Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-07-8169/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.12.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1970

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2008. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-8169

Tsiviilasi

Tip Trailer Eesti OÜ hagi Avateks Auto AS-i vastu võla 93.228, 62 krooni ja viivise 45.777, 40 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. juuni 2008. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tip Trailer Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. november 2008. a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Tip Trailer Eesti OÜ (registrikood 10028152, asukoht Narva mnt. 11D, Tallinn), lepinguline esindaja Eva Laks Vastustaja Avateks Auto AS (registrikood 10055410, asukoht Imavere vald, Järvamaa), seaduslik esindaja Ahto Soo, lepinguline esindaja adv. Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 18. juuni 2008. a. otsus Tip Trailer Eesti OÜ hagis Avateks Auto AS-i vastu võla 93.228, 62 krooni ja viivise 45.777, 40 krooni saamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2.Apellatsioonkaebuse nõue osaliselt rahuldada.

3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.novembrist 2004. a. kuni 28. novembrini 2005. a., millest on tasumata 93.228,62 krooni. Kostja poolt esitatud arved ei puuduta hageja nõuet ega vähenda seda. Kostja ei ole tõendanud, mis osas milline arve on tasutud. Täielikult on tasumata arve nr. T28/00010728 – 6608 krooni, nr. T28/00010771 – 4141, 80 krooni, nr. T28/00010783 – 259, 60 krooni, T28/00010821 – 883, 82 krooni ja nr. T28/00010850 – 691, 48 krooni. Kokku on nende arvete alusel kostja poolt tasumata 26.712, 61 krooni. Arve nr. T28/00011954 – 343 krooni, nr. T28/00011955 – 409, 61 krooni ja nr. T28/00012464 – 499, 73 krooni on esitatud tasumisega viivitamise eest ning nendelt on hageja ekslikult nõudnud viivist veelkordselt. Selles osas hageja vähendas ka viivisenõuet. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kõik kohustused hageja ees on täidetud. Kohtule esitatud 18 arvest pole kostja 3 arvet üldse saanud ja on ühe tagastanud, sest kostja ei ole seda teenust saanud ega tellinud. Kostja on alates 1. detsembrist 2004. a. hagejale tasunud kokku 382.452, 74 krooni, seega 72.261, 06 krooni rohkem kui hageja on kostjale arveid esitanud. Esimese astme kohtu otsus 18. juuni 2008. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja leiab, et kostja võlgneb talle 87.834, 48 krooni põhinõudena ja 45.050, 40 krooni viivisena lepingu ja arvete alusel. Võlgnevuse tekkimise perioodil 1. novembrist 2004. a. kuni 28. novembrini 2005. a. on hageja esitanud kostjale tasumiseks 18 arvet. Vaidluse all ei ole arvete maksmise tähtaeg ega arvete tasumise viis, mis ei olnud tavapärane, praktikasse juurdunud kreeditarvete kasutamine ega pooltevaheline aastatepikkune suhe. Vaidlus seisneb selles, kas poolte vahel on rahalist võlgnevust ja kas kostja on jätnud täitmata oma kohustuse, s. t. kas on rahaliselt hinnatav võlg. Hagi on tõendamata. Pooltevahelisi suhteid tõendab küll leping, kuid ainult arvete esitamine ja väide, et need on osaliselt või täielikult tasumata, ei ole piisav. Kostja on esitanud tasumise tõendamiseks põhjaliku vastuse, milles on näidanud, kuidas ta on tasunud hagiavalduses märgitud arved, ning kontoväljavõtted, arved, pangatehingute väljavõtted ja kreeditarved. Selle põhjal oli hagejal võimalik läbi viia kostja esitatud andmete võrdlus, kuid hageja esindaja jäi oma nõude juurde ilma põhjendusi andmata. Kostja poolt on hoopis rohkem tasutud, mis võimaldaks enamtasutut tagasi nõuda. Kostja vastuhagi ei esitanud, vaatamata sellele jäi esindaja oma nõude juurde. Hageja vastuväiteid ei ole millegagi tõendatud. Need jäävad paljasõnalisteks kostja esindajate põhjalikele ja asjalikele selgitustele. Kostja on näidanud oma tasumise viisi ja arusaama tasumisest vastavalt hagiavaldusele ning asja huvides võtnud kätte laiema tõendamise hagiavalduse nõudele. Kui hageja ei soovi vastuseid üle kontrollida oma dokumentide järgi, millised on tal oma raamatupidamises olemas, ning ei soovi üle kontrollida kostja teist laiendavat vastust, ei ole põhjendatud hagi rahuldamine.

