kostja I JOÜ (RK xxx) kostja I esindaja M L (juhatuse liige) kostja II H T (IK xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
16. mai 2008
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JOÜ-lt võlgnevus 13 030,75 krooni ja viivised 6 370,20 krooni, kokku 19 400 (üheksateist tuhat nelisada) krooni ja 94 senti E OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud JOÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(5)
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12. jaanuaril 2007 litsentsi- ja teeninduslepingu Eeva majandustarkvara kasutamiseks, mille alusel hageja andis kostjale I õiguse kasutada lepingus nimetatud tarkvara. Lepingu kohaselt kohustus kostja I tasuma tasu osamaksetena, kuid ei ole ühtegi makset tasunud. Hageja ei nõustu kostja I poolt esitatud vastuväidetega, mille kohaselt puudus lepingu allkirjastanud müügijuhil H T l volitus lepingut allkirjastada. Hageja eeldas, et müügijuhil on volitused tarkvara ostuks ning ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et selliseid volitusi väidetavalt ei ole. Kostja I vastus
2.Kostja I vastuse kohaselt kostja I hagi ei tunnista. Lepingu allkirjastanud H T l puudus volitus lepingu allkirjastamiseks, kuivõrd ta ei ole juhatuse liikmeks ja juhatuse liige polnud teda volitanud tarkvara ostma. Juhatuse liige M L sai sõlmitud lepingust teada alles siis, kui hageja esitas arve.
3.02.07.2007 esitas hageja taotluse H T kaasamiseks kostjana paludes võlgnevus välja mõista kostjalt I ja H T lt solidaarselt. Hageja tugines TsÜS §-le 130 lg-le 2, mille kohaselt pahatahtlik esindusõiguseta isik peab hüvitama tema tegevusest tekkinud kahju heausksele lepingupoolele.
4.17.10.2007 kaasas kohus H T iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
5.Kostja I esitas kohtu 17.10.2007 määrusele 01.11.2007 määruskaebuse.
6.29.01.2008 keeldus kohus kostja I määruskaebuse menetlusse võtmisest ning samal päeval kaasas H T menetlusse kostjana II. Kostja II vastus
7.Kostja II vastuse kohaselt töötas ta kostja I ettevõttes 1,5 aastat müügijuhina ning kuna ettevõttes oli 2 töötajat (juhatuse liige M L ja kostja II), siis tuli tal täita mitmeid olulisi töökohustusi, muuhulgas osaliselt ettevõtet juhtida. Oluliste töökohustuste määramist kostjale II võib lugeda volituste andmiseks ettevõtte juhtumiseks. Majandustarkvara oli vajalik müügitööks ning tarkvara valimine ja tellimine kuulus müügijuhi ülesannete hulka, mistõttu tuleb lugeda, et kostja II oli volitatud tehingut tegema. Juhatuse liige oli tehingu tegemisest teadlik enne ja pärast tehingut. Kohtuistung 13.05.2008
8.Kohtuistungil 13.05.2008 selgitas hageja, et kostjalt II nõuab ta kahju hüvitamist ning kahju kattub põhivõlaga ja seisneb lepingu järgi saamata jäänud tulus. Hageja on kõik kohustused täitnud ja lisaks installeerinud programmi kostja arvutisse ning kontrollinud, et programm töötab. Hageja poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige A M , lepingu sõlmimine käis allkirjade vahetamise teel. Pooled isiklikult ei kohtunud, lepingudokumendid edastati posti teel või töötaja vahendusel. Enne lepingu allkirjastamist hageja poolt olid lepingus märgitud teise poole andmed.
2(5)
9.Kostja I juhatuse liige M L andis asja kohta seletuse vande all. M L väitel ei ole ta kostjale II andnud nõusolekut programmi tellimiseks. Programmi tellimine oli ettevõtte jaoks suur otsus ning väljus müügijuhi vastutusalast.
