märts 2008 ära ning siis jäi kassas olev raha sinna, kuid K P C ütluste kohaselt ei ole temale kassajääki üle antud. Juhul kui K P C poolt tõstatud kahtlused vastavad tegelikkusele ning A P või keegi teine ei anna tagasi kassas olevat raha või ei esita dokumente, mille alusel on võimalik tuvastada, et A P pole teadlik ega vastutav kassas oleva raha kadumise eest, siis esineb alus esitada A P ning solidaarvõlgnikena ka praeguste võlgniku juhatuse liikmete vastu rahaline nõue kassapuudujääki hüvitamiseks. Võlgniku püsikulud olid terve tegevusperioodi jooksul liiga suured – enamus sissetulekust maksti välja palkadeks (ligikaudu 19 töötajale) ning tasuti arveid. Rendi-ja kommunaalkulude ainuüksi kujunesid ühes kuus summas ca 50 000 krooni. Ettevõtte püsikulude tase oli väga kõrge võrreldes igakuiste sissetulekutega. Juhul kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid võtnud vaevaks enne ettevõtte käivitamist teha turuu ngu ja koostada äriplaani, siis ei oleks võlgniku juhatuse liikmed väga suure tõenäosusega restorani reaalselt kujunenud püsikulude juures üldse avanudki s. Juhatus ei suutnud vähendada ka jooksvaid kulusid. Kokkuvõttes ei suutnudki võlgniku juhatuse liikmed ettevõtet kasumilikult käivitada. Kõige enam aga tuleb ette heita võlgniku juhatuse otsust jätkata majandustegevust pärast 31.03.2008, so pärast rendilepingu lõpetamist rendileandjaga OÜ Täht. Arvestades eeltoodut leiab haldur, et kõik võlgniku juhatuse liikmed, sh perioodil 05.10.200711.03.2008 juhatuse liikme kohustustes olnud A P , on rikkunud ÄS § 187 lg 1 sisalduvat kohustust täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on seoses sellega teinud juhtimisvigu. Lisaks on võlgniku juhatuse liikmed, v.a A P , jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Seega esinevad eelnimetatud põhjusel võlgniku juhatuse liikmete K P C , V K , K D käitumises k teo tunnused – KarS § 3851 – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Ajutise hald arvamuse kohaselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

III Kohtuistung 04.11.2008 toimunud kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud, olles isiklikult teadlik asja arutamisest. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara

2-08-21983 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur j idilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse j idiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜ tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlgnik OÜ G on esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku põhitegevusalaks oli toitlustamine. Ajutise pankrotihald hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku põhitegevusalaks oli toitlustamine. Võlgniku kasutuses olnud ruumides toimus mais 2008.a gaasiplahvatus, mille käigus hävis võlgniku juhatuse liikme K P C selgituste kohaselt kogu ettevõtte vara ja ruumid muutusid kasutuskõlbmatuks. Nimetatud ajast on lõppenud võlgniku tegevus. Võlgniku raamatupidamise dokumentide kohaselt peaks võlgniku kassas olema sularaha 55 491.15 krooni. Muu vara võlgnikul puudub. Kohustusi on võlgnikul seisuga 22.09.2008 kokku 677 818.33 krooni. Arvestades võlgniku vara ja kohustuste vahe suurust on ilmslge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks vähene klientide arv ja liiga suured kulutused ning läheduses asuvate teiste toitlustusasutuste suur arv.

