lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-22244/17

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 26.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-22244/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1690
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 147 lg 3Aegumistähtaja algusVÕS § 6Hea usu põhimõte

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-22244/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja18.03.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-22244

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-22244

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Heiki Tamme hagi Airi Ligi vastu 50 000 krooni saamiseks Harju Maakohtu 18.03.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heiki Tamme apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

06.11.2008

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Heiki Tamm (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-x xxxxxxx xxxxx), tema esindaja Marko Paabumets; Kostja Airi Ligi (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx xxxxxxx xxxxx), tema esindaja Nigul Saar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 18.03.2008 otsus Heiki Tamme hagis Airi Ligi vastu 50 000 krooni saamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 11.09.2003 maaklerilepingu, millega hageja kohustus vahendama kostjale kuuluva, xxxxxxx Xxxx-xxxxx xx-xx asuva ja selle juurde lahutamatult kuuluva väljaehitatud osa müüki. Kostja kohustus tasuma hagejale maakleritasu. Vastavalt lepingu p-le 2.1.1 oli hageja ülesandeks ostja leidmine müügiobjektile. Lepingu p. 2.1.2 kohaselt oli hageja kohustuseks ka korteris põranda rekonstrueerimistööde korraldamine, selleks vajalike eeltööde organiseerimine, projektdokumentatsiooni tellimine, kooskõlastamine nõutavates instantsides, ehitamine ja ülalnimetatud tööde eest tasustamine. Vastavalt lepingu p-le 2.1.4 pidi notariaalne ostu-müügitehing toimuma hiljemalt 31.12.2003. Lepingu p. 3.1 kohaselt pidi kostja saama korteri müügist 1 100 000 krooni.
2.Peale lepingu sõlmimist pöördus hageja poole Peep Talvingu elukaaslane sooviga korterit vaadata. Hiljem 2003 septembris näitas hageja korterit mitmel korral ka Peep Talvingule, kes ütles hagejale, et ta on kindel ostja ja palus reklaamid maha võtta. Hageja andis Peep Talvingule kostja kontaktid ja teatas kostjale 2003 septembri lõpus, et on leidnud ostja. Järgmine kohtumine Peep Talvinguga oli korteriühistu koosolekul, kus Peep Talving osales juba korteri omanikuna. Ehitisregistri andmete järgi sõlmis kostja Peep Talvinguga korteri müügilepingu 03.02.2004.
3.Hageja on osutanud kostjale maakleriteenust, kuid kostja pole hagejale maakleritasu maksnud. Hageja tutvustas Peep Talvingule korterit ning andis talle ka korteriga seonduvad dokumendid üle. Hageja tegi võimalikuks lepingu sõlmimise, kuna Peep Talving leiti hageja poolt. Hagejal on õigus maakleritasule sõltumata sellest, et ostumüügitehing sõlmiti pärast maaklerilepingu lõppemist. Tulenevalt kinnisvarabüroode Interneti-lehekülgede väljavõtetest on keskmiseks maakleritasu suuruseks 5 % tehinguväärtusest. Lepingu järgi soovis kostja saada korteri müügist 1 100 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 665 järgi oleks maakleritasu suuruseks 55 000 krooni, kuid hageja peab maakleritasuks 50 000 krooni, mille palub kostjalt ka välja mõista. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingu kohaselt pidi hageja kõigepealt korraldama ja finantseerima vajalikud renoveerimistööd kostja korteris ja seejärel müüma korteri hinna eest, millest kostja saab endale 1 100 000 krooni. Maakler pidi oma kohustused täitma nii, et notariaalne ostu-müügileping sõlmitakse hiljemalt 31.12.2003. Maakler oma kohustusi ei täitnud, st korteri renoveerimistöid ei teostatud, maakleri poolt vahendatav müük jäi kokkulepitud ajaks teostamata ning kostja poolt sõlmitud müügileping ei sõlmitud maakleri vihje ega vahenduse tulemusel. Hageja ei ole kunagi vahendanud kostja ja Peep Talvingu kokkusaamisi ega tutvustanud neile tehingu üksikasju. Kostja sõlmis müügilepingu isikuga, kes ise pöördus tema poole, olles saanud teada kostja müügisoovist korteriühistu juhatuselt. Hageja ei saa tugineda VÕS §-ile 665, kuna pooled on leppinud maakleritasu suuruses kokku. Kostja müüs 03.02.2004 korteri enda poolt valitud ostjale, saades müügist 1 050 000 krooni.
5.Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on aegumise tähtaeg 3 aastat. Ostu-müügitehing sõlmiti 03.02.2004, seega aegus nõue 04.02.2007. Lisaks ei ole nõue õiglane VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt. Maakohtu otsuse põhjendused