1.detsembril 2005. a. See, et kostja esitab oma arvestuse seisuga 1. detsember 2005. a., ei ole nii, et on jäetud osa arveid esitamata. Väite järgi on perioodil tasumata kindel summa ja samas perioodis näitab kostja, palju on tasunud. Selline seisukoht tasaarvestuse viisi kohta on kohtule siduv. Tasumata arve, mis pidavat käsitlema rehvide vahetust, milles on kostja omavastutus, siis sellist punkti lepingust ei leia. Lepingu p. 12 käsitleb kumme ja pidureid. Sealt omavastutust välja ei loe. Samuti pole hageja tõendanud, et kostja oleks saanud kolme arvet. See, et alati on arved kätte saanud, ei ole veel asjakohane tõend. Kostja sisulistele vastustele ei olnud hageja esindajal midagi olulist ja arvestatavat esitada. Kuna hagejal on kõik raamatupidamise dokumendid olemas, siis ei ole millegagi põhjendatud pidev nõue kostjale tuua igale arvele vastu arve tasumise kohta. Seda enam, et esimese vastusega oli see arusaadavalt tehtud. Vaidlusest on selgunud, et hageja ise pole soovinud alates 2004. a. lõpust oma väidetava probleemi tõsist ja kiiret lahendamist. Apellatsioonkaebus Tip Trailer Eesti OÜ palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi täielikult rahuldada. Hageja esitas hagi, milles tõi välja kõik tasumata arved ning tasumata summad. Menetluse käigus on kostja omaks võtnud kõik arved, välja arvatud arve nr. T28/00012204, milles märgitud teenust ei ole kostja väidetavalt hagejalt saanud. Apellandi ja vastustaja vahel oli pikk koostöö ning välja kujunenud tavapärasest erinev arvete maksmise praktika. Apellant esitas sageli vastustajale kreeditarveid, mis arvestati maha kreeditarvetel märgitud arvetest. Kohus on ebaõiglaselt otsuse tegemisel arvestanud üksnes vastustaja vastustega ning seda märgitud perioodi 1. detsember 2004. a. - 30. september 2005. a. kohta. Kreeditarvetel märgitud arved ei kuulu selle perioodi sisse. Seega on kohus lisaks jätnud tähelepanuta asjaolu, et kui vastustaja kasutas kreeditarveid nimetatud perioodi katteks, siis vastustaja poolt on tõendamata, kas kreeditarvetel märgitud arved on omakorda tasutud. Vastustaja on kasutanud kreeditarveid topelt, mistõttu tekivad erinevused arvutustes. Järelikult ei ole vastustaja piisavalt selgitanud kreeditarvete kasutamise korda ning tõendanud kreeditarvetel märgitud arvete tasumisi. Kindlasti ei saanud vastustaja kasutada apellandi poolt esitatud kreeditarveid oma äranägemise järgi, seda tuli arvestada siiski kreeditarvetel märgitud arvete katteks. Kohus on ebaõigesti tuvastanud vastustaja omavastutuse rehvide vahetusel. Apellant on esitanud vastustajale arve nr. T28/00012204 teostatud töö eest ning vastustaja omavastutus rehvide vahetusel on kokku lepitud koondlepingu punktis 9, viitega üldtingimuste punktile 13.

Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et otsust tehes on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 656 lg. 1 punktile 5 toob kaasa otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Nii tühistab ringkonnakohus osundatud normi kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded kohtuotsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Maakohtu otsus ei vasta ka TsMS § 436 lõikele 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, samuti § 438 lõikele 1, mille kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nii ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks hinnanud tõendeid, otsustanud, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Järeldust, et hageja nõue on tõendamata, ei ole kohus sisuliselt põhjendanud. Hageja on tuginenud väitele, et on andnud transpordivahendeid kostja kasutusse kasutuslepingu alusel, mille eest esitatud 18 arvet on kostja jätnud tasumata. Kostja ei vaidlustanud transpordivahendite kasutamist, kuid väitis, et on oma tasu maksmise kohustuse hageja ees täitnud. Kohus ei kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet ega tuvastanud mingeid faktilisi asjaolusid, mille põhjal võiks teha järeldusi kostja poolt oma kohustuse täitmise kohta. Nii ei nähtu otsusest, kas hagejal tekkis õigus nõuda tema poolt hagiavalduses märgitud 18 arve tasumist, ja kui tekkis, siis kas kostja on need arved tasunud. Kohus on otsuses märkinud, et pooltevahelises praktikas tasuti arveid tavapärasest erinevalt, kuid ei tuvastanud, mil viisil tasumine toimus. Maakohus jagas tõendamiskoormise valesti, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud, et arved on täielikult tasumata, sest mitte hageja ei pidanud tõendama kostja poolt kohustuse täitmata jätmist, vaid kostja pidi tõendama, et ta on kohustuse täitnud. Kohus ei ole otsuses üldse tuvastanud faktilisi asjaolusid, vaid on üldsõnaliselt kiitnud heaks kostja seisukohad, neid sisulisest vaatenurgast käsitlemata ja analüüsimata. Nii ei piisa otsuse põhjendamiseks üldsõnalisest viitest kostja vastusele ja selle põhjalikkusele, ilma et esiletoodud väiteid oleks sisuliselt käsitletud. Ka ei nähtu otsusest, millise hinnangu on kohus andnud poolte poolt esitatud tõenditele – kuidas tuleks igat tõendit hinnata ja milline järeldus neist igast või nende kogumist teha. Tõendite hindamiseks ei ole piisav, et tõendeid analüüsimata viidata sellele, et teatud liiki tõendeid on esitatud, isegi kui viidatakse toimiku lehekülgedele, kus vastavad tõendid asuvad. Asja on kohus otsuse põhjenduse kohaselt otsustanud kostja vastuväidete uskumisele, mitte asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele tuginedes. Otsuses on kohus pigem keskendunud menetluses toimunule ja pannud hagejale pahaks, et hageja ei ole kostja põhjalike vastuväidete ja selgitustega nõustunud, otsusest ei nähtu aga, millistele asjaoludele tuginedes peab kohus kostja vastuväiteid ja selgitusi põhjendatuks. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on pidanud vaidluse lahendamiseks piisavaks seda, et ta on andnud pooltele võimaluse läbi rääkida, ja eeldanud, et jõutakse kokkuleppele või vaieldakse omavahel asi selgeks. Hagi rahuldamata jätmist on kohus põhjendanud