2-08-21983 Võlgniku esindaja K P C seletuse kohaselt tekkisid võlgniku endise juhatuse liikme A P tegevuse ja tegevusetuse tagajärjel suured võlgnevused ja täiendavad kulud, kuid samas ei oska K. P. C selgitada, millised konkreetsed kohustused jättis A P täitmata, konkreetselt millise tegevuse/tegevusetuse tõttu tekkis võlgnikule kahju seeläbi. A P on selgitanud, et tema ei ole võlgnikuga ja restoraniga, mida pidas võlgnik, alates märtsist 2008.a enam seotud, mistõttu ei saa tema aru, kuidas tema on saanud põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku tegevuse eest on vastutavad juhatuse liikmed, mitte aga tema. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks läbimõtlemata äriplaan, mis seisnes selles, et avati toitlustuskoht, arvestamata asjaolu, et läheduses asuvad mitmed teised toitlustusasutused, millest tingituna ei pruugi ettevõtte tegevus osutuda kasumlikuks. Samuti on ettevõte juhatus jätnud täitmata seadusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse ning järgitud ei ole ka tuleohutuseeskirju, mis tõid kaasa gaasiplahvatuse läbi ettevõtte vara hävimise. Samuti on juhatuse liikmed jätnud sõlmimata kindlustuslepingu, millest tulenevalt jäi võlgnik ilma võimalusest saada kindlustuselt hüvitust gaasiplahvatuse tagajärjel hävinud vara eest. Samuti on ettevõtte püsikulude tase olnud võrreldes igakuiste sissetulekutega väga kõrge ning ettevõtte juhatus ei ole võlgniku kulutusi vähendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kõik juhatuse liikmed on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust ning kuna selle tagajärjel on muutunud ettevõte püsivalt maksejõuetuks, on tegemist raske juhtimisveaga. Võlgniku endine juhatuse liige A P on pöördunud saamata jäänud töötasu nõudes Tööinspektsiooni. Tööinspektsiooni 08.07.2008 otsusega on tema kasuks välja mõistetud saamata jäänud palk 2007.a detsembrikuu ja 2008.a jaanuari ja veebruari kuu eest kokku summas 42 025 krooni ning viivised 7 940 krooni, kokku 49 965 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt on A. P juhatuse liikme kohustustest vabastamisel olnud võlgniku kassa jääk 55 491.15 krooni, siis on võlgnikul olnud olemas ra d vahendid, mille arvelt tasuda töötasu võlgnevus A. P le. Seega olid võlgnikul olemas piisavad vahendid, et tasuda A. P töötasu võlgnevus. Võlgniku raamatupidamise dokumentide kohaselt pidi seisuga mai lõpp 2008.a olema võlgnikul sularaha kassas 176 461.41 krooni. Kuna võlgniku raamatupidamist korraldanud OÜ K esindaja avaldas ajutisele pankrotihald le, et võlgnik ei ole oma viimase 1,5 kuu, s.o aprilli ja maikuu kuludokumente esitanud ja arvestades, et eelnimetatud perioodi eest on kuludokumente 47 438.65 krooni, siis peaks võlgniku kassa jääk olema 116 022.75 krooni. võlgniku juhatuse liikmete seletuse kohaselt hävis osa dokumente võlgniku kasutuses olnud ruumides toimunud plahvatuse tõttu. Kui A. P vabastati juhatuse liikme kohustustest, siis pidi kassas olema 55 491.15 krooni. A. P väidetel andis ta kassa juhatuse liikme kohustustest vabastamisel üle 18.03.2008, kuid see ei ole tõendatud. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole tõendanud, et kassas olnud raha kasutati seonduvalt võlgniku ettevõtlusega, mistõttu kohus leiab, et võlgnikul on rahaline nõue võlgniku juhatuse liikmete vastu kassas olema pidama rahajäägi tagasinõudes/hüvitamiseks. Juhul kui K P C poolt tõstatud kahtlused vastavad tegelikkusele ning A P või keegi teine ei anna tagasi kassas olevat raha või ei esita dokumente, mille alusel on võimalik tuvastada, et A P pole teadlik ega vastutav kassas oleva raha kadumise eest, siis esineb alus esitada A P ning solidaarvõlgnikena ka praeguste võlgniku juhatuse liikmete vastu rahaline nõue kassapuudujääki hüvitamiseks. Võlgniku raamatupidamine on võlgniku juhatuse liikmete poolt nõuetekohaselt korraldamata. Võlgniku juhatuse liige K P C on ajutisele pankrotihaldurile tunnistanud, et ettevõte muutus maksejõuetuks märtsis 2008.a. Tulenevalt ÄS § 176 pidid võlgniku osanikud tarvitusele võtma seaduses ettenähtud abinõud, kuid nimetatut ei ole tehtud. Tulenevalt ÄS § 180 51 pidid ettevõtte juhatuse liikmed esitama 20 päeva jooksul alates ettevõtte maksejõuetuks

2-08-21983 muutumisest kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 02.06.2008, seega seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Võlgniku võlausaldajad on teatanud, et ei soovi tasuda OÜ G pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei soovi võie ei suuda maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb OÜ G pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.