10.Kostja II andis asja kohta seletuse vande all. Kostja II väitel andis M L nõusoleku programmi tellimiseks. Tasu ei soovinud M L maksta, sest programm ei läinud tööle. Kohtuistung 16.05.2008
11.Kohtuistungil 16.05.2008 jäid pooled oma seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus on tuvastanud, et 2006 aasta lõpus pöördus kostja II hageja poole ja avaldas soovi tellida majandustarkvara Eeva. Tellimuse täpsustamiseks suhtlesid kostja II ja hageja nii telefoni teel kui ka meili teel. Kostja II märkis litsentsilepingu dokumentidesse, et tegutseb JOÜ müügijuhina ning oma meiliaadressiks xxx, allkirjastas lepingu JOÜ nimel ja toimetas seejärel lepingu hagejale, kes omakorda lepingu allkirjastas. Kostja I juhatuse liige M L teavitas 09.02.07 oma kirjaga hagejat, et lepingu sõlminud kostjalt II puudusid volitused lepingu sõlmimiseks ning et kostja I ei pea lepingut endale siduvaks. Hageja esitas 14.03.2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lepingust tuleneva võlgnevuse 13030,75 krooni ja viiviste 6370,20 krooni, kokku 19400,94 krooni välja mõistmiseks.
14.Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas lepingut allkirjastades tegutses kostja II kostja I nimel. Selleks tuvastab kohus esmalt, kas kostja II tegutses lepingut allkirjastades talumisvolitusega.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS §-s 118 lg 2 eesmärgiks on kaitsta heauskset kolmandat isikut, kellele on antud mõistlik põhjus uskuda volituse olemasolusse. Mõistliku põhjuse olemasolu tuleneb siinjuures iga tehingu asjaoludest, eelkõige tehingus osalenud isikute või esindajate positsioonist (nt ametikohast) ja tehingu tähendusest tehingu osapooltele.
16.TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolituse üheks liigiks on majandus- või kutsetegevuses antud talumisvolitus vastavalt TsÜS §-le 121 lg-le 2, mis sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Sellist talumisvolituse võimalust on käsitlenud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02 leides, et kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse teda /---/ volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema. Sellest sättest järeldub, et kaupade müügi või teenuste osutamise puhul ei ole vajalik volitatu volituste kontroll. Kohtu arvates võib, tõlgendades TsÜS § 118 lg 2 koostoimes §-ga 121
3(5)
lg 2 ning võttes arvesse Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02, teha järelduse, et kui esindajana tegutsev isik on sõlminud tehingu majandus- või kutsetegevuses ja tema positsioon on mõjutanud tehingu teist osapoolt uskuma volituse olemasolu, siis ei ole talumisvolituse tekkeks nõutav, et esindatav teaks konkreetse tehingu asjaolusid enne tehingu sõlmimist, vaid piisab sellest, et esindatav teab isiku töötamisest talle määratud positsioonil.
17.Seega peab kohus tuvastama esmalt, kas H T tegevus enda esitlemisel müügijuhina lõi hagejal mõistliku põhjuse uskuda volituse olemasolusse ning kui jah, siis kas kostja I oli teadlik kostja II tegutsemisest müügijuhina.
18.Mõistliku põhjuse uskuda volituse olemasolusse olemasolu tuleneb tehingu asjaoludest, eelkõige tehingus osalenud isikute või esindajate positsioonist (nt ametikohast) ja tehingu tähendusest tehingu osapooltele. Vaidlust ei ole selles, et enne lepingu allkirjastamist kostja I nimel oli kostja II esitlenud end hagejale kostja I müügijuhina ja kasutas oma meiliaadressis domeeni xxx. Tarkvara moodul, millele hageja litsentsi andis, oli vajalik laost sisse ja välja liikuvate kaupade üle arvestuse pidamiseks ja seega seotud just müügivaldkonnaga. Seega oli hagejal mõistlik põhjus eeldada, et kostja II on kostja I müügijuht ning tegutseb müügijuhi ametikohustuste raames. Kuigi tarkvara ost summas 13 030,75 kujutas endast kostja I jaoks suhteliselt märkimisväärset väljaminekut (kostja I käive oli juhatuse liikme sõnul igakuiselt 200 000 krooni ja sissetulek ilma tööjõukulu arvestamata 10 000 krooni, ettevõttes töötas 2 inimest poole kohaga), siis ei ole tõendatud, et hageja oli teadlik, kui k mav oli ost kostja I jaoks. Üldteadaolevateks andmeteks võib lugeda, et keskmine Eestis tegutsev osaühing on tuntavalt suurem kui kostja I, mistõttu ei olnud hagejal põhjust eeldada, et tarkvara ost sellises summas väljuks ulatuslikult igapäevasest majandustegevusest või müügijuhi kulutuspiiridest. Seega oli kostja II käitumine loonud hagejale mõistliku põhjuse uskuda kostja II volituste olemasolu.
