T Š hagi AS Silmet Grupp vastu 19744 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2008.a
Menetlusosalised
Hageja:
T Š (IK xxx)
Hageja esindaja:
V V (seaduslik esindaja)
Kostja: Kostja esindaja:
AS Silmet Grupp (RK xxx) E E (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.T Š hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata hageja T Š nõue kostjalt AS Silmet Grupp kahju 19744 krooni väljamõistmiseks.
3.Rahuldada hagi osas, millega muuta osaliselt Ida-Viru Maakohtu 15.detsembri 1997a. kohtuotsuse tsiviilasjas 2-411/1997 resolutsiooni ja sõnastada see täiendatud redaktsioonis järgmiselt: Välja mõista AS-lt Silmet Grupp T Š kasuks alates kohtuotsuse tegemise päevast (15.12.1997) igakuuliselt 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni eluaegselt. Sanitari palga muutmisel Sillamäe linnas kuulub nimetatud rahasumma (1050 krooni) korrigeerimisele. Lugeda alates 18.05.2008 kostja poolt hagejale makstava igakuise hüvitise suuruseks 5856 (viis tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) krooni, mis kuulub korrigeerimisele vastavalt Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 7 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodikaga“ ettenähtud hooldustöötaja brutopalga standardkulu muutumisele.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUDE KIRJELDUS
Hageja nõue ja kirjalik eelmenetlus
1.Hageja T Š seaduslik esindaja V V esitas 18.05.2008 Viru Maakohtule hagi AS Silmet Grupp vastu 10 080 krooni saamata jäänud hüvitise nõudes.
2.Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-411/1997 mõisteti AS-lt Silmet Grupp T Š kasuks tervisega seotud kahju hüvitamiseks eluaegselt igakuuliselt sanitari (hooldaja-põetaja) palgamäär. Hooldaja-põetaja palgamäära muutumisel kuulub nimetatud palk korrigeerimisele. Sanitari (hooldaja-põetaja) palgamäära muutmiseks teeb AS Silmet Grupp iga-aastaselt järelpärimise SA Sillamäe Haiglale. Sotsiaalministeeriumi andmete kohaselt moodustas hooldaja töötasu 2007.a. 29 krooni tunnis ja 4872 krooni kuus. SA Sillamäe Haigla tõendi kohaselt oli hooldaja tunnitasu 2007.a 26 krooni, mis teeb kokku töötasu kuus 4 368 krooni. 2008.a. suurenes hooldaja tunnitasu 33 kroonini, mis kuus moodustab töötasu 5544 krooni. SA Sillamäe Haigla teate kohaselt moodustas hooldaja tunnitasu 2008.a 27 krooni ja töötasu kuus 4 536 krooni. Hageja leiab, et sellega on eiratud 15.12.1997.a kohtuotsust ja tekitatud talle tervise kahju ning palub AS-lt Silmet Grupp välja mõista saamata jäänud hüvitis summas 10 080 krooni (tl 1).
3.Kohtuistungil 11.09.2008 esitas hageja esindaja kohtule taotluse haginõude suuruse muutmiseks. Avalduse kohaselt moodustas vastavalt Ida-Virumaa Haigekassa andmetele hooldajapõetaja tunnipalgamäär 2007.aastal 29,60 krooni ja 2008.aastal 36,30 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 2007.aasta eest 7248 krooni ja 2008 aasta eest 12496 krooni (jaan.aug.2008), so kokku 19744 krooni (tl 46).