2(5)

6.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et pooled sõlmisid lepingu, millega hageja kohustus vahendama kostjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga ning lisaks oli hageja kohustatud korraldama korteri põranda rekonstrueerimistööd. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vahendanud kostjale eelnimetatud lepingu sõlmimist Peep Talvinguga. Vahendamise all tuleb mõelda lepingupoolte üksteisega kokkuviimist ning ostu-müügilepingu sõlmimise ettevalmistamiseks vajalike toimingute tegemist. Väited, et hageja andis Peep Talvingule kostja kontaktandmed ning teavitas kostjat, et ta on leidnud ostja, on jäänud paljasõnalisteks. Tsiviilasjas nr 2-04-2187 20.06.2006 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja väitnud, et hageja on temale maininud ostjana väliseestlast, kuid ei ole nimetanud ostja nime. Sellega ei saa lugeda tõendatuks, et hageja oleks viinud kostja kokku Peep Talvinguga. Sellist järeldust ei saa teha ka Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt antud teatisest selle kohta, et Peep Talving esitas laenutaotluse 08.01.2004 ning korteri ülevaatamise ja hindamise akti kuupäevaks on 06.01-07.01.2004. Hageja on esitanud ka Peep Talvingu e-kirja Tiiu Nigolale, millest selgub, et Tiiu Nigola on edastanud Peep Talvingule kostja kontaktandmed, kuna Peep Talving soovis teada, kuidas tehakse korda tema korteri põrand. Sellest e-kirjast ei saa järeldada, et hageja viis kokku kostja ja Peep Talvingu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks teinud tegusid, mida saaks pidada lepingu sõlmimise ettevalmistamiseks. Seega ei leidnud tõendamist, et korteri ostu-müügileping sõlmiti hageja vahendamise tulemusena ning kuna hageja ei korraldanud ka põranda rekonstrueerimistöid jättis kohus hagi rahuldamata.
7.Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja väidet justkui oleks nõue aegunud. Ostumüügileping sõlmiti 03.02.2004, seega oleks hagejal olnud maaklerilepingust tulenevate kohustuste täitmise korral õigus nõuda maakleritasu alates 04.03.2004. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 esimesele lausele algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hagi esitati kohtusse 11.06.2007, siis ei ole nõue aegunud.
8.Samuti ei nõustunud kohus kostja seisukohaga, et poolte vahel oli maakleritasu suurus kokku lepitud. Lepingu p-st 3.1.2 ilmneb, et käsundiandja poolt määratud objekti hinnale lisandub maakleri tasu ning põranda rekonstrueerimistööde korraldamise kulud. Sellest ei saa teha järeldust, et maakleritasuks on summa, mis jääb järele kostjale jääva 1 100 000 krooni ja renoveerimistööde kulu mahaarvamisel müügihinnast. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu 50 000 väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
10.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud vääralt tõendeid, leides, et hageja ei ole tõendanud, et tema viis kokku kostja ja Peep Talvingu, rikkudes sellega TsMS § 232 lg 1. Kohus on alusetult eelistanud kostja vande all antud seletusi tõesteks, samas kui hageja ütlusi on pidanud paljasõnalisteks, kuigi need tulenevad istungiprotokollist. Mõlema poole ütlustest selgub, et hageja viis Peep Talvingu ja kostja kokku ning et kostja oli Peep Talvinguga kohtunud seoses korteri ostu-müügiga. Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt antud teatisest ei saa järeldada, et hageja oleks kostja ja Peep Talvingu kokku viinud. Hageja sellise kohtu seisukohaga ei nõustu, kuivõrd e-kirjas on käsitletud perioodi, kui korteri omanikuks oli juba Peep Talving.

