Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Eetasoft OÜ hagi Jess Productions OÜ ja Hando Tõnumaa vastu 19 400,94 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jess Productions OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eetasoft OÜ (registrikood 10057863, asukoht Akadeemia tee 21G-302, Tallinn), esindaja juhatuse liige Andrus Moor Kostja I Jess Productions OÜ (registrikood 11125503, asukoht Väike-Ameerika 8-105, Tallinn), esindaja adv Karmo Kalk Kostja II Hando Tõnumaa (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-xx xxxxxxx)
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 30.05.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta Jess Productions OÜ kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12.01.2007 litsentsi- ja teeninduslepingu Eeva majandustarkvara kasutamiseks, mille alusel hageja andis kostjale I õiguse kasutada lepingus nimetatud tarkvara. Lepingu kohaselt kohustus kostja I tasuma tasu osamaksetena, kuid ei ole ühtegi makset tasunud.
2.Kuna kostja ei ole tasunud tasumisele kuulunud nelja osamakset summas 10 424,58 krooni, on alus eeldada lepingu järgnevat rikkumist ja seetõttu esitas hageja nõude kogu lepingusummale.
3.Lepingust tulenevalt on õigus nõuda viivist 0,75% iga vastava osamakse tasumisega viivitamise aja eest, mistõttu seisuga 30.04.2007 on viivise summa 6370,20 krooni.
4.Hageja ei nõustu kostja I esitatud vastuväidetega, mille kohaselt puudus lepingu allkirjastanud müügijuhil Hando Tõnumaal volitus lepingut allkirjastada. Hageja eeldas, et müügijuhil on volitused tarkvara ostuks ning ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et selliseid volitusi väidetavalt ei ole.
5.Hageja palus Jess Productions OÜ-lt välja mõista kokku 19 400,94 krooni.
6.Tuginedes TsÜS 130 lg-le 2 esitas hageja kohtule taotluse ka Hando Tõnumaa kaasamiseks kostjana, paludes võlgnevus välja mõista kostjalt I ja Hando Tõnumaalt solidaarselt. Kostja I vastus
7.Jess Productions OÜ hagi ei tunnista. Lepingu allkirjastanud Hando Tõnumaa polnud volitanud tarkvara ostma ja tal puudus volitus lepingu allkirjastamiseks. Juhatuse liige Marek Laimets sai sõlmitud lepingust teada alles siis, kui hageja esitas arve. Kostja II vastus
8.Hando Tõnumaa hagi enda vastu ei tunnista. Ta töötas ta kostja I ettevõttes 1,5 aastat müügijuhina ning kuna ettevõttes töötasid ainult juhatuse liige Marek Laimets ja tema, siis tuli tal täita mitmeid olulisi töökohustusi. Nende kohustuste täitmine ilma kirjalike volitusteta oli muutunud tavaks. Majandustarkvara oli vajalik müügitööks ning tarkvara valimine ja tellimine kuulus müügijuhi ülesannete hulka, mistõttu tuleb lugeda, et ta oli volitatud tehingut tegema. Juhatuse liige oli tehingu tegemisest teadlik enne ja pärast tehingut. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu ja jättis ka menetluskulud tema kanda.
10.Kohus lähtus asja lahendamisel TsÜS § 118 lg-st 2 ja § 121 lg-st 2.
11.Kohus tuvastas, et 2006. aasta lõpus pöördus kostja II hageja poole ja avaldas soovi tellida majandustarkvara Eeva. Tellimuse täpsustamiseks suhtlesid kostja 2 ja hageja nii telefoni teel kui ka meili teel. Vaidlust ei olnud selles, et enne lepingu allkirjastamist kostja I nimel oli kostja II esitlenud end hagejale kostja I müügijuhina ja kasutas oma meiliaadressis domeeni jess.ee. Tarkvara moodul, millele hageja litsentsi andis, oli vajalik laost sisse ja välja liikuvate kaupade üle arvestuse pidamiseks ja seega seotud just müügivaldkonnaga. Seega oli hagejal mõistlik põhjus eeldada, et kostja II on kostja I müügijuht ning tegutseb müügijuhi ametikohustuste raames. Samuti ei olnud hagejal põhjust eeldada, et tarkvara ost sellises summas väljuks igapäevasest majandustegevusest või müügijuhi kulutuspiiridest. Seega oli kostja II käitumine loonud hagejale mõistliku põhjuse uskuda kostja II volituste olemasolu.
2(4)
12.Vaidlust ei olnud selles, et lepingu sõlmimise perioodil oli kostja I juhatuse liige teadlik kostja II töötamisest ettevõttes ning et lepingu sõlmimise hetkel jaanuaris 2007 ei olnud kostja I avaldanud tahet kostjaga II töösuhte lõpetamiseks, millest võis järeldada, et kostja I talus kostja II tegevust müügijuhina. Seega tuleb lugeda, et kostja II tegutses lepingu sõlmimisel taluvusvolitusega ning leping on sõlmitud kostja I ja hageja vahel.
13.Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02 leidnud, et kui kohus on tuvastanud talumisvolituse olemasolu, siis ei ole põhjust hinnata teiste võimalike volituse aluste esinemist. Seega jättis kohus hindamata, kas kostja I võis anda kostjale II ka volituse otsese tahteavaldusega.