Kostja vastus
4.Kostja asus oma 11.07.2008 vastuses seisukohale, et menetlus asjas kuulub lõpetamisele, sest samade poolte vahel sama hagieseme üle samal alusel on 15.12.1997 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-411/1997. Kohtuotsusega on hagejale välja mõistetud hüvitis igakuuliselt 1 050 krooni ning sanitari palga muutumisel Sillamäe linnas kuulub nimetatud summa korrigeerimisele. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt on hüvitis välja mõistetud T Š-le kõrvalise hoolduse kulude hüvitamiseks ja on pandud sõltuvusse sanitari palgast Sillamäe linnas, sest hageja elukoht on Sillamäel ning kui ta kasutab kõrvalist abi, tellib ta seda Sillamäe linnas töötavatelt sanitaridelt. Vaatamata sellele, et kostjale teadaolevatel andmetel ei ole hageja kõrvalisele abile kulutusi teinud, on kostja täpselt ja kohaselt täitnud temale kohtuotsusega pandud kohustuse, tasudes igakuuliselt kohtu poolt määratud hüvitist ning on seda korrigeerinud sanitari palga muutumisel. Hageja ei ole esitanud dokumente selle kohta, et ta oleks kandnud kõrvalisele abile suuremaid kulutusi kui AS Silmet Grupp igakuiselt tasub. Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivleping ei puutu käesolevasse asjasse, sest kumbki vaidluse osaline ei ole nimetatud kollektiivlepingu osapooleks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda (tl 26-28). Hageja seisukoht kostja vastusele 2(6)
5.Hageja palus jätta oma kirjalikus arvamuses 19.08.2008 kostja vastuse tähelepanuta ja viitas Sotsiaalministeeriumi kirjale 28.04.2008, mille kohaselt on sanitari tunnitasu muutunud, kuid kostja ei ole lähtunud vabariigi keskmisest sanitari tunnitasust ning hagejale on sellega tekitatud kahju. Hageja on seisukohal, et hüvitise korrigeerimisel tuleb lähtuda Ida-Virumaa Haigekassa poolt SA-le Sillamäe Haigla makstavatest hooldaja tunnipalga määradest. Asjaolu, et SA Sillamäe Haigla on leidnud võimaluse tasustada oma hooldaja-põetajate tööd 26 krooni tunnis, ei välista seda, et Ida-Virumaa Haigekassa on eraldanud haiglale rahalisi vahendeid arvestusega 29 krooni tunnis 2007 ja 33 krooni tunnis 2008 aastal (tl 31-33).
Kohtuistung 11.09.2008
6.Kohtuistungil 11.09.2008 jäid poolte esindajad oma seniste seisukohtade juurde. Hageja esitas taotluse nõude suurendamise kohta 19744 kroonini. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et võimaldada pooltel saavutada kompromiss (tl 45-47).
Kostja taotlus ja hageja vastus
7.Kostja esitas 15.10.2008 kohtule taotluse asjas ekspertiisi määramiseks, selgitamaks välja, millise iseloomuga peaks olema T Š ́le osutatava kõrvaline abi ning kes võib olla selle osutajaks ning kas sellise abi osutaja peab olema meditsiinilise haridusega isik või mitte. Kostja palus hagejal esitada tõendeid selle kohta, milliseid toetusi makstakse temale ja tema seaduslikule esindajale seoses hageja tervisekahjustusega riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt (tl 50-51).
8.Hageja palus jätta oma 29.10.2008 vastuses kostja taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata, kuna pelgalt sanitari ametinimetuse muutumine hooldajaks ei anna põhjust hageja suhtes ekspertiisi teostamiseks ( tl 58-60).
Kohtuistung 06.11.2008
9.Kohtuistungil 6.11.2008 jäi kostja esindaja seniste seisukohtade juurde. Hageja esindaja kohtuistungist osa ei võtnud. Kohus jättis kostja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata, kuna kohus ei saa revideerida 15.12.1997 jõustunud kohtuotsust (tl 64-65).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kohus tuvastas, et Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2411/1997 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse tegemise päevast (15.12.1997) igakuuliselt 1050 krooni eluaegselt. Sanitari palga muutmisel Sillamäe linnas kuulub nimetatud rahasumma 1050 krooni korrigeerimisele (tl 5-11).
12.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 otsusega väljamõistetud hüvitise korrigeerimata jätmisest tingitud vahe väljamõistmist 2007 ja 2008 aastate eest, kuna leiab, et kostja poolt sellel perioodil hagejale makstud igakuine hüvitis on 2007 osas ettenähtust väiksem 604 krooni ja 2008 a. 8 kuu osas 1562 krooni, so kokku on 3(6)
hagejale kostja poolt tekitatud kahju 19744 (604x12+1562x 8) krooni (tl 1,46). Kohus nõustub hageja nõude formuleeringu osas kostja vastuväitega, et hageja nõue kostjalt kahju väljamõistmiseks on alusetu, kuna samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on juba olemas 15.12.1997 jõustunud kohtuotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, mille otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on 15.12.1997 jõustunud kohtuotsus täitedokumendiks, mille alusel saab hageja nõuda kostjalt igakuise hüvitise maksmist (Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1p 1).