19.Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmimise perioodil oli kostja I juhatuse liige teadlik kostja II töötamisest ettevõttes ning et lepingu sõlmimise hetkel jaanuaris 2007 ei olnud kostja I avaldanud tahet kostjaga II töösuhte lõpetamiseks, millest võis järeldada, et kostja I talus kostja II tegevust müügijuhina. Seega tuleb lugeda, et kostja II tegutses lepingu sõlmimisel taluvusvolitusega ning lepingu on sõlmitud kostja I ja hageja vahel.
20.Kuigi kostja II ei ületanud hagejalt programmi tellides taluvusvolituse piire, siis ei võimalda eelnev ei kinnitada ega ümber lükata seda, kas kostja II võis ületada talle antud tööülesannete piire ja sel viisil kostjale I kahju põhjustada.
21.Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02 leidnud, et kui kohus on tuvastanud talumisvolituse olemasolu, siis ei ole põhjust hinnata teiste võimalik volituse aluste esinemist. Seega jätab kohus hindamata, kas kostja I võis anda kostjale II ka volituse otsese tahteavaldusega (otsese loa programmi tellimiseks).
22.Litsentsilepingust (tl 28-31) nähtub, et lepingu objektiks oli majandustarkvara Eeva moodul „ladu“ ilma kaugtoe teenuseta. Lepingu p 3.4. kohaselt lepingu objekt loeti litsentsiaadile üleantuks lepingu allkirjastamisega. Kuna lepingus ei kajastunud hageja kohustus programmi paigaldamiseks ja installeerimise garanteerimiseks, siis ei puutu asjasse kostjate väited, et programm tegelikult tööle ei hakanud.
4(5)
23.Lepingu p 8.1. kohaselt kuulus lepingu tasu 13030,74 krooni tasumisele 6 osamaksena alates 17.01.2007-17.06.2007. Vaidlust ei ole selles, et kostja I on jätnud kõik osamaksed tasumata, seega tuleb lepingu tasu 13030,74 krooni kostjalt I välja mõista vastavalt VÕS § 368 ja § 108 lg 1.
24.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.4 kohaselt tähtaegselt tasumata summalt maksab litsentsiaat viivist 0,75 % iga ületatud kalendripäeva eest. Hageja on palunud välja mõista viivis perioodi eest 17.01.2007-30.04.2007 summas 6370,20 krooni. Hageja koostatud viivise arvestust vaidlustatud ei ole. Kohus mõistab viivised 6370,20 krooni kostjalt I välja vastavalt VÕS § 113 lg 1.
25.Kuigi hageja on taotlenud hagi täienduses võlgnevuse välja mõistmist solidaarselt, siis nähtub hagi sisust, et tegelikult on hageja esitanud oma nõude kostjate I ja II vastu alternatiivselt. Seega ei ole hagis taotletuga vastuolus mõista välja võlgnevus ja viivis ainuüksi kostjalt I. Kuivõrd kostja II lepingu pooleks ei olnud, siis jätab kohus hagi kostja I osas rahuldamata. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus eelnevalt selgitas kohus, et hagi on esitatud alternatiivselt, siis on hagi rahuldamisega ühe kostja osas kohus hagi täielikult rahuldanud ja teinud otsuse kostja I kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja I kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.