Välja mõista A Iilt menetluskulud 1 711,50 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Aktsiaseltsi FEB kasuks. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses
sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsuse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi FEB hagi A Ii vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.02.11.2022 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles selgitas võlgnevuse tekkimise asjaolusid ja märkis, et lähiajal selgub, kui kiiresti ettevõte võlgnevused hageja ees lõpetab. 05.12.2022 täpsustas kostja, et on hageja hagiavaldusega nõus.
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 02.11.2022 ja 05.12.2022 esitatud vastustes hagi õigeks võtnud.
4.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
5.Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, TsMS § 133 ja TsMS § 134 lg 1 järgi 16 500 eurot. Menetluskulud
7.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on hagi vastuses tunnistanud hageja nõuet, kuid ei ole kohtuväliselt hageja nõuet täitnud, seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja tasunud 22.09.2022 riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 980 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 980 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 731,50 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 20.09.2022-22.09.2022 kliendi saadetud
materjalide esmaseks ülevaatuseks, soovitusteks kliendile, hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks 3,4 tundi, 03.11.2022 kostja 03.11.2022 vastuse läbivaatuseks, infoks ja selgitusteks kliendile edasise menetluse kohta 0,15 tundi, 11.11.2022 vastuse koostamiseks kostja vastusele 0,33 tundi ja 14.12.2022 menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,3 tundi.
12.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kokku 4,18 tunni ulatuses.
13.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 175 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta) on 4,18 tundi, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 731,50 eurot (ilma käibemaksuta).
14.Kokku on hageja menetluskulud 1 711,50 eurot, millest 731,50 eurot on õigusabikulud ning 980 eurot riigilõiv.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.