13.Kohtu hinnangul vaidlust asjas ei ole selles, kas hagejal on õigus saada kostjalt igakuiselt hüvitist, vaid selles, kas kostja on arvestanud alates 01.01.2007.a. hagejale makstavat igakuist hüvitist õigesti. Nii on hagiavalduse kohaselt kostja maksnud alates hagejale hüvitist SA Sillamäe Haigla andmete alusel hooldaja-põetaja palgamäära kohta 2007 a. 4368 krooni kuus ja alates 01.01.2008 4536 krooni kuus (tl 2,39), hageja korrigeeritud nõude kohaselt oleks kostja pidanud võtma hooldustöötaja palgamäära arvestuse aluseks Ida-Virumaa Haigekassa ja SA Sillamäe Haigla vahel sõlmitud ravi rahastamise lepinguga määratud andmed 2007 a. tunnipalgamäära kohta 29,60 krooni ja 2008 a. tunnipalgamäära kohta 36,30 krooni (tl 44,46). Seega on hageja nõudeks lisaks ühekordse kahjuhüvitise nõudele 19744 krooni ka nõue muuta jõustunud 15.12.1997 kohtuotsuses, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, ettenähtud maksete suurust, kuna oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1).
14.Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 kohtuotsuse kirjeldavas osas (lk 8) on märgitud, et T.Š nõue alates kohtuotsuse tegemisest kõrvaliseks hoolduseks välja mõista 1050 krooni igakuuliselt, arvestades hilisemaid muutusi sanitari palgas on põhjendatud ning tuleneb tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 463 lg 1. T.Š vajab pidevalt kõrvalist abi. Sanitari palk oli Sillamäe haiglas alates 01.10.1996 1050 krooni (tl 8 pöördel). Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 463 lg 1 kohaselt vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral oli kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused (tugevdatud toit, proteesimine, kõrvaline hoolitsus, kulutused eriraviks jms). Eeltoodust nähtub, et 15.12.2997 kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt sidus kohus hagejale kui kannatanule tervisekahjustusest tingitud kulutuste hüvitise igakuiselt sanitari palga suurusega Sillamäe linnas, kirjeldava osa kohaselt on arvestuse aluseks võetud sanitari palk konkreetselt Sillamäe haiglas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni hageja poolt hagiavalduse esitamiseni on pooled sanitari palgamäära kindlaksmääramisel Sillamäe linnas lähtunud SA Sillamäe Haigla poolt esitatud andmetest.
15.Kohus leiab, et 15.12.1997 kohtuotsuse resolutsiooni hagejale makstava igakuise hüvitise korrigeerimise aluse osas tuleks täiendada, võttes arvesse tervishoiuteenuste eest tasustamise korras peale 15.12.1997 üleriigiliselt toimunud muutusi. Alates 01.10.2002 jõustunud ravikindlustuse seadusega (RaKS) seati Eestis sisse ravikindlustussüsteem, mille kohaselt ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest (RaKS § 2). RaKS § kohaselt ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa (haigekassa). Kindlustatud isik valib haigekassa piirkondliku struktuuriüksuse, mille kindlustatud isikute nimekirja ta kantakse. Haigekassa piirkondlike struktuuriüksuste kindlustatud isikute nimekirja kantud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui seaduses ei 4(6)
sätestata teisiti. RaKS § 25 lg 1 kohaselt ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniline abivahend, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral. RaKS § 29 lg 1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 32 kohaselt kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul. RaKS § 35 lg 1 kohaselt ravi rahastamise lepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. RaKS § 36 lg 1-2 kohaselt ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega. Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.
