Swedbank P&C Insurance ASi avaldus D Bi vastu kahjunõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn Avaldaja esindaja: B J, e-post xxx Puudutatud isik: D B (isikukood xxx), elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance ASi avaldus D Bi vastu kahjunõudes.
2.Mõista D Bilt Swedbank P&C Insurance ASi kasuks välja põhinõue 3445,87 eurot, viivis 23.02.2022 seisuga 380,48 eurot ning viivis põhinõudelt alates 24.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku D Bi kanda.
4.Mõista puudutatud isikult D Bilt Swedbank P&C Insurance ASi kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot.
Mõista D Bilt Swedbank P&C Insurance ASi kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja avaldaja taotlus
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas 23.02.2022 Harju Maakohtule avalduse D B vastu kahjunõudes. Avalduse kohaselt tekkis D Bi tegevuse (korteri süütamine) tulemusel
korteriühistule xxx kahju. Avaldajale kui korteriühistu kindlustusandjale on nõue võlaõigusseaduse VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud.
2.26.02.2019 toimus xxx korteris nr xxx kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustusi xxx korterelamu. Kahjujuhtumi põhjus oli D Bi toimepandud varavastane süütegu (xxx korteri nr xxx süütamine). 19.06.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx tunnistati puudutatud isik muu hulgas süüdi süütamises.
3.Vara oli kahjujuhtumi hetkel korteriühistu xxx poolt kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance ASis. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kahjuhüvitisena välja 3445,87 eurot. Kahjuhüvitis seisnes järgmistes kuludes: fonoluku vahetus, sisetööd 2479,2 eurot, maja fassaaditööd 882 eurot.
4.Avaldaja nõude õiguslik alus on VÕS § 492 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 115 lg 1. Puudutatud isik pole avaldusele vastanud. Puudutatud isikule toimetati avaldus ja menetlusse võtmise määrus, kus puudutatud isikult küsiti seisukohta, kätte 13.07.2022 teate avaldamise kaudu Ametlikes Teaannetes. Seisukoha esitamise tähtaeg oli 02.08.2022. Eelnevalt oli kohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx ning aadressidel xxx ja xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohtumääruse põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seaduses ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
7.Kohus tuvastab avaldusele lisatud tõendite alusel, et: -
-
26.02.2019 toimus korterelamu aadressil xxx korteris nr xxx tulekahju, mis põhjustas korterelamule järgmiseid kahjustusi: neljanda korruse koridori värvitud betoonseinad põlenud ja tahmunud (tl 9); neljanda korruse koridori värvitud betoonlagi põlenud ja tahmunud (tl 9); seitsmenda korruse trepikoja plastikaken lõhutud (päästeameti poolt, tl 17 pöördel); trepikoja välisukse lukk lõhutud (päästeameti poolt, tl 17); trepikoja sisemisel välisuksel mõlk (tl 13-14); korterelamu välisfassaad korteri nr xxx juurest tahmunud (tl 12 pöördel); viienda korruse korteri nr xxx metallist välisuks avatud päästeameti poolt (tl 10); korteri süütamises tunnistati Harju Maakohtu 19.06.2019 otsusega süüdi D B (tl 20); korterelamu xxx kahjustatud vara oli korteriühistu xxx poolt kindlustatud Swedbank P&C Insurance ASis (tl 6); Swedbank Insurance AS on kindlustuslepingu alusel katnud seoses kindlustusjuhtumiga nr xxx järgmised kulud: tasunud xxx OÜ-le sisetööde ja
fassaaditööde eest 882 ja 2479 eurot (tl 46 ja tl 47) ning hüvitanud korteriühistule kulu seoses fonoluku ja akna vahetamisega summas 84,67 eurot (tl 25-29; 45).
8.Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kindlustatud isikul ehk KÜxxx oli puudutatud isiku vastu nõue.
9.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tuvastatud asjaoludest ning Harju Maakohtu 19.06.2019 otsusest kriminaalasjas nr xxx nähtub, et puudutatud isik tunnistati süüdi selles, et ta 26.02.2019 süütas Tallinnas asuvas korterielamus aadressil xxx neljandal korrusel asuva korteri nr xxx. Süütamise tulemusena said kahjustada korterelamu üldkasutatavad ruumid ja hooneosad, millega tekitati varaline kahju. Seega on puudutatud isik pannud toime teo (süütamine), mille tagajärjel on tekkinud korterelamu kaasomandi esemele kahju. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane ning puudutatud isik vastutab selle eest VÕS § 1050 lg 1 alusel.
10.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Korteriühistule tekkinud kahju seisnes vara senise koosseisu taastamiseks vajalikes kulutustes kokku summas 3445,87 eurot, mille kohus on välja toonud otsuse p-s 7. Seega tekkis korteriühistul puudutatud isiku vastu nõue summas 3445,87 eurot. Korterelamu oli kindlustatud Swedbank P&C Insurance ASi juures ning kindlustusvõtjaks oli KÜ xxx. Nõue on seega VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle avaldajale.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja on arvestanud viivist alates puudutatud isikule nõude täitmiseks antud tähtajast 08.10.2020 kuni 23.02.2022 seadusjärgses määras 8% aastas summas 380,48 eurot. Kohus rahuldab avaldaja viivisenõude.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 3445,87 eurot ja 23.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 380,48 eurot. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt alates 24.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 617 lg 1 sätestab, et kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam
edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Menetluskulude kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
15.Kuna avaldaja kohtusse pöördumise tingis puudutatud isiku passiivsus kahjunõude tasumisel, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
16.Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. See kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.