2-06-31821
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
25.11.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-31821
Tsiviilasi, avaldaja nõue
P V avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P V (isikukood xxx, xxx) Hageja esindaja: A Vares, Advokaadibüroo Seppik & Sirel, xxx Kostja: JG (isikukood xxx4, xxx) Kostja esindaja: J Pahhutši
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-06-31821 22.06.2007 tehtud ja 31.07.2007 jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus P V hagi JG vastu ja jättis menetluskulud täielikult JG kanda.
16.08.2007 esitas P V esindaja avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Taotluse kohaselt on P V kandnud kulusid advokaadi abi eest kokku summas 28585,50 krooni, millele lisandub hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv summas 2500 krooni ja riigilõivu
2-06-31821 tasumisel makstud ülekandetasu summas 2,50 krooni. Hageja esitas hagiavalduse rahalise nõudega summas 40245,75 krooni. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusest nr 306 § 1 lg 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks kuni 45000 kroonilise nõude puhul 14000 krooni. Seega kuuluvad P V poolt kantud kuludest hüvitamisele õigusabikulud summas 14000 krooni, tasutud riigilõiv summas 2500 krooni ja riigilõivu tasumisel makstud üleülekandetasu summas 2,50 krooni. Hageja esindaja palub määrata kindlaks J G P V kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 16502,50 krooni ja välja mõista J Gilt P V kasuks 16502,50 krooni. Avaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud 09.10.2007. 05.11.2007 on kostja esindaja esitanud hageja taotlusele vastuväited. Kostja nõustub riigilõivu ning ülekandetasu tasumise kohustusega. Kostja esitab vastuväited selles osas, mis puudutavad hageja õigusabi kulude hüvitamist. Kostja leiab, et kõnesolevas tsiviilasjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem ning asjas on toimunud kaks sisulist istungit, mis ei ole tavalisest rohkem. Menetlus nimetatud asjas ei veninud ning pooled ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Kostja leiab, et hageja kantud õigusabi kulud on ebamõistlikult suured. Lisaks sellele on kostja arvamusel, et kuna antud tsiviilasi ei olnud keeruline, ei ole põhjendatud ka lepingulise esindaja kulude sissenõudmine piirmääras. Kohtunikuabi ei nõustu kostja arvamusega, et kuna antud tsiviilasi ei olnud keeruline, ei ole põhjendatud ka lepingulise esindaja kulude sissenõudmine piirmääras. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kohaselt võib tsiviilasjas hinnaga kuni 45000 krooni teistelt menetlusosaliselt nõuda sisse lepingulise esindaja ja nõustaja kulusid maksimaalselt 14000 krooni. Hageja poolt nõutavad õigusabikulud summas 14000 krooni ei ületa määrusega kehtestatud piirmäära. Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele riigilõiv summas 2500 krooni, riigilõivu tasumisel makstud ülekandetasu summas 2,50 krooni ja õigusabikulud summas 14000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane
intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
2-06-31821 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Kohaldatud õigusnormid TsMS § 174, § 175, § 176, § 177, § 178, § 466, § 478, VÕS § 113 lg 1.
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.