16.Eesti Haigekassa õiendi kohaselt 29.08.2008 SA Sillamäe Haigla ja Eesti Haigekassa vahel kehtib alates 01.04.2008 ravi rahastamise leping tulenevalt Eesti Haigekassa piirkondlike osakondade poolt 2008 a. läbi viidud tervishoiuteenuse osutajate valiku tulemusel ravi rahastamise lepingute sõlmimisest eriarstiabi ja hooldusravi osas. SA Sillamäe Haigla ja Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu üldtingimuste p. 3.1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutajale viimase poolt kindlustatud isikule osutatud teenuste eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhindade alusel, arvestades nimetatud loetelus kehtestatud piirmäärasid ning lepingu lisas sisalduvaid kokkuleppehindu, kui viimased on madalamad piirmäära alusel arvutatud hinnast (tl 44).
17.Eesti Haigekassa andmetel on Viru hooldusravi lepingupartneriteks II–IV kv 2008 lisaks Sillamäe Haiglale veel näiteks ka SA Sillamäe Hooldushaigla ja SA Sillamäe Sadama Haigla (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_partnerid/viru/hooldusravi/).
18.Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 7 (RTL 2007,8,13) vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 2 lg 1 kohaselt kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle ravikindlustuse seaduse sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Metoodika § 28 lg 4 p 3 kohaselt (20.01.2008 jõustunud redaktsioonis) arvestatakse alates 01.01.2008 hooldustöötaja brutopalga kuluna teenuse standardkulus 36 krooni 30 senti tunnis. Metoodika § 28 lg 5 kohaselt brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.
19.Eeltoodust nähtub, et ravikindlustussüsteemi rakendamisega on Eestis sisse viidud ühetaoline korraldus, mille kohaselt ravikindlustatud isikul on õigus ravi piirkondlikult võrdsele kättesaadavusele ning võrdsed õigused ja võimalused haigekassa poolt tasutavate raviteenuste saamiseks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda, et igakuise hoolduskulude hüvituse aluseks võetava sanitari e. hooldustöötaja palgamäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda mitte ühe konkreetse raviasutuse poolt kehtestatud, vaid haigekassa poolt kõikidele raviasutustele finantseeritavast üleriiklikult kehtestatud hooldustöötaja standardsest brutopalgast, mis sotsiaalministri määrusega kehtestatud korra ja metoodika kohaselt on 2008 a. 36,60 krooni tunnis. Töö - ja puhkeaja seaduse § 4 lg 1 kohaselt töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Sellest tulenevalt moodustaks 2008 haigekassa 5(6)
poolt üleriigiliselt tasustatav hooldustöötaja brutopalk 5856 krooni kuus (36,60 x 160) ja sellele peaks vastama ka hagejale makstav igakuine hüvitis.
20.TsMS § 459 lg 2 kohaselt kohtuotsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohtu hinnangul ei ole Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 kohtuotsust võimalik tagasiulatuvalt muuta. Seega võib seda muuta seda alates hagi esitamise ajast, so alates 18.05.2008.
21.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue muuta Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 otsuse resolutsioonis kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuise eluaegse hüvitise suurust sõltuvalt sanitari palga arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumisega on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda.
Viktor Brügel Kohtunik: Kohtuotsus jõustus 26. augustil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
Resolutsioon
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 26. novembri 2008 otsus osas, millega T.Š. hagi rahuldati osaliselt ja muudeti osaliselt Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 kohtuotsuse tsiviilasjas 2411/1997 resolutsiooni ja sõnastati see täiendatud redaktsioonis järgmiselt: Välja mõista ASlt Silmet Grupp T.Š. kasuks alates kohtuotsuse tegemise päevast (15.12.1997) igakuuliselt 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni eluaegselt. Sanitari palga muutmisel Sillamäe linnas kuulub nimetatud rahasumma (1050 krooni) korrigeerimisele. Lugeda alates 18.05.2008 kostja poolt hagejale makstava igakuise hüvitise suuruseks 5856 (viis tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) krooni, mis kuulub korrigeerimisele vastavalt Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 7 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodikaga“ ettenähtud hooldustöötaja brutopalga standardkulu muutumisele.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Jätta rahuldamata T.Š. hagi AS Silmet Grupp vastu 19 744 krooni väljamõistmiseks“.
4.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus T.Š. kanda. Nooremreferent
A.Kuzmina
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.