3(5)

11.Korteri ostu-müügi protsess sai alguse kui hageja hakkas korterit peale maaklerilepingu sõlmimist reklaamima. Hageja poole pöördus Peep Talvingu elukaaslane sooviga näha korterit, misjärel teavitas hageja kostjat potentsiaalsest ostjast. Septembris 2003 kohtus hageja Peep Talvinguga, näidates talle korterit, kes oli korteri ostmisest huvitatud. Hageja teavitas sellest kostjat ja andis kostjale Peep Talvingu kontaktandmed ehk viis kostja ja Peep Talvingu kokku. Korteri ülevaatamine toimus 06.-07.01.2004 ning 08.01.2004 esitas Peep Talving laenutaotluse Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali. Sellest järeldub, et Peep Talvingul tekkis kavatsus osta korter juba 2003 aastal, s.o maaklerilepingu kehtivuse ajal, mistõttu pidid kostja ja Peep Talving olema kohtunud hiljemalt korteri ülevaatamisel. Edasi suhtlesid Peep Talving ja kostja otse ning teavitamata hagejat korteri müügist Peep Talvingule, rikkus kostja sellega lepingut. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, viies kokku Peep Talvingu ja kostja ning üksnes tänu hageja tegevusele sai võimalikuks korteri müük Peep Talvingule. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud rahuldama hagi ja mõistma kostjalt hageja kasuks välja 50 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.Kaebuse põhjendustes on hageja valdavalt korranud hagiavalduses nõude põhjendamiseks esitatud seisukohti. Kuna maakohus on kõigile hageja väidetele piisava põhjalikkusega hinnangu andnud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
15.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole kolleegiumi arvates tõenditele hinnangu andmisel TsMS § 232 lg-s 1 sätestatu vastu eksinud. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda maakohtu järeldusega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja väide, et kohus on eelistanud kostja vande all antud seletusi hageja seletustele, on ekslik. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ei saa esitatud tõendite pinnalt lugeda hageja väiteid lepingu täitmise kohta tõendatuks. Kohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja seletused on vastuolus kostja kinnitusega, et hageja ei ole loonud eeldusi korteri müümiseks Peep Talvingule. Kuna poolte väited on vastuolulised, ei saa pelgalt hageja seletusi lugeda nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks küllaldaseks. Asjaolu, et seletus on antud vande all, ei tähenda, et see kajastaks vastuvaidlematut tõde. TsMS 230 lg-st 1 tulenev poole kohustus tõendada hagimenetluses asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tähendab muuhulgas ka seda, et kogutud tõendite vasturääkivuse korral peab pool enda seisukohtade kinnituseks esitama täiendavaid tõendeid. Õige on maakohtu järeldus, et ühestki seletustele seni lisaks esitatud tõendist, s.h apellatsioonkaebuses rõhutatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt antud teatisest ega hageja, Tiiu Nigola ja Peep Talvingu e-kirjavahetusest, ei ole hageja väidetele võimalik tuge leida.

4(5)

16.Kaebuses väidetud loogikavigu või hageja kasuks rääkivaid vastuolusid ringkonnakohus kostja poolt vande all antud seletustes ei tuvastanud. Hageja valmidust kostjat korteri müümisel abistada on kostja selgitanud hageja poolt kostja korteri põrandat toestanud vaheseina lõhkumisega ja põranda vajumisega, mis tekitas kostjale takistuse korteri plaanitud müümisel. Hageja mõttekäik, et kui korteri ostueelne ülevaatamine toimus 6-ndal või 7-ndal jaanuaril 2004 ja Peep Talving esitas laenutaotluse 08-ndal jaanuaril 2004, siis ei saanud hageja jaanuaris 2004 kuulda Peep Talvingu huvist korteri ostu vastu, on raskesti mõistetav. Kõnealuses seletuses ei ole kostja kordagi kinnitanud, et tal oli hagejast abi Peep Talvingu leidmisel. Vastupidi, kostja on väljendanud selget veendumust, et hageja ei ole maaklerilepinguga võetud kohustusi ei täitnud.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja