Tsiviilasi nr 2-08-19213
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2008.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-08-19213
Tsiviilasi
AS ESPAK hagi Exxxx Kxxxx vastu 116 725,55 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ESPAK (registrikood 10077564; asukoht Viadukti 42, Tallinn 11313); Hageja esindaja: juhatuse liige Ivar Pikk; Kostja: Exxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Margus Rebane;
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Kinnitada hageja AS ESPAK ja kostja Exxxx Kxxxx vahel 12.11.2008.a. sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
summa 9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 1 (3)
10.05.2009.a. 10.06.2009.a. 10.07.2009.a. 10.08.2009.a. 10.09.2009.a. 10.10.2009.a.
9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 9966 krooni 9974,55 krooni
AS ESPAK esitas 15.05.2008.a. kohtule hagiavalduse Exxxx Kxxxx vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg summas 100 858,70 krooni, 12.05.2008.a. seisuga viivis summas 15 866,85 krooni nõudes ja alates 13.05.2008.a. sissenõutavaks muutuv viivis 0,03 % päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on võlanõude aluseks hageja ja Exxxx Kxxxx vahel 19.05.2005.a. sõlmitud käendusleping, mis sõlmiti hageja ja OÜ Reiko Arendus vahel 19.05.2005.a. sõlmitud müügilepingu täitmise tagamiseks. Hageja palus jätta pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 5750 krooni kostja kanda. Kostja Exxxx Kxxxx teatas 02.07.2008.a. kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leidis, et tema ja hageja vahel sõlmitud käendusleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja seega on hageja nõue alusetu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 29. oktoobril 2008.a. Hageja esitas 28.10.2008.a. kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Hageja teatel on võimalik kostjaga saavutada kompromiss, mis tuleb vormistada ja mis seejärel kohtule esitatakse. Kohus rahuldas taotluse ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks, Kohus määras, et kompromiss tuleb kohtule esitada 17. novembriks 2008.a. 17.11.2008.a. saabus kohtule poolte vahel 12.11.2008.a. sõlmitud kompromissileping. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
2 (3)
Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on kompromissi võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas TsMS § 432 sisust. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2875 krooni. Pooled on kokku leppinud, et muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega määrab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072699 28.04.2008.a. riigilõivu summas 5750 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 2875 krooni, mis tuleb kanda vastavalt taotlusele hageja AS ESPAK arveldusarvele nr 10052004356002 SEB Pangas.
Ü.Raag Kohtunik
/ allkiri/
Koopia õige. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.