2-08-17540
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-17540
Tsiviilasi
INTRAC Eesti AS hagi FIE H S vastu võlgnevuse 15 103 krooni 90 sendi nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Hageja INTRAC Eesti AS, registrikood 10103801, asukoht Tartu mnt 167 Peetri küla Rae vald Harju maakond 75301, Hageja esindaja volikirja alusel Peter Kuus, isikukood 37307140214, e-post: [email protected] Kostja FIE H S, isikukood Kirjalik menetlus
1 (3)
2-08-17540 muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud Kostja ostis 25.09.2007. a aadressil Tartu mnt 167 Rae vallas Harju maakonnas asuvast hageja kauplusest masinavaruosasid (3 hammasratast), mille eest väljastas hageja kohapeal arve nr 611199 summas 15 103 krooni 90 senti (lisa 1). Arve maksetähtajaks oli 10 päeva. Menetluse käik 06.05.2008. a esitas INTRAC Eesti AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse FIE H S vastu võlgnevuse 15 103 krooni 90 sendi nõudes. 19.05.2008. a määrusega tegi kohus FIE-le H S ettepaneku tasuda avaldajale INTRAC Eesti AS-le väidetav võlgnevus ja menetluskuluna riigilõiv 250 krooni. 18.06.2008. a esitas FIE H S maksekäsu kiirmenetluses vastuväite kogu nõude vastu. 27.06.2008. a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse INTRAC Eesti AS avalduses FIE H S vastu võlgnevuse nõudes ja jätkas asja menetlemist hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Hageja nõue ja põhjendused 29.08.2008. a esitas INTRAC Eesti AS Pärnu Maakohtule hagi FIE H S vastu 15 103 krooni 90 sendi nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole võlgnik 25.09.2007. a ostetud kauba eest hageja esitatud arve alusel tasunud. Meeldetuletustele vastas kostja telefoni teel, et raha ei ole. Hageja on kostjale võlgnevust korduvalt meelde tuletanud nii telefoni kui posti teel. 18.04.2008 saatis hageja võlgnikule tähitud kirjaga pretensiooni (lisa 2), millele kostja ei vastanud. Arvestades eeltoodut palub hageja kostjalt FIE-lt H S'lt välja mõista hageja INTRAC Eesti AS kasuks võlgnevus summas 15 103,90 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 16.09.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 31-33/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 22.09.2008. a.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning õiguslikult on nõue põhjendatud alljärgnevate sätete alusel.
2 (3)
2-08-17540 VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama §-i lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades eeltoodud seadusesätteid ja hagiavalduses toodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 13.11.2008. a esitatud vastuses kohtule taotleb hageja tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist /tl 37/ – hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1 250 krooni /tl 4, 29/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses tasutud on riigilõiv summas 1 250 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.