2-08-21386/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palus välja mõista võlgnevuse summas 115 656.84 krooni ja viivised hagi esitamise seisuga 14381.51 krooni. Hageja palus arvestada viiviseid põhivõlalt 0,03% kuni selle tasumiseni. Kostja hagile ei vastanud ja kohus rahuldas hagi 18.07.2008.a tagaseljaotsusega täies ulatuses. Kostja esitas kohtule kaja ning kohus taastas menetluse 19.08.2008.a määrusega. Hageja nõue ja põhjendused Hageja menetluse käigus loobus hagist osaliselt- hageja ei soovinud enam põhivõla väljanõudmist, kuna kostja on põhivõla tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise summas 27 464.19 krooni ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja teatas, et kaja esitamise ajaks oli kostja tasunud kogu põhivõla. Seejuures oli kostja tasunud osa võlgnevusest summas 25000 krooni enne hagi esitamist, hagi esitamise päeval tasus kostja 10969.40 krooni. Viimase osa põhivõlast summas 79 687.44 krooni tasus kostja 20.06.2008.a. Seega tasus kostja menetluse ajal kokku 90 656.84 krooni. Kuna kostja oli lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses, on tal kohustus maksta viivitatud aja eest viivist. Hageja palus kohaldada seadusjärgset viivist ja on oma arvestuste kohaselt on kostja viiviste võlgnevuseks 27 464.19 krooni. Viiviste arvestamisel on hageja lähtunud kõikidest kostja poolsetest põhivõlgnevuse tasumistest. Hageja esitas viiviste arvutamise tabeli. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud – nii riigilõivu kui õigusabikulud. Menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses kostja kanda, kuna ta tasus põhivõla alles menetluse ajal. Kostja vastuväited Kostja vaidles viiviste nõudele vastu. Kostja teatas, et tasus võla järgmiselt: 25.04.2008.a tasus 15 000 krooni, 06.05.2008.a 10 000 krooni, 29.05.2008.a 10 959.40 krooni ja 20.06.2008.a viimase osa võlast 79 687.44 krooni. Kohtuistungil teatas kostja, et talle on arusaamatu, kuidas on viiviste summa 27 464.19 krooni tekkinud. Hageja poolt viiviste arvestamise tabelis esitatud võla tasumise summad ja kuupäevad on õiged, kuid arusaamatu on arvestamise käik ja lõppsumma. Kostja vaidles vastu ka viivise protsendile, sest leidis, et viivist tuleks arvestada 2 kohta pärast koma. Kostja vaidles vastu hageja nõudele jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, sest on tasunud osa võlast enne hagi esitamist ja ka hagi esitamise päeval. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus võtab vastu hageja osalise loobumise hagist põhivõla osas summas 115 656.84 krooni, sest kostja on nõude täitnud. Hageja täpsustas 05.09.2008.a kohtusse saabunud menetlusdokumendis oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista viivised summas 27 464.19 krooni. Esialgu esitatud hagis palus hageja välja mõista viivused 23.05.1008.a seisuga summas 14 381.51 krooni ja edasiselt perioodil 0,03% võlgnetavalt põhisummalt päevas. Hageja palus kohaldada seadusjärgset viivist, mille suuruseks on 4,25%+ 7% lähtudes VÕS § 94 lg 1 ja 113 lg 1.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud saadud kauba eest õigeaegselt. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja müüs kostjale sojašrotti ja esitas selle kohta arved järgmiselt arve nr 2700765 summas 49 779.48 krooni, tasumise tähtaeg 08.09.2007.a ( t lk 13), arve nr 2700888 summas 46 189.92 krooni, tasumise tähtaeg 31.10.2007.a (t lk 15) ja arve nr 2700954 summas 49 687.44 krooni tasumise tähtaeg 07.12.2007.a (t lk 14). Kostja oli viivituses veel 5 arve tasumisega perioodil veebruarnovember 2007.a. Kostja ei vaielnud vastu, et ta kauba on saanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, millal kostja oma kohustused tegelikkuses täitis. Vaidlusaluse 3arva tasumine toimus järgmiselt: enne hagi esitamist tasus kostja 14.03.2008.a 30 000 krooni, 25.04.2008.a 15 000 krooni ja 06.05.2008.a 10 000 krooni. Kostja tasus hagi esitamise päeval, 29.05.2008.a, 10 959.40 krooni ja 20.06.2008.a viimase osa võlast 79 687.44 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 sätestab, et võlausaldajal on võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeva. Kostja ei ole tasunud talle esitatud arveid tähtaegselt, mistõttu on ta kohustust rikkunud ja tal tekkis kohustus tasuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on juhul kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt avaldatakse vastav intressimäär väljaandes Ametlikud teadaanded. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldanud intressimäärad järgmiselt: alates 01.01.2007 3,5% aastas, alates 01.07.2007.a kõigil järgnevatel perioodidel oli määraks 4% aastas. Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgseks viivise suuruseks alates 01.07.2007.a 11% aastas, mis teeb päevamäärakas 0,0301369% ja enne nimetatud kuupäeva 10,5%, mis teeb päevamääraks 0,0287671%. Kohus märgib vastuseks kostja vastuväitele, et viivisemäära arvestamise täpsust ei ole kuskil reguleeritud, mistõttu võib selle esitada ka maksimumtäpsusega (s.o 7 kohta pärast koma) Samas leiab kohus, et hageja ei ole 05.09.2008.a esitatud viivise arvestuse tabelis ( tl k 44) arvestanud viivist õigesti. Kohus allpool toob välja hageja eksimused ja arvestab ise õige viivise suuruse. Viivise suuruse arvestamisel lähtub kohus hageja nõudest saada seadusjärgset viivist, poolte kinnitustest selle kohta, millal võlgnetavad summad ja millises suuruses tegelikult tasuti. Esiteks on hageja märkinud viivise määraks 4,25+7= 11,25%. Kohus tõi eelpool välja, millised olid seadusjärgse intressi määrad mingil perioodil: kuni 01.07.2007.a oli selleks 10,5% aastas, alates nimetatud kuupäevast aga 11% aastas. Teiseks ei ole tabelis toodud viivise summa ka aritmeetiliselt õigesti kokku arvutatud. Kohus arvestas viiviseid järgmiselt: Arve Võlgnetav Viivise summa summa päevas 2700005 20645.28 5.94