14.Lepingu p 8.1. kohaselt kuulus lepingu tasu 13030,74 krooni tasumisele 6 osamaksena alates 17.01.2007-17.06.2007. Vaidlust ei olnud selles, et kostja I on jätnud kõik osamaksed tasumata, seega tuleb lepingu tasu 13030,74 krooni kostjalt I välja mõista vastavalt VÕS §-le 368 ja § 108 lg-le 1.
15.Hageja koostatud viivise arvestust kostja vaidlustanud ei ole. Kohus mõistis viivised 6370,20 krooni kostjalt I välja vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
16.Kohus jättis hagi kostja II osas rahuldamata, kuna kostja II lepingu pooleks ei olnud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Jess Productions OÜ esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
18.Esimese astme kohtu viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-20-02 asjaolud on oluliselt erinevad käesoleva kaasuse asjaoludest, mistõttu on sobimatu käesolevasse õigusvaidlusesse.
19.Sisulise lahendi tegemisel peab kohus lähtuma kogu kehtivast õigusest kogumis, seega ka esindust reguleerivast regulatsioonist tervikuna. Ka talumisvolituse olemasolu on vajalik sisuliselt hinnata. Kohus ei ole hinnanud vajalikus ulatuses kostjate vahelisi suhteid sellest aspektist, kas antud asjaoludel talumisvolitus esines või mitte.
20.Tähelepanuta on jäänud ka asjaolu, et tehingu sõlmimisele eelnevalt ja tehingu sõlmimise ajal Hando Tõnumaa teadis, et tal volitused puuduvad. Samuti ei ole kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja I on mõistliku aja jooksul teavitanud hagejat tegelikest asjaoludest ning sellest, et ta tehingut heaks ei kiida.
21.Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata TsÜS §-d 84 lg 1, 115 lg 1, 129 lg 1 ning muud asjasse puutuvad normid ega ole nende kohaldamata jätmist vajalikult motiveerinud. Vastustaja seisukoht
22.Eetasoft OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
23.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
24.Kohus tuvastas õigesti talumisvolituse olemasolu vastavalt TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud
3(4)
volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
25.Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-20-02 ei ole käesolevas asjas ebasobiv, nagu väidab apellant. Nimetatud lahendis jõudis Riigikohus järeldusele, et kui esindajana tegutsev isik on sõlminud tehingu majandus-või kutsetegevuses ja tema positsioon on mõjutanud tehingu teist osapoolt uskuma volituse olemasolu, siis ei ole talumisvolituse tekkeks nõutav, et esindatav teaks konkreetse tehingu asjaolusid enne tehingu sõlmimist, vaid piisab sellest, et esindatav teab isiku töötamisest talle määratud positsioonil.
26.Ebaõige on apellandi väide, et kohus ei hinnanud piisavalt kostjate vahelisi suhteid. Kohus tuvastas talumisvolituse tekkeks vajalike asjaolude olemasolu, et Hando Tõnumaa töötas Jess Productions OÜ-s müügijuhina ning sõlmis müügilepingu tarkvara mooduli omandamiseks oma kutsetegevuses. Nende asjaolude üle pole ka vaidlust. Tarkvara oli vajalik laost sisse ja välja liikuvate kaupade üle arvestuse pidamiseks. Seega oli tegemist igapäevases majandustegevuses vajaliku tarkvaraga, mis kuulus müügijuhi töö valdkonda ning hagejal oli mõistlik põhjus eeldada, et sellise tarkvara ostmiseks on müügijuhil volitus. Talumisvolituse tekkeks ei ole tingimata vajalik, et pooled oleksid varem samal viisil tehinguid sooritanud.
27.Apellandi väide, et Hando Tõnumaa ise teadis, et tal puudub lepingu sõlmimiseks volitus, on paljasõnaline. Hando Tõnumaa seda väidet ei kinnita. Hando Tõnumaa selgituste kohaselt ajas ta palju asju ilma kirjalike volitusteta, see oli tava. Majandustarkvara vajas väljavahetamist ja tema ülesandeks oli teenusepakkuja otsimine ja lepingu sõlmimine põhjusel, et ta oli sellise programmiga varem töötanud ja teadis, missuguseid rakendusi ettevõtte uus tarkvara vajab. Nad töötasid Jess Productions OÜ-s juhatuse liikme Marek Laimetsaga kahekesi ja viimane oli teadlik lepingu sõlmimisest ning tal ei olnud sellele etteheiteid enne, kui tekkisid probleemid tarkvara käivitamisel. Kohtuistungil kinnitas Hando Tõnumaa, et programmi tellimiseks hagejalt andis Marek Laimets 2006. detsembris konkreetse nõusoleku.
28.Kas Hando Tõnumaa tegelikult sai juhatuse liikmelt konkreetse tehingu tegemiseks suulise volituse või mitte, ei ole käeolevas vaidluses oluline, sest tegemist on kolmanda isiku hagiga, kelle Hando Tõnumaa pani oma positsiooni ja käitumisega mõistlikult uskuma, et tegutseb tööandja nimel ja huvides.
29.Kuna kohus tuvastas tehingu tegemiseks talumisvolituse olemasolu, ei ole tegemist volituseta tehtud tühise tehinguga ja selle hilisemal heakskiitmisel või mitteheakskiitmisel ei ole tehingu kehtivuse seisukohalt tähtsust. Sellisest tehingust saab poolt taganeda selleks seaduses ette nähtud alustel ja korras.
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kõik menetluskulud jätta Jess Productions OÜ kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.